Pikkade autorongide demopäev mullu oktoobris Raplamaal. Foto: ELEA

Riik plaanib lubada aprillist teedele pikemad autorongid – seda küll mitte igale poole, kuid rongipikkused haagisega veokid hakkavad liikuma ka mitmel Kagu-Eestit läbival maanteel. Kaasliiklejatele venivad möödasõidud pikemaks ja ilmselt ka ohtlikumaks, kliimaministeerium pakub lohutuseks muu seas väidet, et lõppkokkuvõttes näeb veokeid teedel vähem.

Taristuminister Kuldar Leis esitas läinud nädalal valitsusele eelnõu, mis võimaldab kindlatel põhimaanteedel kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Eesmärk on muuta kaubavedu tõhusamaks, hoides samal ajal ohutuse esikohal, teatas kliimaministeerium.

Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada ka kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge, nagu on juba lubatud mitmetes teistes Euroopa riikides.

„Pikemad autorongid võimaldavad vedada ühe sõiduga oluliselt rohkem kaupa. Näiteks kaks 25,25-meetrist autorongi veavad sama koguse, milleks muidu oleks vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. Muudatus aitab vähendada ettevõtete kulusid, liikluskoormust maanteedel ning seeläbi transpordi keskkonnamõju. Samuti tõstab see Eesti kaupade konkurentsivõimet,” sõnas taristuminister Leis.

Liiklusohutuse ja teetaristu hoidmiseks on pikemad autorongid lubatud vaid eriloaga ning kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt on selleks põhimaanteed nagu Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla. Põhjamaade kogemus on kliimaministeeriumi teatel näidanud, et pikemad ja raskemad autorongid võetakse kasutusele järk-järgult, mis võimaldab liiklejatel nendega harjuda.

Eriloa tingimustena seatakse täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamisele, erivõimsusele, rehvidele ja keskkonnanormidele. Lisaks on eriloa väljastajal võimalus seada ajalisi piiranguid.

Muudatusettepanek esitati ka peaministri efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas ühe viisina, kuidas vähendada tarbetut bürokraatiat. Kui riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saavad pikemad ja raskemad autorongid teedel sõita 1. aprillist.

Kas pikemad autorongid lubatakse ka kaherealistele teelõikudele, näiteks Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee lõikudele Tartu-Võru ja Võru-Luhamaa?

„Pikemaid autoronge planeeritakse lubada muu hulgas ka kaherajalistele 1 + 1 lõikudele järgnevatel maanteedel: Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinn-Narva, Tallinna ringteest Paldiskini, Jõhvi-Tartu-Valga ning Riia-Pihkva,” vastas LõunaLehe küsimusele kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld.

Viimane neist nimetatud maanteedest läbib ka Setomaa valda Misso kandis.

Volkswageni grupi väikese luukpära Polo pikkus on 3,9 meetrit, universaalkerega Passati pikkus on umbes 4,7 meetrit ja sama firma kaubik Transporter võib ulatuda kuni 5,3 meetrini. Möödasõitmisel tuleb seega arvestada, et haagisveok võib olla varasemast kuni kahe väikese auto jagu pikem. Kindlasti muutub keerukamaks ja aeganõudvamaks sooritada möödasõitu ees tasapisi „lötutavast” ehk näiteks alles tasapisi hoogu koguvast või teadlikult 90 km/h alas 70-ga liikuvast raskeveokist. Palusime ministeeriumil kommenteerida tulevaste möödasõitude ohutust.

„Ohutust aitavad tagada mitmed tegurid. Autorongid liiguvad ainult eriloa alusel ja kindlatel marsruutidel ning neile kehtivad täiendavad tehnilised ja ohutusnõuded. Näiteks tuleb pikemad autorongid varustada tunnusmärgiga, mis teavitab liiklejat, et ees sõitev autorong on 25 meetri pikkune, ning liikleja saab arvestada, et möödasõit võib võtta tavapärasest natuke kauem aega,” märkis Tähepõld.

Pikemad autorongid võimaldavad tema sõnul sama kaubakoguse vedada väiksema arvu sõitudega, mistõttu on teedel vähem raskeveokeid – see aitab vähendada liikluskoormust ja seeläbi ka ohutust teedel.

„Lisaks näitab Soome praktika, et selliste autorongide osakaal kasvab järk-järgult – umbes kümne aastaga kuni 30% ja 20 aastaga kuni 50% veomahust –, mis võimaldab liiklejatel uue olukorraga harjuda,“ tõi kliimaministeeriumi esindaja veel kord välja, et kaasliiklejad saavad n-ö ajalise puhvri.

„Tavainimesed kohe ilmselt väga suurt vahet ei teegi, kas üks autorong on mõni meeter pikem või mitte. Kõige olulisem tuntav muutus on autorongidest möödasõite tehes, mis võtab siis paar sekundit rohkem aega ja tuleb arvestada, et uuringute järgi oleks möödasõiduks vaja ka kuni 100 meetrit pikemat vaba nähtavust. Samas on pikemad autorongid lubatud sõitma üksnes põhimaanteedele ja need saavad ka eraldi märgistuse,“ ütles Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing pärast mullu sügisel Raplamaal peetud pikkade autorongide demopäeva.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/01/2026 08:30:12