Karin Laine nädal pärast õnnetust haiglavoodis. Foto: Malle Elvet

Tänavu veebruaris Itaalias suusatamise veteranide MMil kolm kulda võitnud südi Võrumaa spordidaam Karin Laine tänavusele suusahooaja pidulikule lõpuüritusele ei jõudnudki. Sel ajal, kui Eesti edukaimatele suusatajatele 19. aprillil laeval Finlandia karikaid jagati, ärkas tugeva spordivaimuga Laine Lõuna-Eesti haigla üheksanda korruse palatis koomast. Ta mäletas, et oli eelmisel õhtul tahtnud haigla parklast alustada oma väikese Toyotaga kojusõitu Rõugesse.

„Ma ei tea täpselt, mis juhtus. Tahtsin neljapäeva õhtul autoust avada, et Võrust haigla kõrvalt koju sõita. Kell oli pool kaheksa, rohkem autosid umbes saja meetri kaugusel haigla parklas polnud. Oli libe, libastusin käega vastu autot. Ärkasin järgmisel pealelõunal, olin haiglavoodis teki all,” jutustas legendaarne spordidaam Karin Laine (83) nädal pärast juhtunut, ise haiglavoodis lamamisest hoolimata reibas nagu alati.

Pärast neljapäevaõhtust rahvatantsuproovi Rõuge rahvamajas vahetas aktiivse eluviisiga Karin Laine tantsuseeliku dressipükste vastu ja sõidutas Võrus elava tantsukaaslase koju. Et samal ajal oli haiglas üks tuttav Rõuge naine, läks Laine talle puuvilju viima.

Poolteist tundi hiljem oli ta oma Toyota Corollaga valmis koju sõitma, sest järgmisel varahommikul oli tarvis tagasi autoga Võrru sõita, et sealt bussiga Tallinna pidulikule suusahooaja lõpetamise üritusele siirduda. Võitis ju eakas daam tänavu talvel Itaalias veteranide suusatamise MMil kolm kuldmedalit – neid on tal nüüd kokku 32.

Kojusõidu asemel jõudis ligi kolm tundi teadvuseta haigla parklas auto kõrval lebanud tragi spordiinimene hoopis haiglasse.

„Kui need noored mehed mind pimedas kella poole 11 paiku sealt auto juurest mahakukkununa, kerges talvejopes ja dressides, poleks leidnud, oleksin hommikuks surnuks külmunud. Keha oli juba jahtunud 33,3 kraadile. Oli ju jahe aprilliõhtu ja parklas lörtslibe, autovõtmed leidsid poisid samuti mu kõrvalt,” on Karin Laine kogu hingest tänulik, et juhuslikult autoga haigla lähistel tiirutanud noormehed ta leidsid ja kiiresti haiglast abi kutsusid.

„Peas on kaks väikest õmblust, kukkusin auto juures. Haiguslehel on diagnoos insult-infarkt küsimärgiga. Saan esmaspäeval juba koju,” rõõmustas vitaalne patsient nädal pärast õnnetust. „Arstid ütlesid, et hea, et peale sellist pikka külma käes lamamist kopsupõletikku ei tulnud.“

Siberi taigas surmasuus
„Olen oma elus varem vaid viiel korral haiglas olnud, neist kaks seoses poegade sünniga. Eks sportimine ja liikumine on tervisele kasuks tulnud,” rääkis eakas Karin Laine oma pika elu kuuenda haiglasoleku ajal.

Haiglas olles mõtles ta oma esimesele tõsisele haigusele, kui ta 21-aastase neiuna, 1949. aastal Siberisse saadetuna, oli 1951. aasta 1. mail Kalausnaja taigakülas lõhkenud pimesoolega peaaegu surmasuus. „Külas tehti ühes onnis, kuhu linad lakke tõmmati ja lauda kohandati, esimene opp neli päeva peale pimesoole lõhkemist. Siis ütles arst, et jäin ellu tänu oma karskele eluviisile ja tugevale sportimisele. Hiljem viidi mind Irkutskisse, olin haiglas üle kuu aja. Järgmisel talvel läksin juba suusatama,” meenutas juba 1949. aastal suusatamises Eesti meistriks tulnud rõugelanna.

Oma esikpoja sünnitas Karin Laine Võrus, kuid noil aastail polnud haigla sünnitusosakonnal head mainet ja teise poja tõi Karin 1969. aastal ilmale Tartus. Siis tuli tal keisrilõike tõttu ka kauem haiglas viibida. Ühel korral tuli rõugelannal Tartusse haiglasse minna ka huulel olnud vistriku tõttu.

Päästjaiks orienteerujad
Peale seekordset kümnepäevast Võru haiglas meedikute hoole all olemist sai toimekas Karin Laine 29. aprillil koju. „Kui poeg Indrek mulle reedel, kui olin haiglasse sattunud, helistas, oli ta mures, miks mu telefon ei vasta. Talle vastas hiljem arst, kelle käes oli mu asjade juurest leitud telefon,” lisas Laine.

Neljandal kodusoleku päeval võttis Karin Laine ette jalutuskäigu kohalikku poodi. Sel esmaspäeval sõitis ta juba bussiga Võrru ja viis noortele, kes ta auto juurest maast leidsid, tänuks maiustusi.

„See oli tõesti hea juhus, et üks Soomes töötav noormees koos sõbraga Võrus ringi sõites mind juhuslikult leidis. Poisid käivad samuti orienteerumas ja teavad mind. Sel õhtul olin ainus, kes parkis parklas, teised autod seisid otse haiglaukse kõrval,” sõnas Karin Laine.

„Toimetan juba ringi, kuid kummardada ei saa. Vaevab ka pikast maas lebamisest saadud põiepõletik,” lisas Karin Laine, kes veel autorooli ei kipu.

Suusatamise ja ujumise kõrval on Laine meelisalade hulgas ka orienteerumine, ta on käinud orienteerumas veteranide MMidel.
„Orienteeruma ma nüüd peale haiglasse sattumist küll ei lähe. Kui peaksin metsas kukkuma, sealt ei leia küll mind keegi üles,” lagistas ta karinlainelikku naeru.
 

 

 

 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 09/05/2013 12:15:20