Bussireisijad. Foto: LLi arhiiv

Eesti 200 liikmest regionaalminister Hendrik Terras provotseeris äsja maarahvast avaldusega, millesarnast pole valitsuse tasemelt tulnud sellest ajast saati, kui toonane peaminister Kaja Kallas (RE) lausus 2024. aastal LõunaLehele skandaalsed sõnad „Kuskil mujal ei ole inimesed nii kurjad, kui nad on siin Võrus”. Võrukesi ja teisi kagueestlasi pahandab ja hirmutab ministri küsimus ühistranspordi vallast: „Miks peab tallinlane kinni maksma tühjad bussid Võrumaal?” „Miks peaks võrumaalane kasvatama leivavilja tallinlasele? Ja miks peaks valgamaalane pakkuma tasuta suusaradu ja lahtilükatud teid tallinlasele?” küsiti Terraselt vastu.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium andis sel kuul välja teate pealkirjaga „Ühistranspordireform toob ühispileti ja pidurdab kulutusi”. Selle kohaselt tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras valitsusele ühistranspordireformi kava, mille eesmärk on muuta ühistransport kasutajale lihtsamaks, süsteem terviklikumaks ning avaliku raha kasutamine senisest kulutõhusamaks üle Eesti.

Minister Terrase sõnul peab ühistransport muutuma inimese jaoks loogiliseks valikuks. „Üks pilet, üks süsteem ja seostatud ühendused – see on reformi kese. Samal ajal peame pidurdama kulude kasvu ja kasutama avalikku raha senisest mõistlikumalt, et ühistransport oleks kättesaadav ja usaldusväärne nii linnas kui ka maapiirkonnas,“ ütles Terras.

Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais märkis, et reformi keskmes on kasutajamugavus ja süsteemi terviklik planeerimine. „Tark liikuvus tähendab loogilist terviklikku liinivõrku, toimivaid ümberistumisi ja ühtset piletisüsteemi kogu Eestis,“ ütles Soomlais.

Reform toob ministeeriumi teatel neli peamist muutust. Bussid, rongid ja teised veoliigid hakkavad piirkonniti toimima ühe piletisüsteemi alusel, mis tegevat piletid reisijatele taskukohasemaks, lihtsustavat liikumist ja ümberistumist ning soodustavat eri transpordiliikide kombineerimist. Kulude kasv asutuse teatel pidurdub: liinivõrgu korrastamise ja parema planeerimise tulemusel on pikaajalises vaates prognoositav 20–25 miljoni euro suurune kokkuhoid võrreldes senise kulutrendiga. Kasvab sõitjate omaosalus – parem teenuse kvaliteet ja lihtsam kasutamine toetavat piletitulu kasvu, mis toob lisavahendeid liinivõrgu arendamiseks. Ka toob reform ministeeriumi teatel kaasa kiirema ja mugavama liikumise: investeeringud taristusse, veeremisse ja liikuvuskeskustesse parandavat ühenduste kiirust, töökindlust ja ligipääsetavust.

„Reformi tulemusena paraneb teenuse kvaliteet nii linnades kui ka maapiirkondades,” kinnitati ministeeriumi teates.

Minister Terras esitas läinud nädalal sotsiaalmeedias terava teemapüstituse, viidates oma sama pealkirjaga arvamusloole, mis ilmus Postimehes.

„Miks peab tallinlane kinni maksma tühjad bussid Võrumaal?” küsis minister. „See on küsimus, millest paljud poliitikud tahavad mööda vaadata. Aga kui me tahame, et buss üldse sõidaks, peame rääkima asjadest nii, nagu need on. Tänane süsteem särab sildiga „tasuta“, aga selle taga laiutab 70 miljoni eurone auk ja vananev bussipark. On küüniline lubada tasuta sõitu bussile, mida varsti enam ei tule, sest raha lihtsalt ei ole. Me maksame kinni tühje busse, mis sõidavad valel ajal valesse kohta – samal ajal kaovad liinid, mida päriselt vaja on.”

Terras esitas ettepaneku enda sõnul ausaks kokkuleppeks: jätkusuutlik ühistransport sünnib kolme osalise panusest: riik, omavalitsus ja teenuse kasutaja.

„Sümboolne pilet ei ole riigile tuluallikas. See on reisija hääl süsteemile: „Mina olen siin ja ma vajan seda liini.“ See muudab reisija nähtavaks ja kliendiks, kellel on õigus nõuda kvaliteeti, mitte olla lihtsalt passiivne abisaaja. Sest tasuta pilet olematule bussile on kõige kallim hind, mida maainimene maksta saab. Teeme nii, et buss sõidaks sinna, kus on inimesed – ja püsiks ka homme,” kirjutas regionaalminister.

Kokkuvõtlikult: pärast ühistranspordireformi peaksid pensionärid ja lapsed ostma maakonnabussides kuukaardi või ühesõidupileti. Terrase hinnangul võiks kuukaart maksta õpilastele ja pensionäridele 15–20 eurot, ühesõidupilet 50–60 eurosenti. Riik kehtestab pileti Terrase sõnul eelkõige selleks, et teada saada, kus, millal ja kes sõidab.

Hiljem on sõnumit samas pehmendatud ning juba on räägitud pensionäridele ja lastele nulleurose pileti või üheeurose kuupileti kehtestamisest.

Tallinn ja Harjumaa versus Kagu-Eesti
Selle loo juhtlõigus viitasime endisele peaministrile Kaja Kallasele ja mitte niisama. Tuleb välja, et sotsiaalmeedias tegutseb tänini grupp „Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist”. Ent sihtmärk oli peale Terrase avaldust „Miks peaks tallinlane kinni maksma tühjad bussid Võrumaal?” hoopiski Eesti 200 ridades toimetav regionaalminister.

„Aga miks jah? Ja miks peaks võrumaalane kasvatama leivavilja tallinlasele? Ja miks peaks valgamaalane pakkuma tasuta suusaradu ja lahtilükatud teid tallinlasele? Ja miks peaks tallinlane üldse olema huvitatud puhkekohtadest Põlvamaal või Peipsi ääres? Tallinlasel pole ju ülejäänud Eestimaad kohe üldse mitte vaja. See ülejäänud Eestimaa on ju igavene mühkam, küll ei taha ta sõita ühistranspordiga, mis viib tööle kell 11ks, siis tahab sõita naelrehvidega autoga pealinna teedel, teinekord viriseb isegi selle üle, et laps peab linnas koolis käima. On ikka häda selle maainimesega,” kirjutas retooriliselt vastuseks Terrase arvamusele anonüümne administraator.

Kodanik Viljar nentis samas, et tema hinnangul lõppeb valitsuse jaoks Eesti Harjumaa piiril ja edasi on ääremaa.

Maapiirkonna poliitikud tõmbasid tuurid üles
„Kristen Michal, sa näed, aga ei mürista. Kas Eestil peab tõesti olema regionaalminister, kes ründab ühte Eesti kõige kaugemat piirkonda, mis töökohustustest lähtuvalt peaks tema igakülgse kaitse all olema,” teatas Terrase avalduse peale valitsusremondi käigus sealt välja visatud ja praegu opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja, riigikogu liige Anti Allas Võrumaalt.

Allas kirjutas oma jälgijatele sotsiaalmeedias, et minister Terras esineb üha uute ja uute absurdsete väidetega, mis tegelikkuses ei kehti. Allas külastas äsja Kagu ühistranspordikeskust ja päris selle juhilt ministri väljaöeldu kohta aru. Muu hulgas tõi Allas välja, et bussides toimub praegugi sõitjate valideerimine. „Selleks pole küll vaja pensionäride ja laste sõitu tasuliseks teha,” sõnas ta.

Mis puutub ministri väitesse, nagu vuraksid meie kandis ainult tühjad bussid ringi, siis sõnas riigikogu liige, et reaalselt on tühisõite maksimaalselt 1–2%, ja seda valdavalt seetõttu, et sõidetakse mingisse kaugesse piirkonda rahvast hommikul maakonnakeskusesse tooma.

„Loomulikult on vaja teenustaset tõsta, et reisijaid rohkem bussidesse saada, kuid selle tahab võimul olev valitsus lahendada põhimõttel, et omavalitsused peaksid selle kinni maksma. Ehk tegelikult soovivad lükata mure oma õuelt ära. Samas unustab regionaalminister, et enamik Eesti omavalitsusi on alarahastatud. Ju siis selleni valdkonna õppimisel pole veel jõudnud,” tõi Anti Allas välja.

Sotsiaaldemokraat ei jätnud märkimata, et maksuküüru kaotamise järel saavad tänavu 3500 ja rohkem eurot teenivad inimesed umbes 160 miljonit eurot lisatulu – seda on kaks korda rohkem kui aastas bussitranspordi peale kulub.

„Tallinnas on bussisõit tasuta, kuna nende tulubaas seda võimaldab. Ka Kagu-Eesti inimesed maksavad makse, nii et regionaalministri suust kuulda, et elame Tallinna almusest, on 100% tagasiastumise vääriline väide,” teatas Allas lõpetuseks.

Rõuge vallavanema Britt Vahteri avaldus oli pehmem, aga siiski ministeeriumi plaanide suhtes kriitiline.

Vahter märkis, et 2025. aastal maksis koolitransport Rõuge vallale umbes 400 000 eurot 10,5 miljoni euro suuruse põhitegevuse eelarve juures. Uues hankes tõmbas vald liine vähemaks ja pahandust tuli omajagu.

„Rääkides ühistranspordist, siis alevikus ja suuremates külades elavad lapsed saavad vahel ühe otsa Võrru huvikooli. Tagasi enamasti mitte, sest ajad ei klapi või busse ei sõidagi. Ja ma ei nurise Kagu Ühistranspordikeskuse pakutava teenuse üle. Pigem kiidan neid, sest praegused ühendused on parimad võimalikud, mis aastaid sama rahastusega üldse teha saab. Kes ei tea, siis riik rahastab liine, aga summad seisavad aastaid sama koha peal, kuigi kulud on oluliselt kasvanud. Jah, ka inimesi on meie kandis oluliselt vähenenud, aga hajali paiknevad nad ikka,” kirjutas Vahter.

Ta tõdes, et loomulikult oleks mugav, kui saaks kõik ühte majja ja külla kokku kuhjata ja seal teenuseid osutada, aga nii ei ole ning transport ja teenuste kättesaadavus on hajaasustuses keskne. See on ka regionaalpoliitika üks keskseid hoobasid, märkis Vahter.

„15–20 eurot kuus iseenesest ei tapa. Aga koos automaksude, muude maksutõusude ja teenuste koondumisega keskustesse on see hajaasustuses elavatele inimestele lihtsalt järjekordne signaal, et nad on justkui süüdi „vales” elukoha valikus,” kritiseeris vallavanem.

„Avalik teenus ei pea alati olema tasuta. Aga enne uute tasude kehtestamist peaks vaatama tervikpilti. Hajaasustuses elavatel inimestel on juba palju lisakoormisi: automaksud, pikemad vahemaad, kallim igapäevaelu ja järjest kaugemale nihkuvad teenused. Paljudel neist ei ole alternatiivi. Ei ole teist bussi, trammi, trolli, rongi, laeva jne,” lisas ta.

Läinud nädalal kogunes Stenbocki maja ette Keskerakonna meeleavaldusele mõnikümmend inimest, kes on vastu tasulise ühistranspordi kehtestamisele lastele ja pensionäridele.

Kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar ütles ERRile, et reformi eeldatav mõju oleks kolm miljonit eurot piletitulu – ühistranspordile kulub aga umbes 75 miljonit ehk kasu oleks piisake meres.

Kuidas tagada elu võimalikkus kogu Eestis?
Kriitikud on eeskätt toonud välja piletite kehtestamise mõju maalastele, kel tasuline sõit võiks märgatavalt kärpida võimalusi käia maalt linna trenni. Näiteks avaldas Valga vallavanem Mart Kase ERRis loo väljamõeldud seitsmeaastasest Valgamaa poisist Ukust. Kase kirjeldatud musta stsenaariumi järgi saaks Valga linnas maadlustrennis käivast poisist tasulise bussisõidu kehtestamise järel tulevikus napsuhimuline traktorist Soomes – selle asemel, et tõusta 2040. aastal maadluses olümpiavõitjaks.

Riigikogu SDE fraktsioon esitas esmaspäeval minister Terrasele arupärimise viimaste nädalate väljaütlemiste kohta ühistranspordi ja regionaalpoliitika asjus.

„Arupärimise esitajad on siiralt häiritud Teie väljaütlemistest regionaalpoliitika valdkonna teemade osas, mis ei toetu meie hinnangul faktidele ja mõjutavad niigi kehvas seisus olevat regionaalpoliitikat äärmiselt kahjulikult. Näiteks kuulub Teile väide/küsimus, et miks peaks tallinlane kinni maksma tühjad bussid Võrumaal, mis tegelikkuses ei vasta tõele ja viitab ka palju sügavamale sisuliselt teemast mittearusaamise probleemile, kuidas tagada elu võimalikkus kogu Eestis,” tsiteeris Anti Allas avalduse tervikteksti.

Keskerakond teatas sel teisipäeval riigikogus umbusaldusavalduse üleandmisest minister Hendrik Johannes Terrasele, „kes tuli välja kavatsusega hakata küsima lastelt ning pensionäridelt piletiraha maakonnaliinidel sõitvates bussides”.

„Automaksu kehtestamisel lubati selgesõnaliselt, et ühistransporti laiendatakse ning maakondlik bussiliiklus ei muutu tasuliseks,” ütles KE fraktsiooni esimees Lauri Laats. „Tegelikkus kujunes vastupidiseks – mahte on vähendatud, inimesed maksavad rohkem ning nüüd soovitakse koormata ka noori ja eakaid. Lisaks esineb suuri puudujääke kogu ühistranspordivõrgustiku korralduses: ühistranspordiliikide koostoime on puudulik, rollijaotus ebaselge ja osapooltevahelist koostööd napib.”

Laatsi sõnul näitab KE meeleavalduse kajastus ja emotsionaalne tagasiside seda, et Reformierakonna ning Eesti 200 plaan muuta ühistransport maakonnaliinidel täiel määral tasuliseks tekitab ühiskonnas suurt vastuseisu. „Tänane valitsus on silma paistnud ohjeldamatute maksutõusudega ning lastele ja eakatele pileti kehtestamist võib pidada järjekordseks maksutõusuks, mis halvendab eelkõige haavatavate ühiskonnagruppide toimetulekut,” märkis KE saadik.

Ka sotsiaaldemokraadid teatasid üleeile, et umbusaldavad minister Terrast, peamiseks põhjuseks valitsuse kavandatava ühistranspordireformi plaan teha lastele ja pensionäridele bussisõit tasuliseks.

SDE esimehe Lauri Läänemetsa sõnul ei anna minister Terrase plaanid ja järjestikused sõnavõtud meedias kindlust, et minister päriselt seisaks regionaalvaldkonna eest ning muudaks ühistransporti inimestele kättesaadavamaks. „Vastupidi, üritades ühistranspordi kulude kasvu katta kõige haavatavamate arvelt ehk lastele ja pensionäridele tasulist piletit kehtestades, väheneb sõitjate arv ja hõreneb liinivõrk veelgi. Elukauged põhjendused, nagu tallinlased maksaksid kinni võrukate bussisõitu või et tasulisi pileteid on vaja selleks, et sõitjate arvu teada saada, toob ainult veelgi rohkem ministri ebapädevust esile,” teatas Läänemets.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/01/2026 09:50:00