Foto: riigikogu.ee

LõunaLeht on korduvalt kajastanud inimestele meelepaha tekitavat olukorda kagupiiri ületades: Koidulas ja Luhamaal tuleb maksta ooteala kasutamise tasu, kuigi ooteala reaalselt ei kasutata. Teema on pinnuks silmas ka riiklikul tasandil ning hiljuti vastas õiguskantsler Ülle Madise (pildil riigikogu kõnepuldis) sel teemal riigikogu keskerakondlaste arupärimisele „Arupärimine õigustamatu ootealatasu kohta piiriületamise korral”, mille initsiaatoriks oli Kagu-Eestist valitud Tarmo Tamm. LõunaLeht vahendab veidi lühendatud kujul vastavat riigikogu stenogrammi.

Tarmo Tamm
Alates 1. augustist 2011 muutus Eesti-Vene piiril piiriületamise kord, kus uue korra järgi loodi ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem GoSwift, mida kasutatakse Narva-Ivangorodi, Koidula- Kunitsina Gora ja Luhamaa-Šumilkina maanteepiiripunktides. See tähendab, et Venemaale sõites on piiri ületada soovival isikul kohustus soetada koht elektroonilises piirijärjekorras, mille eest tuleb tasuda veebikeskkonna kaudu 1 euro ja 30 senti.

Lisaks piiriületuse ootejärjekorra broneeringutasule tuleb maksta ka ootealatasu, mis sõltub ootealast ja sõiduki kategooriast. Tänu toimivale elektroonilisele piirijärjekorra infosüsteemile pole piiriületusel tihti järjekorda ning vajadust kasutada ootealateenuseid. Piiri oleks võimalik ületada ooteala läbimata, kuid olukord piiripunktis on vastupidine. Ootealale suunatud auto saab väljuda sealt vaid juhul, kui on makstud ootealatasu, mida tegelikkuses ei kasutatud. Kehtiv seadus aga keelab tasu võtta piiriületuse ooteala kasutamise eest, kui piiriületuse ooteala teenust ei kasutata, vaid sõidukid suunatakse ilma ooteala läbimata piiriületuse piiripunkti. Sellega seoses on meil proua õiguskantslerile kaks küsimust. Oleks hea, kui loeksite need küsimused ette ja annaksite meile vastused. Aitäh!

Ülle Madise
Esimesele küsimusele on võimalik vastata lühidalt ja lihtsalt, teine on õigusteoreetiliselt keerulisem, mistõttu selle eest veel kord suur tänu!

Esimene küsimus arupärimise esitajatel oli: „Tartu halduskohus rahuldas piiriületaja kaebuse olukorras, kus politsei- ja piirivalveamet suunas isiku enne piirikontrollitoimingute tegemist alusetult ootealale, nõudes selle eest tasu teenuseid osutamata. Kas Tartu halduskohtu otsus on pelgalt ühe inimese saavutatud võit või laieneb see kõigile, kellelt on ebaseaduslikult raha võetud, ootealateenuseid osutamata?”

Kui inimene pöördub oma õiguste rikkumise korral kohtusse, siis juhul kui tema saavutab kohtus võidu ehk siis leitaksegi, et tema õigusi on rikutud, siis need tagajärjed kehtivad ainult talle. Teistele isikutele need automaatselt ei kehti. Siinkohal märgin, et Tartu halduskohtu otsus 5. novembrist 2015 hetkel veel jõustunud ei ole, sest möödunud aasta 11. detsembril kaevati see ringkonnakohtusse edasi ja praeguse seisuga ringkonnakohtu lahendit veel pole. Kui see tuleb ja kui see jõustub, siis on õiguslik olukord juba teine.

Teine küsimus: „Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et piirirežiimi tagamine on põhiseaduse järgi riiklik ülesanne, mille tagab riik. Antud olukorras on riik delegeerinud halduslepinguga piirirežiimi korraldamise eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Kas Teie hinnangul on õigusvastaste ootealatasude võtmisega rikutud kodanikke põhiõigusi, kui riigist lahkumine on sisuliselt muutunud tasuliseks?”

See on küsimus, mille üle kolleegidega /.../ arutasime teemasid väga põhjalikult. Nõunik käis ära ka ise nendes piiripunktides, et vaadata oma silmaga, kuidas asi käib. Töötasime läbi piiriületuse statistikat, et kas siis tegelikult neid autosid on, kui palju millistes jne. Teiselt poolt siis mõistagi arutlesime õigusteoreetiliste probleemide üle. Seda arutlust nüüd lühidalt kokku võttes oleks vastus järgmine.

Kas nii sõiduautojuhtidele kui ka veoautojuhtidele, kes soovivad piiri ületada, tuleb piiriületuse ootamise ajaks kindlustada inimväärsed tingimused, st võimalus pesta, süüa, kasutada internetti? Vastus on jah. Kas seda peab tegema tingimata riik ja maksumaksja vahenditest? Vastus on ei. Kas põhimõtteliselt võib anda nende ootealade väljaehitamise ja siis sellelt ka põhjendatud tasude võtmise üle eraõiguslikule isikule? Vastus on jah. Aga nii nagu täna oli põhjalikult põhiseaduskomisjonis juttu, seesuguste tasude võtmine on mõeldav vaid juhul, kui seaduses on selleks olemas volitusnorm, mis võimaldab hinnata kehtestatud tasude põhjendatust, õiguspärasust. Antud juhul ka see norm on olemas, seadusandja on piirmäärad ise kehtestanud, konkreetsed summad lepitakse kokku halduslepingus.

Nüüd see küsimus, millele on korduvalt viidanud Inara Luigas. Äsja kuulsime kirjeldusi tegelikust elust, see probleem on tõesti olemas, ehk kas võib võtta teenustasu või ooteala kasutamise tasu inimestelt, kes tegelikult mitte hetkeks seal ootealas ei peatu või, täpsemalt, ei peatu kauemaks, kui on tarvis selleks, et tasu maksta ja vastav paber kätte saada. Nii nagu juhtus ka sellel juhtumil, mis Tartu halduskohtus lõppes võiduga, aga otsus ei ole veel jõustunud. Minu isiklik hinnang on, et ei või. Seda on öelnud ka seadusandja, sest riigipiiri seaduse § 8 ütleb ju selgelt, kui isik ootealateenust ei kasuta, siis seda tasu võtta ei tohi. Järelikult, kui meil on näiteks Narva maantee piiripunkt, kus pidevalt on nii sõidu- kui veoautode järjekorrad, vajalik on autode parkimine, auto ja tema juhi samasuse, numbrimärkide kontroll, suunamine piiriületusele, siis on kõik arusaadav, seda on vaja.

Kui meil on Koidula või Luhamaa, kus näiteks sõiduautode järjekorda ei ole, nii nagu juhtus tookord, 2013. aasta aprillis, kus inimene sõitis ootealast läbi, sest seal polnud ühtegi autot ega inimest, seejärel saadeti ta piirilt tagasi, et te ei ole ju ooteala kasutamise eest tasu maksnud. Sealt see kohtulahend tuligi, mis ütles, et antud juhul olid seaduses ette nähtud tingimused, et kui tegelikult teenust kasutada vaja ei ole, siis seda 5 eurot ei võeta, täidetud, et siis minu meelest nii ongi.

Aga lõplikku seisukohta põhiseadus siin mul praegu anda ei võimalda, sest asi on kohtus. Ei saa ju välistada, et ringkonna- või riigikohus asub teistsugusele seisukohale. Ühesõnaga, tundub, et probleem ei pruugi olla seaduse normis, vaid on seaduse rakendamises. Just selletõttu ka nõunikud uurisid, nii siseministeeriumilt kui ka nende ootealade pidajatelt, kas üleüldse on mõeldav, et seda seadussätet kunagi rakendatakse praktikas, et tasu ei võeta, kui teenuseid ei kasutata. Kiputi vastama, et ei ole. Järelikult on tegemist tühja normiga.

Tarmo Tamm
Minu meelest olete te asunud väga õigele järeldusele, et kui sa teenust ei tarbi, siis eest ei tule selle eest ka maksta. Aga ma küsin nüüd õigusliku poole pealt. Mis nüüd hakkab juhtuma, kui näiteks ka ringkonnakohus annab sellele kodanikule õiguse? Kas siis on võimalik tagantjärele neid tasusid tagasi nõuda?

Ülle Madise
Ei ole. See lahend kehtib üksnes selle isiku suhtes, kes pöördus kohtusse.

Arno Sild
Kui kohtu otsus tuleb selline, et sellel inimesel on õigus, et ta ei peaks maksma. Aga meile on väidetud, et need lepingud, mis praegu on, kehtivad kuni kevadeni. Kuidas teie arvamus on, kas vastavalt kohtuotsusele lähevad kohe need lepingud muutmisele või need kehtivad ikka nii kaua, kuni nad praegu on kehtestatud?

Ülle Madise
Jah, need halduslepingud on ka minu mapis, mis omakorda on kotis, ja need on täiesti olemas. Nende lepingute muutmine on siseministeeriumi pädevuses, mõistagi kui teine osapool on sellega nõus. Aga siin tuleb rõhutada, et kui seadus ütleb seda, et juhul kui ootealateenust kasutada ei olnud vaja, siis ei tule ka selle teenuse kasutamise, st mittekasutamise eest maksta, siis tuleb täita seadust ja leping ei saa siin ka mitte midagi muud ette näha.

Priit Sibul
Riik püüdis üks hetk lahendada probleemi – sõlmis siseministeeriumi näol eraettevõttega lepingu, et see ettevõte n-ö investeeriks sinna. Aga hiljem selgub, et seda teenust tegelikkuses pole vaja tarbida. Mismoodi õiguslikus kontekstis jääb selle ettevõtte investeeringutega, kes lepingu järgi pidi investeerima ja kellel oli lootus, et ta saab selle teenuse tarbimise eest tagasi. Nüüd, kui seda teenust justkui ei ole vaja ja seadus ütleb ka, et kui seda ei tarbita, siis pole ka vaja tasu maksta, siis milline ootus on sellel ettevõttel, kes on sinna investeerinud ?

Ülle Madise
Paraku on tõenäoliselt tegemist teatud mõttes ettevõtja enda riskiga. Ja seda olukorda, et neid ootealasid üldse vaja ei ole, ei ole ju ka tekkinud. Nii et sellele küsimusele põhjalikult vastamiseks oleks tegelikult vaja lisaaega. Siit praegu põhjalikuma ettevalmistuseta spekuleerima ei hakkaks. Esmaselt tundub siiski, et need ootealad on ka praegu põhjendatud, sest veoautode järjekord on kõikjal – on Narvas, on Luhamaal, on Koidulas. Pigem on küsimus nende hetkede kohta, kus sõiduautode ootealal ei ole ühtegi sõidukit, on võimalik sõita otse läbi, kusjuures ei toimu ka selles mõttes petmist, et oodataks seda tühjuse saabumist väljaspool ooteala ehk et oleks taas tekkinud see olukord, mis väga hästi ja õigesti on ju põhimõtteliselt lahendatud kõikide huvides, ka seda ei ole. Nendel juhtudel peaks rakenduma see erand, mis on seaduses ette nähtud, aga miskipärast seda ei rakendata.

Raivo Põldaru
Ma sain aru teie jutust, et seadus on, seda rikutakse. Kas siis on üldse keegi, kes suudab selle seaduse rikkumisele lõpu teha või jätkub kõik vanaviisi?

Ülle Madise
Tartu halduskohus on oma otsuse 5. novembril möödunud aastal juba teinud, praegu vaeb selle otsuse õiguspärasust ringkonnakohus. Kui kohtuotsus jõustub, siis on asi palju selgem.

Erki Savisaar
Kas ma olen nüüd teie vastusest õigesti aru saanud, et kui ma olen elektrooniliselt pannud omale piiriületuseks aja kinni ja piiril põleb roheline tuli, siis ma võin sõita otse piirile ega pea seda ooteala läbima ja piiritöötajatel ei ole õigust mind sealt tagasi saata ettekäändel, et ma ei ole ootealal käinud.

Ülle Madise
Selle kohta on Tartu halduskohtu otsuses punkt 27, kus selgitatakse muu hulgas, et kui tegelikult teist teed piirini jõudmiseks, kui seesama ootela läbimine, aga seal peatumata, ei ole, siis sellest hoolimata, kohtu hinnangul, tasu võtta ei tohi.

Heljo Pikhof
Inimeste pahameel riigipiiri ületamisel läbida ootealasid ja selle eest raha maksta on minule ja kogu Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale mõistagi arusaadav. Aastaid on selle teemaga tegeldud, lahendus õnneks juba siiski paistab. Paljudele on teada, et sotsiaaldemokraadid korraldavad aastaringi maakonnavisiite, kus me muuseas kohtume kohalike inimestega, kes saavad meiega oma muresid jagada. Meie teeme omalt poolt kõik, et need mured, olgu need suured või väikesed, saaksid lahendatud. Maakonnavisiitide ajal oleme külastanud ka riigipiirialasid ning saanud ülevaate toimuvast. Kohapeal käisin ka mina isiklikult ning olen tõstatanud selle probleemi lahenduste otsimise ka õiguskomisjonis. Eks seesama probleemi küsimuse tõstatamine ka Keskerakonda ka arupärimist esitama ajendaski.

Ootealatasu küsimus on tegelikkuses olnud päevakorras juba pikemat aega ja loomulikult tekitab see ka minus pahameelt. Võiks ju riigiaparaat olla siiski tõhusam. Arusaadav on kõigile see, et ootealad on loodud selleks, et piiriületus toimuks kõigile mugaval viisil ning ei tekitaks lisanduvat frustratsiooni ega pahameelt. Näiliselt on eesmärk tagada järjekordadeta piiriületus. Seda eesmärki tuleb ka igati täita ning sellele ei tohi seada takistusi. Juba aastaid tagasi soovisime seadusega tagada, et piiriületus oleks mugav ja kiire. Kirjutasime seadusesse, et piiriületusel ei tohi ooteala kasutamise tasu nõuda, kui seal mingit teenust reaalselt ei kasutata. Seda on siiski tehtud ja see ei saa nii jätkuda, selles oleme ju kõik ühel arusaamisel.

Keegi ei taha maksta ega peakski maksma millegi eest, mida nad ei kasuta. Ka õiguskantsler Indrek Teder tegi omal ajal siseministrile ettekirjutuse, et selline seadusvastane tegevus tuleb lõpetada. Kahjuks pole veel siiani suudetud leida võluvitsa, millega olukorda parandada. See, miks seda pole tehtud või see pole toimunud, ongi nii praeguse kui ka eelmiste siseministrite vastutada ja selgitada.

Loomulikult oleme tahtnud pidevalt olukorda parandada. Nii olemegi, nii praeguses riigikogu koosseisus kui ka minu isikus, samuti eelnevas riigikogu koosseisus Inara Luigase näol proovinud leida mõjusat lahendust. Ja lõpuks tundub, et läbimurre selle probleemi puhul on ka toimunud. Vastu on võetud riigipiiri seaduse, politsei- ja piirivalveseaduse ning riigipiiriseaduse, tolliseaduse ning politsei- ja piirivalveseaduse muutmise seaduse muutmise seadus, millega reguleeritakse riigipiiri ületamist. Kuna praegu kehtivad halduslepingud lõppevad, vaadatakse need üle ja uute hanketingimustega reguleeritakse võimalus, kus isik ei pea läbima ooteala, ei pea tasuma ootealatasu, kui piiriületusel pole järjekorda ja kui autoomanik ootealateenust kasutada ei soovi. Need muudatused jõustuvad maikuus.

Seega soovime omalt poolt siseministrile jõudu uue regulatsiooni jõustamisel. Siinkohal esitame SDE fraktsiooni nimel siseministrile ka palve, et sellel nüüd edaspidi kiivalt silma peal hoitaks. Kindlasti jääme meie omalt poolt olukorda veel väga tähelepanelikult jälgima.

 

Autor:
Viimati muudetud: 28/01/2016 10:17:54