Talv 2025/2026 oli normist külmem. Sademeid jagus normist tunduvalt vähem, päikesepaistet oli aga normist oluliselt rohkem. Lund jagus detsembri lõpust veebruari lõpuni. Ülevaates Eesti meteoroloogilisest talvest vaatame lähemalt otsa talvekuude ehk detsembri, jaanuari ja veebruari ilmanäitajatele.

Klimaatiline talv
Klimaatiline eeltalv algab teatavasti koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli.
Klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel ka domineerimine.

Tänavune päristalv algas detsembri viimastel päevadel (28.–30. detsember), mil tekkis püsiv lumikate. Veel veebruari lõpul püsis talv veel peaaegu kõikjal, vaid üksikutes kohtades saartel lagunes püsiv lumikate kuu lõpul. Viimati oli selline püsiv lumikate kõikjal Eestis 2017/2018 talvel.

Püsivaks loetakse lumikatet, mis on maas vähemalt 30 päeva, kusjuures igas kuus võib lumeta olla kuni 3 päeva (järjestikku või üksikult).

Õhutemperatuur
Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C (norm –2,6 °C).

Alates 1922/1923 on tänavusest talvest veel külmemaid olnud 40. Sama külm oli ka 2012/2013 talv. Kõige külmem on olnud 1941/1942 talv – talve keskmine õhutemperatuur oli tollal –12,3 °C. Kõige soojem on olnud 2019/2020 talv – talve keskmine õhutemperatuur oli +2,5 °C.

Talve keskmisena oli kõige soojem koht Sõrve – talve keskmine õhutemperatuur oli seal –1,6 °C (norm –0,1 °C). Talve keskmisena oli kõige külmem koht Jõgeva – talve keskmine õhutemperatuur oli seal –6,4 °C (norm –4,0 °C).

Kolmest talvekuust oli normist soojem vaid detsember. Jaanuar ja veebruar olid aga normist tunduvalt külmemad.

Detsembris valitses aastate keskmisest tunduvalt soojem ilm. Alles kuu viimastel päevadel toimus ilma järsk jahenemine. Detsembris valitsema hakanud miinuskraadid püsisid nii jaanuaris kui ka veebruaris. Normist soojemad olid vaid üksikud päevad jaanuaris. Alles veebruari viimastel päevadel muutus ilm kõikjal soojemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis nullist kõrgemale.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes 28.–31. detsembril kõikjal miinuspoolele ja püsis seal 26.–27. veebruarini. Saartel oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur siiski üksikutel päevadel plusspoolel ka jaanuaris ja veebruaris. Viimati püsis ööpäeva keskmine pikalt miinuspoolel 2009/2010 talvel. Toona kaldus ööpäeva keskmine õhutemperatuur sarnaselt tänavusele talvele miinuspoolele juba detsembri keskpaiku ja plusspoolele tõusis see veebruari viimastel päevadel.

Tänavusel talvel oli rohkelt sulata päevi (päev, mil maksimaalne õhutemperatuur on alla 0 °C). Eesti keskmisena oli selliseid päevi 57. Saartel oli 48–56 ja Mandri-Eestis 56–62 sulata päeva. Peaaegu sama palju sulata päevi oli 2012/2013 talvel. Viimati veel enam nii 2009/2010 kui 2010/2011 talvel.

Pikaks kujunes ka sulata periood, mis oli viimaste talve üks pikemaid. Sulata perioodiks loetakse aega, mil ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on alla 0 °C.

Sulata periood algas juba mitmel pool detsembri viimastel päevadel. Enamikus kohtades saab sulata perioodi alguseks märkida 28. detsember – 9. jaanuar, vaid saarte läänerannikul alles 17.–19. jaanuar.

Talve pikim sulata periood kestis saartel 32–53 päeva ja Mandri-Eestis 48–61 päeva järjest. Kunda rannikujaam sai kirja uue pikima sulata perioodi kestuse – 58 päeva (varasem pikim periood oli 57 päeva, 1969/1970 talv). Teistes seirejaamades jäid rekordiliselt pikad sulata perioodid püsima. Kagu-Eestist oli sulata päevi Ahjal 56, Otepääl 59, Võrus 54, Valgas ja Taheval 48 ning Tuulemäel 61 (rohkem kui mujal Eestis).

Kõige soojem talvekuu oli detsember kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2,4 °C (norm –1,0 °C). Alates 1922. aastast on detsember veel soojem olnud viiel aastal. Detsembris oli eriliselt soe nii esimene kui teine kolmandik, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ulatus mitmel päeval kuni +7 °C-ni. Õhutemperatuur oli detsembri esimese dekaadi keskmisena 3−4 °C ja teisel dekaadil 4−5 °C pikaajalisest keskmisest kõrgem. Eesti keskmine õhutemperatuur oli esimesel dekaadil +3,6 °C (norm +0,1 °C) ja teisel +3,4 °C (norm −0,9 °C). Detsembri esimene dekaad on veel soojem olnud kuuel ja teine dekaad vaid ühel aastal.

Kõige külmem talvekuu oli veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –8,0 °C (norm –3,8 °C). Veebruar on veel külmem olnud 24 aastal. Sama külm oli veebruar näiteks 1932. aastal. Viimati on veebruar veel külmem olnud 2012. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –8,7 °C.

Veebruaris püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üldiselt miinuspoolel, alles enne kuu lõppu tõusis see kõikjal nullist ülespoole. Veebruaris oli siin-seal ka 1−2 pakasepäeva (päev, mil ööpäeva minimaalne õhutemperatuur on –26,0 °C või madalam). Veebruari esimene ja teine dekaad olid normist 4–8 °C külmemad, kuu viimane kolmandik aga oli kuni 1 °C normist soojem.

Jaanuaris valitses samuti aastate keskmisest tunduvalt külmem talveilm, vaid üksikud päevad olid normist soojemad. Külm ilm kattis looduse sageli härmatisega. Jaanuaris esines Jõgeval ka üks pakasepäev. Kuu keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisena oli −7,8 °C (norm −3,1 °C). Alates 1922. aastast on jaanuar veel külmem olnud 21 aastal. Viimati oli veel külmem jaanuar 2010. aastal (−11,4 °C) ja peaaegu sama külm näiteks 2016. aastal, mil Eesti keskmine oli –7,7 °C.

Talve maksimum õhutemperatuur mõõdeti 10. detsembril Heltermaa rannikujaamas, mil termomeetri näit tõusis +9,3 °C-ni. Talve miinimum õhutemperatuur registreeriti 1. veebruaril Jõgeva meteoroloogiajaamas, mil õhutemperatuur langes –28,3 °C-ni.

Sademed
Talve sajusumma Eesti keskmisena oli vaid 71 mm ehk pool normist (norm 141 mm).
Kuivemaid talvesid on olnud 12. Peaaegu sama vähe sademeid on olnud 1940/1941, 1922/1923 ja 1968/1969 talvel (vastavalt 70 mm ja kahel viimasel 72 mm).

Sademeid oli kõikjal talve jooksul normist vähem. Ligi pooltel seirejaamadest oli sademeid vaid pool normist või vähem.

Kõige sajusem oli talv Kihnu rannikujaamas, kus sademeid oli 93 mm ehk 72% normist (norm 129 mm). Kõige vähem oli sademeid talvekuudel Vilsandi rannikujaamas 54 mm ehk 42% normist (norm 129 mm).

Kõik kolm talvekuud olid normist kuivemad.

Eriliselt väheste sadudega möödus nii jaanuar kui veebruar. Talvekuude jooksul sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Kõigil kolmel kuul sadas siin-seal ka jäätuvat vihma, mis muutis teed-tänavad libedaks. Detsembris sadas 33% kogu talvistest sadudest, veebruaris vaid 7%.

Kõige kuivem kuu oli veebruar, mil Eesti keskmine sajuhulk oli vaid 10 mm ehk 25% normist (norm 39 mm). Veebruar on veel kuivem olnud viiel aastal (1954, 1986, 1994, 1929, 1923). Sama kuiv oli veebruar näiteks 1942. aastal. Veebruaris oli enam sademeid Lõuna-Eestis, kus kuu jooksul sadas kuni 55% normist. Enamikus kohtades oli, aga veebruaris sademeid 40% normist või veel vähem. Kuu esimene pool möödus kõikjal oluliste sadudeta, enam oli sadusid kuu teisel poolel. Ligi 45% seirejaamadest oli veebruar esimese 10 kõige kuivema hulgas.

Sarnaselt veebruarile oli ka jaanuar eriliselt kuiv. Jaanuari sajusumma Eesti keskmisena oli 15 mm ehk 30% normist (norm 49 mm). Jaanuar on veel kuivem olnud vaid neljal aastal (1972, 1963, 1950, 1996). Peamiselt olid sajud kuu esimesel poolel, kuu teine pool möödus oluliste sadudeta. Enamikus seirejaamades oli sademeid alla poole normist. Enam kui pooltel seirejaamadest platseerus jaanuar esimese 10 kõige kuivema hulka. Jõhvis oli sademete summa vaid 6 mm (norm 45 mm). Jõhvis ei ole nii kuiva jaanuari varem olnud.

Kõige sajusem oli detsember, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 47 mm ehk 88% normist (norm 53 mm). Enamikus kohtades oli detsembris sademeid normist vähem, vaid siin-seal oli detsember normist sajusem.

Päikesepaiste
Päikest paistis talve jooksul 154 tundi ehk 131% normist (norm 117 tundi).

Alates 1961/1962 talvest on veel enam päikest paistnud viiel talvel. Viimati oli enam päikesepaistelisi tunde 2010/2011 talvel (168 tundi). Päikesepaistet jagus talve kokkuvõttes kõikjal normist enam. Edela-Eestis oli talve jooksul päikest 105% ja mujal 117–153% pikaajalisest keskmisest.

Kõige rohkem paistis päikest veebruaris, enamik päevadest olid päikesepaistega. Eesti keskmisena paistis päikest 92 tundi, s.o 146% normist (norm 63 tundi). Alates 1961. aastast on veebruaris veel enam päikest paistnud vaid kolmel aastal (2011, 1994, 2007). Sama palju päikest oli näha 2012. aastal.

Ka jaanuaris oli päikesepaistelisi tunde normist enam. Eesti keskmisena paistis päikest 44 tundi ehk 133% normist (norm 33 tundi). Alates 1961. aastast on jaanuaris veel enam päikest paistnud üheksal aastal.

Kõige päikesevaesem oli detsember, Eesti keskmisena paistis päikest vaid 18 tundi ehk 83% normist (norm 21 tundi). Alates 1961. aastast on veel vähem on detsembris päikest paistnud 25 aastal.

Kõige vähem päikest paistis Sõrve rannikujaamas, talvistel kuudel kokku 136 tundi. Kõige enam oli päikesepaistelisi tunde kolme talvekuu jooksul Roomassaare rannikujaamas 175 tundi.

Talve jooksul oli Tallinn-Harku aeroloogiajaamas 50 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki. Jõgeva meteoroloogiajaamas oli selliseid päevi 35.

Lumikate
Lumikatet jagus sel talvel kõikjale – mõnele poole rohkem, mõnele poole vähem.

Detsembri esimesel poolel esinenud lumesadudest kattus maapind kohati õhukese, kuni 5 cm paksuse lumevaibaga, mis püsis kuni kaks päeva. Kuu viimasel dekaadil kattus maapind taas siin-seal õhukese kuni 2 cm lumikattega, mis püsis taas kuni kaks päeva.

Püsiv lumikate tekkis 28.–30. detsembril ning püsis peaaegu kõikjal veebruari lõpuni, vaid Sõrves jõudis lumikate veebruari viimaseks päevaks kaduda. Detsembri viimaste päevade (30.–31. detsember) lumesajud tõid mõnele poole rohkelt lund – siin-seal kasvas lumevaip ööpäevaga 15–23 cm.

Jaanuari alguse lumesajud tõid siin-seal saartele ööpäevaga lumelisa kuni 10 cm. Jaanuari esimese dekaadi lõpul-teise algul üle Eesti liikunud lumesadu tõi mitmele poole taas rohkelt lumelisa. Mõnel pool oli lume juurdekasv ööpäevaga 10−16 cm. Tallinnas sai lumevaip kahe päevaga juurde 27 cm.

Veebruari keskpaiku (14. veebruar) sai rohkelt lume lisa Kagu-Eesti, kui ööpäevaga sadas juurde 15−20 cm lund.

Kõige paksem lumikate oli 58 cm, mis mõõdeti 25. veebruaril Tuulemäe sademete mõõtejaamas.

Tuul
Tugevam torm jõudis Eestisse detsembri viimastel päevadel (27.−28. detsembril). Tuuleiilide maksimaalsed kiirused küündisid mõnel pool rannikualadel üle 30 m/s. Vilsandil registreeriti iilide kiiruseks 28. detsembril 31,0 m/s. Tormi-iilid murdsid nii puid kui viisid mõnel pool majadelt katused.

Jaanuaris ja veebruaris jäid tuule kiirused alla 25 m/s. Jaanuaris registreeriti tugevamad puhangud Vaindloo rannikujaamas – 24,4 m/s (10. jaanuar). Veebruari tugevamad tuulepuhangud registreeriti Sõrve rannikujaamas – 23,2 m/s (27. veebruar).

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 17/03/2026 08:11:39