Suitsusaun Valgamaal Otepää lähistel - talus, mis Oskar Lutsu "Suve" järgi omal ajal vändatud filmis oli Raja Teele isakodu. Foto Urmas Paidre

Maailma põnevaimaid ja erilisimaid kultuuri- ja loodusnähtusi sisaldavasse maailmapärandi nimekirja on Eestist kantud Tallinna vanalinn, laulupidude traditsioon, Kihnu kultuur ja setude leelo. Võrumaal on küpsenud idee sinna nimekirja lisada ka Lõuna-Eesti traditsiooniline suitsusaun.

Idee autoriks võib pidada Võrumaa turismiliidu juhatuse liiget Eda Veerojat, kes juba mõned aastad on mõlgutanud mõtet suitsusauna niimoodi ametlikult tunnustada. Veeroja sõnul otsivad ju kõik piirkonnad seda miskit, mille poolest nemad erilised on ja mida maailmale näidata, kirjutas Eesti Päevaleht.

Suitsusaun on just see, mis siin piirkonnas esile tõuseb, sest sellega on seotud palju traditsioone rahvameditsiinist lihasuitsutamiseni. Saunad ja saunatraditsioonid on veel säilinud ning UNESCO pärandisse kuulumisega saab neid laiemalt tutvustada ja väärtustada nii Võrumaal, Eestis kui ka piiri taga, selgitas Veeroja suitsusauna erilisust.

Suitsusaunu on peamiselt säilinud Võrumaal – Võru maakonnas on suitsusaun peaaegu igas teises talus, neid on ka ajaloolise Võrumaa mõistes Põlva maakonnas ja paaris Valgamaa vallas.

Kolm aastat tööd

Võru instituudi direktor Külli Eichenbaum jagab Päevalehe teatel Veeroja mõtet. Tema sõnul on suitsusaun siiani populaarne kohalik nähtus, mis ka kaugemalt pärit inimesi paelub. UNESCO pärandisse sobib see Eichenbaumi arvates sellepärast, et on esinduslik kohalike teadmiste, oskuste ja vaimse pärandi kandja ja üks tuntuimaid kohalikke kultuurinähtusi.

Ka Võru maavanem Ülo Tulik kiidab Veeroja plaani. „Väga kihvt ettevõtmine, igati teretulnud idee, soovin sellele edu!“ ütles ta LõunaLehele.

Suitsusauna peab maavanem väga eriliseks, sest on sellega koos üles kasvanud. „Lapsepõlves mul kodus oligi ainult suitsusaun, kuni ülikoolini käisin seal,“ lisas Tulik.

Idee käimalükkaja Eda Veeroja hinnangul läheb aga lõpptulemuseni veel aega. Suitsusauna pärandi nimekirja kandmiseks vajaliku taotluse koostamiseks UNESCOle ja ka sellega seotud teavitustööks võib kuluda ligi kolm aastat.

Kaduv nähtus

Võrumaa omavalitsuste liidu esimees Tiit Tõnts on samuti idee suhtes positiivselt meelestatud, liiatigi peab mees suitsusauna unikaalseks nähtuseks, mis võib peagi sootuks kaduda. „Kus veel suitsusaunu on? See kaob äkki varsti üldse ära?“ mõtiskles mees. Euroopas ei teata eriti suitsusauna traditsioonist, nii oleks see oluline nähtus, mida väärtustada, sõnas Tõnts.

Samas arutles Tõnts ka suitsusauna puht võru päritolu üle: „Suitsusaun on igatepidi väärt asi, aga kas võrukad saavad öelda, et see meilt pärit on?“

Nii Tulik kui Tõnts armastavad ka ise igal võimalusel suitsusaunas käia. „Suitsusaunas on leil mahedam ja keha on paremini läbi töödeldud,“ rääkis oma eelistustest maavanem Tulik.

Kõige olulisem on suitsusauna juures aga kütmine, seda kinnitasid mõlemad mehed kui ühest suust. „Kõik hakkab kütmisest pihta!“ rõhutas Tulik. „Suitsusaun tahab inimest, kes oskab kütta, peab mõistust olema, muidu hakkab saun silmade peale,“ ütles Tõnts.

„Suitsusaun ei ole hullamiseks,“ lisas omavalitsuste liidu esimees Tiit Tõnts.

Takistusi ei näe

Sihtasutuse UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni asesekretär ja kultuuriprogrammide koordinaator Margit Siim pidas mõtet suitsusaun pärandi nimekirja lisada igati teretulnuks.

Ametlikult tuleb idee algatajatel esitada suitsusaunade vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise taotlus, kus tuleb selgitada, miks objekt oluline on ja mil määral see kogukonnatundele mõjub. Siim ei näe enda sõnul taotluse läbi minemise ja idee realiseerumise ees mingisuguseid takistusi.

UNESCO maailmapärandi nimistu on ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsiooni poolt koostatav nimekiri, kuhu kuuluvad kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised kultuuri- ja loodusobjektid. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse 1972. Nimistut haldab maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Maailmapärandi nimistusse kuulus 2008. aasta juuli seisuga 885 objekti 148 riigis.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 04/02/2010 12:00:34