Ülehomme on emakeelepäev, mis seekord lõpetab järjekorras neljanda raamatuaasta. Võrumaa Kuldre koolis tähistatakse juba 2003. aastast emakeelenädalat, Räpina keskraamatukogus on emakeelepäeval raamatuaasta lõpuüritus. Küsitletud peavad väga oluliseks raamatute lugemist, ja seda juba varajasest east, mil kujuneb lugemisharjumus kogu eluks.

Kuldre kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiiu Kunguse sõnul tähistatakse nende koolis juba 2003. aastast emakeelenädalat. „Sel nädalal toimuvad mälumängud eesti keelest ja kirjandusest, loetakse ette vastava aasta kirjanikest juubilaride teoste katkendeid või luuletusi, kusjuures igast klassist on kolm esinejat,” rääkis ta.

Kunguse sõnul leiab Antslas juba kümnendat aastat aset emakeelepäevale pühendatud kontsert. Kuna tänavu on emakeelepäev laupäeval, toimub kontsert, kus esinevad Kuldre kooli, Antsla gümnaasiumi ja muusikakooli ning piirkonna lasteaedade lapsed, täna.

Raamatuaastast kõneldes märkis 1989. aastast emakeeleõpetajana töötav Kungus, et õnneks enamik Kuldre õpilastest loeb raamatuid: „Õpilased on aru saanud, et lugemine on oluline, sest siis oskavad nad tunnis raamatu sisu analüüsida, leida seoseid ja järeldusi teha. Kui klassis ühel õpilasel on raamat lugemata, ei suuda ta arutelus kaasa rääkida ja tunneb seetõttu ennast õnnetult.”

Kuldre koolis ei ole raamatukogu, kuid kohaliku raamatukogu direktor Saima Tell hoolitseb selle eest, et õpilased saaksid kõik soovitud raamatud loetud, tuues neid vajadusel ka Võru keskraamatukogust.

Kungus tunnistas, et raamat ei ole kõigi õpilaste hulgas enam populaarne, paraku on see-eest seda nutitelefon.

Raamatuaastal rohkem tähelepanu raamatutele
Räpina keskraamatukogus on raamatuaasta lõpuüritus laupäeval, emakeelepäeval. Direktor Jane Arusoo sõnul esineb teater Must JaAm luulelavastusega „Anna Haava. Kui hing ei saa mitte vaiki olla”. „Poetessile mõeldes toob teater lavale õrna maailma, mis viib vaataja hetkeks ajas tagasi luuletaja tunnete ja mõtete ligi. Vahetekstidega põimunud luuletused käsitlevad poetessi loomingut ja elulugu,” täpsustas ta.

Arusoo sõnul pöörati raamatuaastal rohkem tähelepanu raamatutele ja raamatukogudes korraldati varasemast rohkem üritusi: „Teeme majas iga päev tööd selle nimel, et nii lapsed kui ka täiskasvanud jõuaks tihedamini raamatukokku ja Eesti Raamatu Aasta aitas sellele palju kaasa, raamatutest räägiti rohkem ja toimus palju erinevaid üritusi. Nii laste kui ka täiskasvanute seas lisandus uusi lugejaid.”

Räpina keskkogus algas raamatuaasta tähistamine mullu jaanuari lõpus vallas elava ja tegutseva kultuuritegelase Kalle Mälbergi raamatu „Kallegooria“ esitlusega. „Aasta jooksul kohtuti Kristiina Ehini, Ain Küti ja Justine Petronega. Kristina Ruder ja Tarmo Selter esinesid luule- ja muusikakavaga „Saladuste salakamber“. Eelmisel kuul oli külas näitleja ja luuletaja Tõnu Oja alias Laur Lomper, kelle esinemine tõi raamatukokku kõige rohkem huvilisi,” loetles direktor olulisemaid kohtumisi.

Lastele toimusid kohtumised kirjanike Markus Saksatamme, Reeli Reinhausi ja Epp Petronega. Külas käisid MTÜ Lasteraamat kirjastaja Madli Zobel, võro keele iistkõnõlõja ja ajaloolane Hipp Saar ning Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar.

Räpina raamatukogu lasteosakond sai kultuuriministeeriumi toel uue kujunduse, seal on nüüd mõnusam ja lastepärasem keskkond.

Arusoo lisas, et raamatukogus oli näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid“, tikiti Eesti Raamatu Aasta piltvaipa, osaleti Räpina valla raamatukoguhoidjate ja kohaliku noortekeskusega kodukohvikute päeval. Kodukohvik oli avatud nii Räpina kui ka Veriora raamatukogus.

„Korraldasime koos Räpina loomemajaga suure raamatulaada, mis sai alguse Räpina raamatukogust kodukohvikute päeval ja läks edasi kuuks ajaks loomemajja. Valla elanikud said endale otsida raamatuid ja ka viia oma raamatuid laadale,” rääkis direktor.

Räpinalased loevad erineva sisuga raamatuid, kuid kõige rohkem armastus- ja kriminaalromaane. Väga populaarsed on prantslannade Valerie Perrini ja Katherine Pancoli raamatud. Eesti autoritest loetakse palju Urmas Vadi, Urve Tinnuri, Elme Väljaste ja Sirje Salu teoseid.

Emily Brontë raamat „Vihurimäe“ on Räpina raamatukogu raamatuklubi märtsikuu raamat, mida Arusoo hetkel loeb. „Lugemiselamus oli ka Louise Kennedy „Üleastumised“, mis viib lugeja 1970. aastate Põhja-Iirimale,” lisas ta.

Lugege lastele raamatuid ette
Aegade jooksul on raamatukogusidki suletud ja siis taas avatud, nagu Ruusa raamatukogu Räpina vallas.

Elve Vals suunati peale erialase hariduse omandamist Ruusale tööle 1989. aastal. „Mulle anti raamatukoguks ruum, mille remontimise kõrval hakkasin raamatuid koguma ja neid annetasid ka teised raamatukogud. Ruusal oli varem olnud raamatukogu, millalgi see suleti ning minu suunamine tähendas, et Veriora sovhoosi direktor leidis, et raamatukogu tuleb taas Ruusale,” meenutas Vals algust. Nüüd on raamatukogu Ruusa süda, kuhu inimesed raamatute laenamise-tagastamise ja kokkusaamiste kõrval pöörduvad ka arvuti kasutamisel abi ja nõu saamiseks.

Vals märkis, et tunneb oma lugejate eelistusi ja sellest tulenevalt oskab ka soovitusi jagada: „Oli neid, kes vaatasid saadet „Kirjandusministri juures. Presidendi raamatuklubi” ja peale seda tulid saates kuuldud raamatut küsima.”

Varakult lugema hakanud Vals sõnas, et soov lugeda käib temaga kogu elu kaasas. „Lugedes jookseb mul n-ö oma film raamatust, aga teosest tehtud film on juba filmitegijate nägemus raamatu sisust,” tõi ta võrdluseks.

Vals peab oluliseks, et eesti keel kanduks edasi, sest kui on keel, kirjandus ja kultuur, jääb ka meie rahvas püsima ning tähtis on seegi, et lapsed seda mõistaksid. „Sellepärast on oluline, et lapsed puutuksid lugemisega kokku juba varakult, siis saavad nad kaasa harjumuse lugeda.”

Räpina keskraamatukogu direktor Jane Arusoo peab samuti oluliseks, et lapsi suunataks raamatute juurde juba väga varajasest east. „Ettelugemine on hea viis lastega aja veetmiseks ja samal ajal nende varjatud arendamiseks – lugemine avardab silmaringi, suurendab empaatiat, kasvatab sõnavara. Mul on endal kolm last suureks kasvatatud ja nad kõik loevad palju,” rääkis ta ning lisas, et raamatud on talle juba lapsest saati tähtsal kohal. „Lugemine on meelelahutus ja hingekosutus ning just raamatud kujundavad paljuski arusaama elust ja inimestest.”

Paberist lugejakaardist arvutini
Inga Kuljus peab alanud aastast pensionipõlve. Tema 47 tööaastat, neist 32 direktorina, möödusid Võrumaa keskraamatukogus.

Kuljuse sõnul asus 47 aastat tagasi raamatukogu pastoraadimajas Tartu tänaval. Selles puumajas oli tema mäletamist mööda kaheksa ahju. Andmebaaside asemel olid kartoteegikapid ja arvutite asemel paberist lugejakaardid. Raamatuid telliti kataloogi abil aastaks ette, head ilukirjandust ilmus harva, kuid vaimsust hoidsid üleval kohtumised kirjanike ja tuntud inimestega.

„Muutused algasid Eesti taasiseseisvumisega, kui lugemislaud muutus rikkalikumaks. Saabusid esimesed raamatusaadetised väliseesti kirjandust Rootsist, Austraaliast, Kanadast ja mujalt. Samuti janunesid inimesed uute perioodikaväljaannete järele. Kui kolisime 1995. aastal Jüri tänava majja, suurenesid võimalused raamatukoguteenuse osutamiseks, näitusteks ja ürituste korraldamiseks,” meenutas ta.

Kuljus lisas, et arvutid koos programmiga Kirjasto 3000 jõudsid töölauale sama aasta augustis. Tema sõnul oli Võru esimene rahvaraamatukogu, kus rakendati arvutid raamatukoguteenuse hõlbustamiseks. Tasapisi kadusid paberkaardid ja kartoteegid.

Oma tööaastad vaid ühes kohas veetnud Kuljuse sõnul ei saa ükski raamatukogu kunagi valmis: ilmuvad uued raamatud, mille autoritega on tore kohtuda, inimeste ilumeele rikastamiseks näitusi korraldada ja püüda uued põlvkonnad lugemise lainel hoida.

„Teistest kanalitest saab ehk sõnumi või teabe kiiremini ja hõlpsamalt kätte, aga lugemise ilu ja elamuse saab ikkagi raamatut lugedes,” on ta kindel.

Kuljust rõõmustas tema viimasel tööaastal see, et raamatutest ja lugemisest räägiti palju rohkem ja loodetavasti ka loeti rohkem, sest aasta rõhutas lugemise tähtsust.

Võrumaa keskraamatukogus oli mullu mitu olulist sündmust. „Tänu koostööle Eesti Kirjanduse Seltsiga eksponeeriti raamatuaasta kahte näitust. Raamatuaasta videotervitused, millest osa on kättesaadavad raamatukogu kodulehel, tulid maakonna rahvaraamatukogudest. Koos Kreutzwaldi kooli ja Võrumaa arenduskeskusega oli septembris nooruslik konverents „Kirjanduse keerises“, kus tunnustati varasemaid Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaate ja pärjati Triinu Laan. Sügiskuudel käis ligi 200 huvilist tikkimas Eesti Raamatu Aasta piltvaipa,” loetles eksdirektor sündmusi.

Kuljus sõnul on raamat nagu hea kaaslane, kellega jagada emotsioone, saada teada midagi uut ja mõtestada elu keerdkäike. Tõeliselt hea raamat pakub suurt lugemisrõõmu ja ilu.

„Loen elulugusid. Oluline ei ole niivõrd sündmustik, kuivõrd sõna ja selle tähendus. Kahtlen, kas suudan elu lõpuni James Joyce’i „Ulyssest“ läbi lugeda, seal on iga lause terve raamat! Järjest pikeneb läbi lugemata raamatute nimekiri,” märkis ta.

Esimene üleriigiline raamatuaasta oli 1935. aastal, teine 1975/1976 ning kolmas 2000/2001. Neljas, ülehomme lõppev raamatuaasta pühendati eestikeelse raamatu 500. aastapäevale.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/03/2026 08:11:15