Koidula piiripunkt. Foto: Malle Elvet

Kõik sõidukitega Eesti-Vene piiri ületajad peavad maksma erafirmadele platsil ootamise tasu, kuigi sõiduautodega minejad tegelikult platsil ei oota. Õiguskantsler leidis juba aastal 2012, et selline rahaküsimine teenuste eest, mida ei tarbita, on ebaseaduslik. Ka mitmed poliitikud on aastaid võidelnud ootealatasude vastu. Praegu on ootejärjekorrasüsteem siseministeeriumi väitel ülevaatamisel.

Kagu-Eestis ületatakse Eesti-Vene piiri Koidula ja Luhamaa piiripunkti kaudu. Sõltumata sellest, kust riigist on pärit piiriületaja, tuleb sõiduautoga üle piiri sõites maksta Koidulas ootetasu 6.50 eurot ja Luhamaal 4.70 eurot (summad sisaldavad ka e-piirijärjekorra koha broneerimise tasu 1.50). Veoautoga piiriületajaile on ootetasu palju suurem. Koidulas läheb see raha ASile Paldiski Sadamad ja Luhamaal ASile Collade.

Tegelikkuses aga A- või B-kategooria sõidukitega Venemaale minejad platsil ei oota ega seal mingeid teenuseid ei tarbi, kuna piiri ületama pääseb kohe. Platsilt tuleb teha vaid sümboolne läbisõit. Need, kes sõidavad otse piiripunkti, suunatakse sealt tagasi ooteala eest tasu küsimise kioskisse. Seda ka juhul, kui inimene on broneerinud internetis piirijärjekorra koha ja maksnud selle eest 1.30 eurot.

Siseministeeriumi pressinõuniku Toomas Viksi sõnul reguleerib sõiduki maanteepiiripunkti sisenemist riigipiiri seadus, kus on öeldud, et ooteala kasutamine on üks osa maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise protsessist.

„Ootealateenuse pakkuja kohustuseks on muu hulgas sõidukile tehtud eelbroneeringu ehk sõiduki ja juhi andmete kontrollimine ning alles pärast seda on võimalik ootealale saabunud sõiduk suunata järjekorrasüsteemis piirile,” sõnas Viks. „Sõltumata sellest, kas sõiduk ootealal ootab või mitte, on ootealal kohustus teostada sõidukile tehtud eelbroneeringu ehk sõiduki ja juhi andmete kontroll. Nimetatud kontrolli eesmärk on tagada, et piirikontrolli saabuks sõiduk vastavalt võetud ootejärjekorra kohale. Teostatavate kontrollitoimingute eest on ootealateenuse pakkujal õigus võtta tasu.”

Süsteem aastast 2011
Ootealade tasu hakati küsima aastal 2011, kui käima läks ka ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem GoSwift. Toomas Viks lisas, et toona andis siseministeerium sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise üle eraõiguslikele juriidilistele isikutele, lihtsamalt väljendudes erafirmadele. Selleks korraldati riigihange ning võitjatega sõlmiti halduslepingud.

„Ootejärjekorrasüsteemi ja ootealade finantseerimine riigieelarvest oleks toonud kaasa olukorra, kus muude avalike teenuste osutamiseks oleks jäänud vähem raha,” lausus Viks. „Eesmärk oli leida lahendus, mis ei koormaks isikuid, kes sõidukiga välispiiri ei ületa.”

Ta lisas, et ootealade väljaehitamiseks riigi raha ei kulutatud ning kõik kulutused tegid firmad, kes pakuvad praegu ootealateenust. Kogu raha, mis sõidukiga piiri ületajailt kasseeritakse, läheb teenuse pakkujatele ehk erafirmadele, kelle peamine ülesanne on tagada ootejärjekorra toimimine, samuti pakkuda ootealateenust. Nagu aga juba eespool mainitud, pääsevad sõiduautodega minejad tegelikult piiri ületama kohe. Kuna nende autonumber ilmub kohe tabloole, pole neil ooteplatsil olles aega käia wifi kaudu internetis või minna tualetti. Ka piiripunktis saab käia tasuta tualetis ning Eesti võrguteenuste pakkujate internet toimib nutiseadmetes kogu piirialal.

Õiguskantsler: rahakogumine on ebaseaduslik
Õiguskantsler Indrek Teder jõudis juba 2012. aasta alguses seisukohale, et piiriületuse ootealatasu võtmine on ebaseaduslik, kui tegelikult ootealateenust ei kasutata ja sõiduk suunatakse otse piiripunkti. Juba rohkem kui kolm aastat tagasi oli õiguskantsleri ettepanek ja soovitus lõpetada Koidula ja Luhamaa piiripunktis ooteala kasutamise eest tasu võtmine kõikide sõidukikategooriate juhtidelt, kes on sõidukile internetis võtnud ootejärjekorra ja maksnud selle eest seaduses ette nähtud tasu 1.30 eurot.

Ühtlasi soovitas õiguskantsler juba toona analüüsida ootealatasude kulude põhjendatust ja vastavust riigipiiriseaduse paragrahv 83 lõikele 5. Just see lõige on võetud aluseks erafirmadega sõlmitud halduslepingutes sätestatud ootealatasude suuruse määramisel.

Luigas: see on kõrgetasemeline korruptsioon
Probleemiga on mitu aastat tegelenud endine riigikogu liige, praegune sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Inara Luigas, kes nimetab sellist rahakogumist piiril ehedaks maffiategevuseks.

„See on absurdne olukord,” sõnas Luigas. „See on kõrgetasemeline korruptsioon, ma ei karda seda välja öelda. Teatud poliitikud lepivad midagi kokku, mida ükski vägi ei muuda. Siseministeerium peab lõpetama selle korralageduse. See on nii ohtlik näide, kuidas poliitikud mingiteks rahastusteks lepivad omavahel kokku. Inimeselt võetakse raha kellegi kasuks ja tal puudub isegi väljapääs.”

Luigas lisas, et talle oleks mõistetav, kui seda raha koguks riik ja raha läheks riigikassasse. Ühtlasi teab ta, et seaduse järgi ei saa kodanikult riigist lahkumise eest raha küsida.

Luigase sõnul tegi sotsiaaldemokraatide töörühm koosseisus tema ise, Andres Anvelt, Marianne Mikko ja Heljo Pikhof eelmisel kuul töövisiidi Kagu-Eesti piiripunktidesse ning ootealatasude teemat on arutatud nii sotsiaaldemokraatide fraktsioonis kui ka koalitsioonipartneritega.

Konservatiivse rahvaerakonna Kagu-Eesti riigikogusaadik Uno Kaskpeit, kes töötas 17 aastat piirivalves, ütles, et tema on sellest probleemist kuulnud ja heaks ta piiril rahaküsimist ei kiida.

„Ma saan aru, et kui oleks järjekord, siis see on õigustatud,” sõnas Kaskpeit. „Kui ei ole järjekorda, siis on see väljapressimine. Kui ei ole järjekorda, milleks peaks seda tasu maksma?”

Kaskpeit lubas teemat uurida ja probleemi tõstatada, kuid lisas, et sellisel väiksel erakonnal nagu EKRE tegelikult suurt midagi muuta ei õnnestu.

Reformierakondlasel Mälbergil oma arusaam
Riigikogu liige Meelis Mälberg aga kommenteeris, et teema ei ole päris mustvalge. „Ega see normaalne ei ole, aga sellel asjal on teisi tahke,” sõnas ta.

Mälberg näeb olukorda nii, et siis, kui piiril olid veel pikad järjekorrad ja maanteeääred reostatud, ei olnud riigil endal raha, et ootealasid välja ehitada. Need ehitasid riigihanke võitnud erafirmad, kes tegid selleks investeeringuid ning riik sõlmis nendega halduslepingud. Seega on erafirmadel õigustatud ootus. Lisaks peavad nad valdadele maksma maa eest renti.

Kui riik peaks lepingu lõpetama, siis peaks riik maksumaksja taskust need investeeringud kinni maksma, leiab Mälberg. Praegusel juhul ei maksa aga neid kinni kogu riigi maksumaksjad, vaid need, kes tegelikult piiri ületavad, ja seda peab Mälberg õiglasemaks.

Tema sõnul vähemalt Koidulas veoautod ikkagi kasutavad ootealateenust, tema on näinud neid seismas seal kümneid ja isegi sadu.

Ministeerium on moodustanud töörühma
Siseministeeriumi pressinõuniku Toomas Viksi sõnul on ootejärjekorrasüsteem siseministeeriumis ülevaatamisel.

„Siseministeeriumis moodustati äsja töörühm, mille ülesanne on piiriületuse ootejärjekorra korraldamise ja maanteepiiripunkti sisenemise seniste põhimõtete ülevaatamine ja vajaduse korral muutmise ettepanekute tegemine,” teatas Viks põhjalikumat selgitust andmata.

Tänavu ületasid erinevad sõidukid Eesti-Vene piiri Koidulas 49 528 korral ning Luhamaal 90 128 korral. Koidulas ületas 2011. ja 2012. aastal piiripunkti keskmiselt 3000 inimest ööpäevas. 2012. aastal ületati piiri Luhamaa kaudu 653 615 korral. Need arvud annavad põhjust arvata, et ooteplatsi ehitamisele kulunud investeeringud on erafirmad juba ammu tagasi saanud.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 15/10/2015 11:55:27