Pärast seda, kui Eesti Post muutus Omnivaks, kurdavad väga paljud inimesed erinevat tüüpi probleeme postifirmaga. Küll on häda pakkide kättesaamise, küll pakiautomaatidega, küll tulevad pakid valesse kohta jne. Facebookis on lausa loodud eraldi grupp nimega „Eesti Post (Omniva) on kohutav ettevõte”, kus inimesed kurdavad Omniva põhjustatud muresid. LõunaLeht toob välja mõned siitkandi näited.

Urvaste seltsimaja juhataja Virve Üpruse sõnul oli kõik korras sinnamaani, kuni Omniva asemel oli veel Eesti Post. Kõik pakid tulid kohale Antslasse ja neile läks ta sinna järele, sest Antslas on tal niigi käimist. Pealegi viib Antslasse Urvastest ka buss.

Pärast Omniva tulekut hakkasid pakid saabuma Kuldre postipunkti ehk teisisõnu Kuldre poodi. Kuldresse aga Üprusel asja ei ole, sinna ei lähe ka bussi. „Kuldresse ei ole kellelgi mingit asja, see on täiesti kõrvaline koht,” rääkis ta urvastelaste kohta.

Üprus aga saab Omniva kaudu umbes kaks korda kuus filme Urvaste seltsimajas näitamiseks ning sama palju kordi ka filmiplakateid. Seega peab ta pakkidel paratamatult väga kiirelt järel käima. Mitte mingi nipiga ei ole Üprusel õnnestunud oma korrespondentsi suunata Kuldrest Antslasse, kuigi ta on pidanud Omnivaga pika kirjavahetuse. Nüüd laseb ta pakkidele panna oma koduse aadressi, et äkki selle postiindeksi abil tulevad pakid siiski Antslasse.

Omnivast väidetakse, et tema postiindeksi järgi on lähim koht Kuldre ning seetõttu läheb pakk sinna. Kusjuures siis, kui Omniva tuli, saadeti Üprusele küsitlusleht, millesse ta muu hulgas pidi märkima, kuhu soovib pakke saada, ning seal tegi ta risti Antsla kastikesse.

Jalgsi Kuldresse filmi järele
Niisiis ei jäägi Virve Üprusel muud üle kui käia viie kilomeetri kaugusele Kuldresse pakkidel jalgsi järel. Sageli on paki kättesaamisega ka kiire, kuna filmi näitamisaeg on kohe-kohe käes. Ametlikult töötab postipunkt vaid kaks tundi päevas, kuid vastutulelikud müüjad annavad paki siiski alati kätte, kui pood on lahti.

Üprus lisas, et nii mõnigi Urvaste mõisas elav vanem daam on loobunud raamatute ja toidulisandite tellimisest, sest Kuldresse paki järele ei pääse nad mitte kuidagi.

Üprusele isegi pakuti varianti, kuidas pakk ümber suunata Antslasse, võttes ühe telefonikõne, kuid Omniva enda sõnul pidi see aega võtma kaks-kolm päeva ning tähendaks seda, et pakk saadetakse tagasi Võru sorteerimispunkti ning alles sealt uuele aadressile. Üprusel aga ei ole aega oodata, kui filmi näitamine on juba välja kuulutatud.

„Omnivaga ei saagi asju ajada, nii palju kui ma olen aru saanud,” tõdes ta.

Üprus lisas, et peab enamasti saatma Kinobussi filmid mõnesse järgmisesse kohta edasi, seda teeb ta Antslast. Ja siis on ta jälginud ribakoodi järgi, kuidas pisike pakk, mille saatmise eest ta on maksnud üle kuue euro, liigub mööda Eestimaad ringi ja jõuab mitte kaugele Mustlasse alles kolme-nelja päeva pärast. Üprus on jõudnud järeldusele, et DVD-l olev film läheb kõige kiiremini kohale siis, kui saata see kõige tavalisema lihtpostiga.

Omniva ärikliendiks saada pole õnnestunud
Valgamaal elav Ute Wohlrab, kes asutas kolm aastat tagasi oma firma Hobulove ja soovis osa oma e-poe klientide palvel saada Omniva ärikliendiks, pole selleks saanud siiani. Smartposti ärikliendiks sai ta oma sõnul juba samal päeval, kui selleks soovi avaldas. Omnivast aga hakkasid nädal pärast ankeedi saatmist tulema ainult reklaamkirjad, kus pakuti näiteks ärilahendusi.

Lõpuks helistas Wohlrab Omniva infotelefonile, kus kõigepealt pidi pool tundi ooterežiimil ootama. Seejärel võttis vastu kurja häälega ebaviisakas teenindaja, kes teatas, et äriklientide kontrollimisega lähebki aega, on järjekord ja kellelegi erandeid ei tehta.

„Eks ise teate, mis teil on varjata,” olla teenindaja Wohlrabile telefonis tänitanud, kui see küsis, miks nii kaua aega kulub.

Wohlrab on enda sõnul hiljemgi Omniva klienditeeninduse telefonile helistanud ning alati on kõigepealt pidanud pikalt ootama ning siis saanud ebaviisaka kohtlemise osaliseks.

„Midagi läheb seal firmas väga halvasti,” sõnas Wohlrab. „Telefoniteenindajaid ei ole koolitatud, jätavad mulje, nagu tahaksid nad kliendi ära peletada.”

Omnivalt aga pole talle vastust siiani ehk kaks aastat ja kümme kuud hiljemgi tulnud ning Omniva ärikliendiks pole ta saanud. Kui mõni klient tõesti tahab, et talle saadetaks kaup Omniva kaudu, siis saadab ta n-ö eraisiku saadetise, kuid muul juhul eelistab Smartposti, kus on teenindus alati olnud kiire ja viisakas. Ka on ta oma klientidelt kuulnud, et need ei ole Omniva automaatidest kaupa kätte saanud.

Miks kaebab? Kas palju vaba aega?
Detsembris tellis Ute Wohlrab margikogujast abikaasale Omnivast hinnalise komplekti Eesti marke. Saadetis saabus kohale nii, et üks kallis mark oli rikutud. Jällegi helistas ta infotelefonile, kus pidi kõigepealt 45 minutit ootama ning seejärel sai vastuseks, et tal ei ole õigust kaevata. Järgmisel päeval aga helistati talle tagasi ning öeldi ebasõbralikult, kuidas ta peab asja ise ära korraldama.

„Mind sõimati läbi, et miks ma kaeban ja kas mul on liiga palju vaba aega,” meenutas Wohlrab. Lõpuks, kui Wohlrab kohtuga ähvardas, sai mark terve vastu vahetatud, kuigi algul öeldi, et selleks kulub kaks nädalat.

Ka on olnud Wohlrabil juhtum, et talle on pidanud Saksamaalt pakk tulema ning ta on internetist näinud, et pakk on Eestis kohal juba neli-viis päeva. Kui ta Omniva telefonile helistas, öeldi aga, et pakk on veel Saksamaal ja sealt tulebki saadetis neli kuni kuus nädalat, sest Saksamaa asub nii kaugel. Selle ajaga tooks juba jalgsi ka paki ära, naeris Wohlrab. Kõige naljakam oli aga tookord see, et tegelikult tõi postiljon juba kahe tunni pärast Wohlrabile paki kätte.

Ka tavalise kirja kohalejõudmiseks Pärnust Valgamaale kulus hiljuti nädal aega.

Eelmisel nädalal ootas Wohlrab taas pakki ning märkas sel päeval, kui oli kogu aja kodus olnud, üllatusena, et Omniva süsteemi oli juba kell 11.20 ilmunud kiri, et saadetise väljastamine saajale ebaõnnestus. Hiljem selgus, et postiljon oli küll maja lähedal, kuid ei saanud Wohlrabi kätte, sest Läti piiri ääres elamise tõttu oli tema mobiiltelefon lülitanud end Läti võrku. Päev hiljem sai Wohlrab siiski saadetise kätte ja leppis postiljoniga kokku, et edaspidi koputab see uksele, mitte ei helista.

Nii Virve Üprus kui ka Ute Wohlrab aga rõhutavad, et postiljonid, kes neid teenindavad, on väga toredad, vastutulelikud ja püüdlikud inimesed.

Pakk läks saatjale tagasi
Tartus elav naine rääkis, et nemad on koos mehega nädala sees peaaegu kogu aeg kodus, sest ka töötavad seal. Jõuluajal selgus, et üks raamatu- ja meepakk, mis neile Tallinnast saadeti, jõudis lõpuks saatja kätte tagasi ja saatja oli isegi pahane, arvates, et tema kingitus saajatele ei sobinud.
Kuid saajad ei olnud isegi pakiteadet saanud ja said jõulupaki alles hiljem kätte, kui olid ise Tallinna läinud. Pakk olla tagasi läinud seepärast, et sellele ei tuldud järele. Samal ajal käis naine mitu korda postkontoris teistel pakkidel järel ja tagasi saadetud pakki ei pakutud talle seal kordagi.

Samuti pidi talle kord, kui abikaasa oli kuu aega välismaal, tulema tähitud postiga trahvikviitung. Kuigi naine oli jällegi kogu aeg kodus, ei jõudnud see tema kätte. Lõpuks läks ta postkontorisse, kuid ka seal ei tahetud talle tähitud kirja kätte anda, kuna see oli tulnud abikaasa nimele, kellele autoomanikuna ametlikult ka parkimistrahv tehti. Lõpuks sai ta trahvikviitungi pärast pikka kauplemist siiski kätte, vastasel korral oleks pidanud viivise ja inkasso pärast värisema.

Igavene häda pakiautomaatide kleepekatega
Kurtmisi Omniva üle on paljudel teistelgi. Üks teema on näiteks pakiautomaadid. Noor Võrus elav naine, kes aeg-ajalt pakke saadab, ütles, et väriseb iga kord teadmatusest, kas eelvormistatud pakile on võimalik pealekleebitavat triipkoodi automaadist kätte saada või mitte. Mõnikord ongi tal jäänud pakk saatmata, sest pakile kleebitavat paberit pole mitte kuidagi olnud võimalik kätte saada.

Automaadis aga pole ka ühtegi nuppu, mille abil saaks tehingu katkestada. Siis on tulnud järgmisel päeval tagasi tulla ja taas õnne proovida. Enamasti ei kukugi kleepspaber sahtlisse, vaid jääb kuhugi masina vahele kinni. Võru automaatides ei kuku see alla sahtlisse peaaegu mitte kunagi.

„Mul on peenikesed sõrmed ja enamasti kuidagi ikka saan selle kleepsu sealt kätte, aga ma ei kujuta ette, kuidas seal peaksid veel toimetama laiema kämblaga vanemad inimesed,” oli naine nõutu.

Noor Võrumaal elav mees aga jutustas, et temal oli kord ebameeldiv seik Tartu Lõunakeskuses, kui õues oli 20 kraadi külma. Ka pakiautomaat oli ilmselt külma saanud, sest numbrite sissetoksimine masinasse läks väga vaevaliselt. Numbrite sisestamiskiirus oli tema sõnul üks number kahe minuti jooksul.

Ühel hetkel aga hakkas üha kõvemini ja kõvemini huilgama sireen. Peagi saabus kohale G4Si patrull. Kaks turvatöötajat tulid küsima, mida ta seal automaadis teeb. Noormees vastas, et imeb näppu, sest seda ta tõepoolest sel hetkel tegigi ‒ lootuses, et ehk hakkab puutetundlik ekraan siis kiiremini tööle. Umbes samal ajal õnnestus sisestada ka viimane number ning noormees sai paki kätte. Tema lahkudes aga jäigi signaal undama.

Sama noormees rääkis ka, et Võrumaal maakohas kodus käies on tal probleeme olnud sellega, et Võru tarbijate ühistu maapood ei taha pakki vastu võtta. Poest väideti, et VTÜ poodides pole lubatud pakke vastu võtta. Talle on küll lõpuks müüjad vastu tulnud ja pakid vastu võtnud.

Võru tarbijate ühistust öeldi, et nendes poodides, kus on postipunktid, võetakse siiski vastu kõiki pakke, mis vastavad Omniva kehtestatud nõuetele.

Räpinast aga kurdeti, et pärast seda, kui Omniva koondas seal vanad postiljonid, jõuavad lehed postkasti kella 11 asemel alles kell 15 pärastlõunal.

„Üks vanadaam tõi varem hommikuks lehed, nüüd kaks noort tsura toovad jalgratastega neli tundi hiljem,” oli räpinlane pahane ja plaanib üldse ajalehetellimise ära lõpetada.

 

Mattias Kaiv, Omniva kommunikatsioonispetsialist:

Meil on väga kahju, et Omniva ja Eesti Post on klientidele ebameeldivate kogemustega silma jäänud. Omnivas liigub iga päev keskmiselt 700 000 saadetist ning enamikul juhtudel on klientide kogemus positiivne, kuid tahes-tahtmata tuleb ette ka vigu ja eksimusi. Teeme pidevalt tööd, et meie teenuseid ning klienditeenindust paremaks muuta.

Probleeme, kus saadetise nõndanimetatud ebaõnnestunud kättetoimetamise katsest pole kliendil aimugi, oleme ka ise täheldanud ning oleme nende likvideerimise tõsiselt käsile võtnud. Seetõttu palume kõikidest sellistest konkreetsetest juhtumitest meid teavitada ning siis saame juba piirkonna kandetöötaja või kulleriga probleemist rääkida.

Pakiautomaadi kleepsude väljastamisega võib kõva pakase tõttu tõesti probleeme tekkida, kuid sellise probleemi korral võib paki rahuliku südamega ka ilma kleepsuta pakiautomaadi kappi asetada. Sel juhul paneb erakliendi pakkidele kleepsu külge kuller pakkide korje hetkel: süsteem teab õigeid andmeid, mis klient ekraanil või iseteeninduses sisestas, ning väljastab kullerile õigete andmetega kleepsu. Veel kord kontrollime kleepsude vastavust pakkide väljastamise hetkel, nii et pakk jõuab igal juhul õige adressaadi kätte. Samuti on pakiautomaadis kõiki tehinguid ja toiminguid võimalik katkestada „Tagasi“-nupu abil.

Loos mainitud Kuldre postipunkt on olnud väikese külastatavusega ning pakub seetõttu teenust lahtiolekuaja miinimumnõude järgi, milleks on kaks tundi päevas ja viiel päeval nädalas. Siiani oleme kõik ettepanekud, mis puudutavad lahtiolekuaegu, läbi vaadanud ja püüdnud leida sobivad lahendused. Kuldre postipunkt töötab 2013. aasta 1. juulist ning klientide soovid pikema lahtiolekuaja kohta ei ole seni meieni varem jõudnud. Vajaduse korral võtame teema lauale ja alustame partneriga läbirääkimisi lahtiolekuaja muutmiseks.

Tegutseme kindlasti selle nimel, et edaspidi oleks loos oma senist ebameeldivat kogemust kirjeldanud klientidel põhjust jagada ainult positiivseid kogemusi!

 

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 24/03/2016 10:09:29