Lutepää ja Sesniki vahel asuv nn Saatse saabas asub piirilepingu ratifitseerimisel Eesti territooriumil, praegu on see jupike Venemaad. Kaart: välisministeerium

Tuleval teisipäeval allkirjastatakse Moskvas Eesti-Vene piirileping, mis kagueestlastele tähendab eelkõige piiriäärsete omavalitsusüksuste piiride selget määratlemist ning lahenduse saab ka ammune segadus nn Saatse saapa piirkonnas. Piirilepingu sõlmimine annaks võimaluse kehtestada piiriäärsetel aladel 50 kilomeetri raadiuses viisavaba ala, mis kergendaks märkimisväärselt piirialadel elavate inimeste liikumist, elavdaks nii piiriäärset kaubandust kui ka riigi majandust. Mida arvab sellest välisministeerium?

Teisipäeval allkirjastavad välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas kolm lepingut. Nendest kaks reguleerivad Eesti ja Venemaa vahelist riigipiiri – nii maismaapiiri kui kahe riigi vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemist. Kolmas allkirjastatav leping reguleerib saatkondade paiknemise tingimusi.
Võrreldes 2005. aastaga on piirilepingute sõnastus samaks jäänud, preambulisse on lisatud „… arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist“. Samuti on riigipiiri lepingu artiklisse 9 lisatud järgnev lause: „Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi.“ Piirijoon on sama, mis 2005. aastal sõlmitud lepingutes.

Pärast lepingute allkirjastamist tuleb piirilepingute tekstid ratifitseerida mõlema riigi parlamendis. 2005. aastal allkirjastatud lepingud jäidki jõustumata põhjusel, et Venemaa jättis lepingud ratifitseerimata ning teatas, et ei asu nende lepingute osapooleks.

„Saatse saabas“ jääb Eestile
Välisminister Urmas Paet ütles LõunaLehele, et piirilepingu sõlmimisega peaks Kagu-Eesti piiriäärsete valdade (ja ka kogu Eesti) jaoks paika saama kahepoolselt ning rahvusvaheliselt juriidiliselt pädev piirijoon, mis märgib ära lisaks riigipiirile ka kohalike omavalitsusüksuste piirid. Paranema peaksid kohalikud liikumisvõimalused ning ka laiemalt liiklemis- ja piiriületusvõimalused Kagu-Eestis.

Piirilepinguga peaks lahenduse saama ka segadus nn Saatse saapa piirkonnas, mis lepingu kohaselt jääb Eesti poolele. Paeti sõnul erineb riigipiiri kirjelduses ja kaartidel esitatud joon praegu reaalselt valvatavast ajutisest kontrolljoonest väga vähe. Küll aga tuleb maismaapiiri mahamärkimisel siiski lahendada küsimused mitmel pool praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub osapoolte vahel teatud maatükkide vahetus, näiteks saab Eesti nn Saatse saapa piirkonnas 115,5 hektarit ning Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas 68,9 hektarit ja Värska vallas Suursoo piirkonnas 33,9 hektarit. „Nii järvedel kui maismaal toimuvad muudatused mõlemale poole võrdsel määral,“ kinnitas Paet.

Piirilepingu sõlmimine on ministri sõnul kasulik nii Eestile kui ka Venemaale, sest kõik riigid on huvitatud, et nende piiride kulgemine oleks õiguslikult üheselt määratletud ja vastastikku kinnitatud. Lisaks on Paeti sõnul piirilepingu sõlmimisel Venemaaga ka Eesti julgeolekule positiivne mõju, kuna see aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal, nagu seda on riikide territooriumid.

Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo ütles, et oma andmete, kogemuste ja tegevuse põhjal ei oska ta veel prognoosida, kas ainuüksi piirilepingu sõlmimine muudab midagi Setomaa jaoks paremaks või halvemaks. „Siin on taga nii kõrge poliitiline positsioon nii Moskva kui Tallinna poolt, et me ei oska aimata, mis see tähendab suhetele,“ rääkis Timmo. „Kas see tähendab mingisuguseid suuremaid majandusvabadusi või paremaid kokkuleppeid piirialade asustuse säilitamiseks või majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks, ma ei oska seda praegu öelda.“

Viisavabadus piirialade elanikele?
Sõlmitav piirileping on mitmel pool juba tekitanud oletusi ning arutlust teemal, kas piirilepingu allkirjastamine võib luua võimalusi piiriäärse viisavabaduse tekkimiseks. Mõtte tõstatas eelmisel nädalal Eesti-Vene äriseminaril riigikogu Kagu-Eesti saadikurühma esimees Urmas Klaas. See kergendaks märkimisväärselt piiri ääres elavate inimeste liikumist ning elavdaks ka riigi majandust.

Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabaduseni on veel pikk tee minna, kuid Schengeni ruumis on võimalik rakendada ka teist lahendust: luua piiriäärne viisavaba ala kuni 50 kilomeetri kaugusele piirist. Näiteid sellisest praktikast saab tuua näiteks Norrast, kus Venemaa ja Norra vahel on 30-kilomeetrine viisavaba liikumise ala. Samuti kasutab seda võimalust Poola Kaliningradi piirkonnaga ja ka Läti on otsustanud seda rakendada.
ERR vahendas, et huvi piiriäärse viisavabaduse vastu pole mitte ainult Eesti-poolne, vaid ka Venemaa näeb selles kasu. „Keegi neist, kes on seda võimalust kasutanud, pole midagi kaotanud. Kõik on võitnud. See on nii piiriäärse kaubanduse elavdamine, ettevõtluse laiendamine naaberriiki, võib-olla koguni teatud teravate küsimuste äralangemine, mis võivad kahe riigi vahel olla,” arutles Pihkva oblasti kaubandus-tööstuskoja president Vladimir Zubov.

Samal teemal kirjutas möödunud sügisel LõunaLehes ka toonane Võru abilinnapea Tarmo Piirmann: „See avaks Kagu-Eesti teenindusfirmadele hoopis uued horisondid, sest 50 kilomeetri sisse mahuks nibin-nabin ära ka 200 000 elanikuga Pihkva, pluss muidugi piirilähedane Petseri ning teised väiksemad keskused.“ Piirmanni sõnul tekiks nii unikaalne olukord, kus nii Eesti kui Vene inimestel oleks võimalik administratiivsete takistusteta naaberriigi lähimat keskust väisata.

Võimalikku viisavaba ala kehtestamist näeb piirilepingu sõlmimise positiivse tulemusena ka Margus Timmo. Setomaa valdade liidu esimees arvas, et kui inimesed on teadlikud nii Venemaa kui Eesti piiriäärsete alade võimalustest ja takistustest, siis ollakse piisavalt nutikad ja leitakse vahendid koostöö tihendamiseks. „Esimene asi on informatsioon ja fakt on see, et läbikäimine tagab informatsiooni suurenemise ehk siis me saame omavahel teineteist paremini tundma õppida ükskõik, kas siis kultuuri- või majandusvaldkonnas,“ sõnas Timmo. „Ma arvan, et kui see info on olemas, siis on see tohutu suur eelis võrreldes teiste Euroopa piirkondadega. Olla selline positiivne vahendaja või partner kõigile teistele ka sellel piirialal.“

Viisavaba ala tooks suured lisakulutused
Hetkel jälgib välisministeerium, milliseid tulemusi ja tagajärgi toovad igapäevaelus kaasa Venemaa vastavad lepingud Läti, Poola ja Norraga. Neist kõige olulisemaks peab minister Eesti lähima naaberriigi Läti kogemust. „Läti ja Venemaa kahepoolne piiriäärsete alade elanike liikumise lihtsustamise leping jõustus 6. juunil 2013. Seega on vastav leping saanud kehtida vaid natuke üle poole aasta, mistõttu on veel vara teha kaugele ulatuvaid järeldusi selle toimimise edukusest, rakendamisega seotud kulutustest ja kitsaskohtadest, kuid esmased kokkuvõtted on näidanud, et huvi viisavaba liikumise vastu on olnud väiksem, kui algselt eeldati,“ kommenteeris praegust seisu Paet.

Välisminister lisas, et tuleb arvestada, et piiriäärsete alade elanike viisavabastuse elluviimine tooks kaasa märkimisväärselt suuri lisakulutusi. Varasemad kalkulatsioonid on näidanud, et sellise süsteemi rakendamine oleks ebaproportsionaalselt kulukas. „Eesti on omalt poolt valmis investeerima infrastruktuuri nüüdisajastamisse, kuid piiriületussüsteemi kui terviku ajakohastamine eeldab ka teise osapoole panustamist,“ lausus Paet.

Siiski osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelises viisadialoogis, mille lõppeesmärk on viisavaba liikumise saavutamine mõlema osapoole kodanikele. „Dialoogi tulemusena tulevikus kavandatav laiapõhjaline viisavabadusleping looks soodsamad tingimused mõlema riigi elanike lihtsustatud piiriületuseks ja seega oleks praegu tehtavaid kulutusi pikas perspektiivis raske põhjendada,“ sõnas minister.

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 13/02/2014 11:26:03