Valitsus kinnitas nädal tagasi riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029. Järgneva nelja aasta jooksul suunab riik teehoidu üle miljardi euro. Lisaks põhimaanteede ehitamisele rekonstrueeritakse üle Eesti enam kui 180 maanteid, 460 kilomeetrit kruusateid saab tolmuvaba katte ning ehitatakse ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta. Küsimärgiks jääb riigi Tallinna-Pärnu tee eelistus. Kagueestlastele on vähemalt mõõdukaks rõõmusõnumiks info, et juba tänavu saab kruusavaba katte kümmekond siinset tolmavata teelõigukest kokku ligi poolesaja kilomeetri ulatuses.

„Korras taristu tähendab igapäevast turvalisust, aga see on ka tugeva majanduse, regionaalse arengu ja julgeoleku üks eeldusi. Eelmisel aastal tehtud otsus suurendada teede rahastust on andnud meile võimaluse alustada juba sel aastal taasiseseisvunud Eesti suurimat neljarajaliste maanteede ehitusprogrammi ning seada realistlik siht aastani 2035, mida sektor on riigilt pikalt oodanud,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.

Transpordiameti peadirektori Priit Saugi sõnul on amet juba alustanud aastateks 2026−2029 kinnitatud teehoiukava elluviimist. „Väga suures mahus 2 + 2 teede ehitushankeid on juba läbi viidud – kaheksa hanget mahuga 45 kilomeetrit ja 250 miljonit eurot. Tallinna-Pärnu maanteel on kuuel lõigul tööd juba alanud. Ka muude teehoiukava meetmete tööde mahud on kasvanud võrreldes 2025. aastaga kuni kaks korda,” selgitas Sauk.

„Kogu tööde õigeaegne realiseerimine on transpordiametile ja kõigile teehoiutööde partnerfirmadele suur väljakutse lähiaastatel. Loodame, et ka järgnevateks aastateks, 2028 ja edaspidi, tagatakse rahastuskindlus riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ja selguvad ka uue Euroopa Liidu rahastusperioodi võimalused. 2035. aastaks TENTi nõuetele vastava põhivõrgu teede väljaehitamine on realistlik, aga selle eelduseks on rahastuse tagamine ca 300 miljoni euro ulatuses ka igal järgneval aastal,” lisas Sauk.

Tänavu rekonstrueeritakse maanteid ligi 50 kilomeetri ulatuses mitmel pool üle Eesti. Töid tehakse Ida-Viru, Harju, Pärnu ja Tartu maakonnas, samuti Viljandi- ja Valgamaal. Nelja aasta jooksul rekonstrueeritakse kokku üle 180 kilomeetri teid. Rekonstrueerimine tähendab teede põhjalikku ümberehitamist: uuendatakse teekate ja tee alus, samuti asendatakse või remonditakse tee juurde kuuluvad rajatised.

Kruusateede tolmuvaba kattega katmise eelarve kasvab tänavu ligi neli korda – mulluselt 3,1 miljonilt sel aastal 12 miljoni euroni – ja püsib samas suurusjärgus ka edasistel aastatel. Kruusateed saavad tolmuvaba katte eelkõige suurema liiklussagedusega lõikudel ja asulate läheduses, kus tolm mõjutab enim kohalike elanike elukeskkonda ja liiklusohutust. Kokku saab järgneva nelja aasta jooksul mustkatte ligi 460 kilomeetrit kruusateid.

Ka liiklusohtlike kohtade ümberehitamise rahastus suureneb hüppeliselt: eelmise aasta 0,9 miljonilt eurolt 5,8 miljoni euroni tänavu ning 8,6 miljoni euroni 2027. aastal. Suureneva rahastuse abil ehitatakse ümber teeületusi, parandatakse bussipeatuste ohutust ning korrastatakse liikluskorraldust muudes ohtlikes kohtades.

Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisse investeerib riik järgmise nelja aasta jooksul üle 376 miljoni euro. Pärnu suunal valmib ligi 45 kilomeetrit, esimesed ehitustööd on juba alanud, ning Tartu suunal 20 kilomeetrit neljarajalisi teelõike.

Samuti seatakse teehoiukavas siht, et Tartu ja Pärnu põhimaanteed oleksid 2035. aastaks tervikuna neljarajaliseks ehitatud.

Mis toimub Kagu-Eesti teedel?
Kaunis keerukas on anda kokkuvõtlikku ülevaadet plaanitavatest teetöödest Kagu-Eestis järgneva nelja aasta jooksul, sestap keskendume esiotsa tänavustele tegemistele.

Ainus tee-ehitus on meie regioonis tänavu Saatse saapa ümberehitus. Eesti territooriumile ehitatakse Värska-Ulitina trassil kuue kilomeetri pikkune uus tee.

Kõige põhjalikumat rekonstrueerimist ja teekatte taastamist tehakse tänavu Tartu-Valga maanteel, lisaks tuleb autojuhtidel varuda kannatust pikemal taastustremondi lõigul Tartu-Võru maanteel Saverna kandis.

Paljudele LõunaLehe lugejatele meeldivad juuresoleval teetööde kaardil tumekollased ussikesed, mis näitavad kruusateedele katte ehitamist. Näiteks Vaabina-Sõmerpalu teel saab tolmuvaba katte ligi 9,5-kilomeetrine lõik.

„Oleme seda 30 aastat oodanud,” märgiti vastava teate kohta Antsla valla sotsiaalmeediagrupis.

Kruusatee saab katte formaalselt tosinal, sisult aga kümnel Kagu-Eesti teelõigul. Pikim selline lõik on Saatse saapa vastas, kus Matsuri-Sesniki teel saab tänapäevasema katte 12 kilomeetrit kruusateed. Põhjust rõõmustamiseks on aga ka näiteks Neeruti-Makita, Peri-Partsi ja Veriora-Soohara tee kasutajatel – tolmaval kruusal sõitmine saab seal minevikuks.

Piirkonna ainus kergliiklustee tuleb Põlvasse. Transpordiameti ja Põlva valla tihedas koostöös valmib uus jalg- ja jalgrattatee Vabriku tänava ristmikust Rosma koolini, mis parandab märgatavalt kohalike elanike liikumisvõimalusi ning liiklusohutust.

Uue kergliiklustee rajamise kogumaksumus on 1 226 000 eurot, millest Põlva valla omafinantseering moodustab 420 000 eurot. Investeering aitab luua turvalisema ja ajakohase liikumiskeskkonna nii jalakäijatele kui jalgratturitele, eriti kooli suunduvatele lastele ja igapäevastele piirkonnas liiklejatele, teatas vallavalitsus.

Teehoiukavale on põhjalikumalt otsa vaadanud Räpina vallavalitsus ja toob välja, et pikemas perspektiivis ehk aastatel 2026–2029 saab mustkatte kokku ligikaudu 28 kilomeetrit seni kruusakattega teid, mis parandab tuntavalt liiklemisvõimalusi ja elukeskkonna kvaliteeti vallas.

Räpina vallavanema Mikk Tarrose sõnul on see on valla jaoks väga oluline samm. „Mustkatte alla viidavad teeosad muudavad igapäevase liikumise turvalisemaks ja sujuvamaks ning tugevdavad ühendusi kodude, töökohtade ja teenuste vahel. Need investeeringud loovad kindlama aluse piirkonna arengule ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks,“ sõnas ta.

Räpina vallavalitsus tõi välja, et tänavu tehakse mustkatet Veriora-Soohara 5,5-kilomeetrisel lõigul ning tuleval aastal Räpina-Rasina kruusateele 3,6-kilomeetrisel lõigul. 2029. aastal aga saab üle 13 kilomeetri kruusateed kahel lõigul mustkatte alla.

„Need investeeringud on osa laiemast riiklikust plaanist, mis arendab Lõuna-Eesti teedevõrku ja tugevdab piirkondade sidusust. Mustkatte alla viidavad teeosad aitavad luua stabiilse aluse piirkonna pikaajalisele arengule,” rõõmustas vallavalitsus.

Regioonijuht: kolm teelõiku rekonstrueeritakse

Millised on märkimisväärsemad ja olulisemad teetööd Kagu-Eestis tänavu ja lähiaastatel? Kuidas on olukord tolmavate kruusateede katmisega? Riigi suur prioriteet laiemalt on lähiaastatel põhimaanteede neljarealiseks ehitamine – aga mis on prioriteet lõunaregioonis? Seda kõike küsisime transpordiameti teehoiuteenistuse Lõuna osakonna juhatajalt Janar Taalilt.

„Kagu-Eestisse ei rajata lähiajal 2 + 2 teid, kuna piirkonnas pole avaliku liiklussagedusega teid. Tervikuna Lõuna regioonis pole järgmise nelja aasta jooksul planeeritud 2 + 2 teede ehitust. Järgmise nelja aasta jooksul oleme planeerinud järgmiste teede rekonstrueerimist Kagu-Eestis, eeldusel, et riigiteede rahastus ei muutu: Jõhvi-Tartu-Valga tee Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimine, Tatra-Otepää-Sangaste tee Makita-Otepää lõigu rekonstrueerimine, Kanepi-Leevaku tee Kanepi-Põlva lõigu rekonstrueerimine aastatel 2028–2029,” teatas Taal.

Tolmuvabate katete ehitamise osas säästis Taal LõunaLehele kokkuarvutamise vaeva: 2026. aastal on tööde mahud 45 ja 2027. aastal 44 kilomeetrit.

Miks Tallinn-Pärnu?
LõunaLehe poole pöördunud lugeja märkis, et taristuminister Kuldar Leis on seoses teehoiukavaga avalikult välja öelnud, et riigi üks prioriteete on Tallinna-Pärnu maantee neljarealiseks ehitamine. Anonüümseks jääda soovinud võrumaalase sõnum oli selline: „Riik ehitab Tallinna-Pärnu maanteed – kas selleks, et tallinlased saaksid Pärnusse puhkama sõita? Seal ei ole ju peale Pärnu muid linnu taga. Aga Tallinna-Tartu suunal on 100 000 elanikuga Tartu ja selle taga veel 100 000 elanikuga regioon – kõik Võru, Põlva, Valga, Setomaa ... Miks põlvakast ministri eestvedamisel just seda Pärnu rida aetakse, mitte Tallinn-Tartut?”

„Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteed on mõlemad riigi jaoks olulised põhisuunad ning kuuluvad TEN-T ehk üleeuroopalisse transpordivõrgustikku, mis ühendab Eesti Euroopaga,” kommenteeris Leis. „Tallinna-Tartu maanteed on varasematel aastatel rohkem edasi ehitatud ning see suund on täna tervikuna paremas seisus. 2025. aasta lõpu seisuga vastas Tallinna-Tartu suund TEN-T nõuetele 41% ulatuses.”

Ta selgitas, et Tallinn-Pärnu suunal on ehitusmaht olnud see-eest väiksem ja 2025. aasta lõpu seisuga vastas TEN-T nõuetele vaid 6% Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest.

„Seetõttu on seal liiklusohutuse ja sujuvama liikluskorralduse mõttes suurem vajadus järele võtta ning liigume selle suunaga praegu tempokamalt edasi,” sõnas ta.

Leis kinnitas, et Tallinna-Pärnu maantee arendamine ei toimu Tallinn-Tartu arvelt. Eesmärk on ehitada mõlemad maanteed 2035. aastaks neljarajaliseks ning järgmise nelja aasta jooksul käivad tööd mõlemal suunal. Minister märkis, et Tartu maanteel alustatakse sel aastal Käsukonna-Imavere lõigu neljarajaliseks ehitamist ja järgmisel aastal Mäo-Käsukonna lõigu ehitust. Kokku läheb Tartu suunal töösse üle 20 kilomeetri neljarajalisi maanteid.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/02/2026 09:21:05