Nõiasaate kagueestlane: Veet Mano võttis jalad nõrgaks!
Selgeltnägija Veet Mano Astrid Hiisjärve perega. Foto: TV3
Uus telesaade „Appi tuleb selgeltnägija” viis hiljuti kaks tuntud sensitiivi – sealhulgas maailmakuulsa Veet Mano – Kagu-Eesti peredesse. Mõlema pere emad tõdesid, et selgeltnägija külaskäik tõi neile rahu ja kindlust tuleviku osas. Võrumaalast Astridit julgustas Veet Mano ka ravitsemisega tegelema.
Räpinas elav kolme lapse ema Eveliin Sillakivi pöördus selgeltnägijate saate poole, kuna pere lemmikloom langes võika tapmise ohvriks: küülik leiti kodu lähistelt mahalõigatud peaga. Eveliin soovis teada, kas tapatöö oli juhus või kurjade inimeste agressioon pere vastu.
Küülikumõrv toimus tegelikult juba kolm aastat tagasi ning nüüd on lastel uus lemmikloom. Selgeltnägijate saate meeskond käis aga nende pere esimest korda filmimas juba eelmisel suvel ning sel suvel toodi kohale ka Eesti päritolu sensitiiv Ilona Kaldre, kes on kuulsust kogunud juba mitmes väljaspool Eestit toodetud selgeltnägijasaates.
„Inimene nagu inimene ikka,” iseloomustas naine sensitiivi. Tema sõnul tõi kergendust Kaldrelt saadud teadmine, et mitte kellelgi tema pere suhtes kuritahtlikke plaane ei ole.
Kaldre rääkis Eveliinile ja võttegrupile, et kuuris olnud küüliku tapsid kaks teismelist, kes tulid kuuri otsima midagi muud ja keda lontkõrv ehmatas. Kui tapetud küülik avastati, kutsus Eveliin kohale ka politsei, kes küll tegi fotosid, aga tegu uurida ei võtnud, sest arvas, et tapmine on metslooma töö. Veterinaarid aga kinnitasid, et ükski metsloom ei oleks nii täpselt saanud loomalt pead maha lõigata.
Eveliin kinnitab, et jänku koletust lõpust levisid Räpina vahel jutud siis, kui asi oli päevakorral, kuid nüüd ei tunneta ta tänaval käies, et oleks kuidagi oma kodukandis tänu telesaatele kuulsamaks saanud. Rohkem on tähelepanu saanud lapsed koolis.
„Ma polnud Veet Manost midagi kuulnud!”
Astrid Hiisjärve juures käisid saatetegijad samuti kahel korral. Esimese võtte ajal elas ta veel Võrus Võrumõisas, kuid juba aasta tagasi kolis ta koos lastega Tartusse. Astrid pöördus saatesse, sest soovis teada saada, kas tal tasub edasi arendada endas avastatud sensitiivivõimeid. Näiteks oli Astrid näinud ette ühe naabri surma.
Kui Astrid kuulis, et tema juurde tuleb Veet Mano, polnud ta praeguse aja ühest armastatumast selgeltnägijast midagi kuulnudki, kuna Venemaa selgeltnägijate tuleproovi saadet, kus Mano kuulsaks sai, polnud ta veel näinud.
„Hakkasin internetist otsima, kes see Veet Mano on,” ütles Astrid. „Jah, läksid jalad nõrgaks küll, kui teada sain.”
Astrid meenutas, et Veet Mano ja võttegrupp jõudsid tema juurde hilinedes ja võte koos Manoga kestis vaid kaks tundi. Astrid oli enda sõnul alguses nii ähmi täis, et ei saanud õieti sõna suust. Kiiruga rääkis ta eesti keeles Manole kummitustest ja sensitiiv kuulas ta diplomaatiliselt ära, kuigi ise kummituste olemasolusse ei usu.
„Kõik, kes temaga kokku on saanud, ütlevad, et ta on meeletult rahustava toimega,” rääkis naine. „Ta pani käe mu selja peale ja vaatas sügavalt silma. Tundsin, kuidas ma maha rahunesin, täiesti rahunesin.”
Kusjuures käe pani Mano seljal just selle koha peale, mis Astridil füüsilist tööd tehes alati valutama hakkab, sest seal ei ole lülisammas paigas. Päev pärast Mano lahkumist hakkas see koht valutama, kuigi Astrid polnud ennast üle pingutanud. Valu läks üle, kui naine tegi tavapärase harjutuse ehk tiritamme, ja siiani pole selg valutanud.
Mano ütles, et Astridist saab ravitseja. Naine avastas endas ravitsemisvõimed juba 1990ndate alguses, kuid otsustas, et ei hakka sellega tegelemisega riskima, sest ei teadnud, kuhu suunata ravitsemise käigus endasse jääv halb energia. Vahepeal on Astrid väga palju kirjandust lugenud ning nüüd juba julgeb teha ka kätega ravitsemises esimesi samme – mõned inimesed on selle sooviga tema poole juba pöördunud.
Selgeltnägemine pole kontrollitav
Astrid lootis ka, et Veet Mano annab talle nõu, kuidas oma nägemused kontrolli alla saada, kuid mees väitis, et selgeltnägemine pole kontrollitav. Vahepeal sai Astrid jälle uue nägemuse ning paraku selguski, et selle taga on kurb tõsiasi.
Astrid on kindel, et ka ühest tema tütrest saab selgeltnägija ja „ilmselt temast tuleb veel suurem nõid”. Astridi ema aga kasutab pendlit ning ilmselt emalt mõjutusi saanuna tegi ka Astrid omale kord pendli, kui autouksed olid lukku läinud ja varuvõtit vaja läks. Pendli abil leidiski ta varuvõtme pesukorvist üles. Jamad autode kesklukkudega aga algasid siis, kui Astrid otsustas, et ta ei taha enam autouksi lukustada ja hakkas neile „tõmbama peale universumist kaitset”.
Kusjuures Astrid nendib, et pendel aitab tal küll asju üles leida, ent tulevikku ei ennusta, proovi palju tahad.
Sensitiivisaates osalenud naine tõdes, et suurema osa selgeltnägija tööst ehk tööst energiatega teeb tegelikult kujutlusvõime, nagu ta on kirjandusest nüüd lugenud. Ta usub, et saatega temast kuulsust ei saanud, sest Tartus ei ole teda keegi veel tänaval ära tundnud. Veet Manoga tahaks ta küll veel kohtuda, kuid kuulsa sensitiivi jälgedes palverännakule minna ei kavatse.
Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 26/09/2013 11:06:28
Tagasi uudiste juurde