Eestist väljasaatmine. Allikas: kapo aastaraamat

LõunaLeht korjas kaitsepolitseiameti ehk kapo äsja avaldatud aastaraamatu 70 leheküljelt sõnumeid, mis muudest rohkem seotud piiriäärse kaguregiooniga.

Kapo peadirektori Margo Pallosoni sissejuhatusest
Ühe suurema ohuna Eesti julgeolekule näeme jätkuvalt Venemaa eriteenistuste aktiivset tegutsemist eri keskkondades. On näha püüdeid värvata inimesi Eesti–Vene piiril, nn ühekordsete kaastöötajate hankimise kampaaniaid sotsiaalmeedias ja ka keerukaid kübersissetungi katseid Eesti riigi- ja erasektori süsteemidesse. Eelmisel aastal tabasime rekordarvu Venemaa eriteenistuste heaks tegutsenud kaastöötajaid ning saatsime riigist välja julgeolekut ohustavad võõrriikide kodanikud. See ei viita ohutaseme tõusule, vaid peegeldab sisejulgeoleku ennetavat toimimist.

FSB piirivalve operatiivosakonna luuretegevus
Teiste luureüksuste hulgas kogub Eesti kohta luureinfot FSB struktuuri kuuluv piirivalveteenistus. Piirivalveteenistuse regionaalsed esindused ehk piirivalvevalitsused paiknevad Venemaa välispiiril asuvate oblastite pealinnades. Neile alluvad otseselt piiril asuvates rajoonides tegutsevad allüksused. Lisaks maismaal ja veekogudel kulgeva piiri valvamisega tegelevatele üksustele on FSB piirivalve territoriaalsete üksuste koosseisus ka operatiivosakonnad.

Piirivalve operatiivosakondade ohvitserid ei näe välja nagu tavalised Venemaa piirivalvurid. Nad ei kanna rohelist vormirõivastust, ei patrulli piiril ega kasuta binoklit ja teenistuskoeri, nagu piirivalvureid enamasti ette kujutatakse. Operatiivohvitserid töötavad enamasti erariietes või kasutavad vormiriietust vaid oma tegeliku eesmärgi varjamiseks. Piirivalve operatiivosakondade ohvitseride peamiseks tööülesandeks on teabehange piiritsoonis ja teisel pool piiri välisriigis, selle tarbeks piiri ületavate inimeste hulgast informaatorite värbamine ja värvatute tegevuse hilisem suunamine.

Esimene kontakt potentsiaalse agendiga toimub piiripunktis, kus ohvitserid esitavad piiriületajatele küsimusi reisi eesmärgi, Venemaal elavate sugulaste ja/või Venemaal viibimise ajal kasutatava ööbimiskoha aadressi kohta. See info võimaldab hiljem FSB-l inimene kiiresti üles leida. Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algusest küsitakse piiriületajatelt näiteks arvamust käimasoleva Venemaa „sõjalise erioperatsiooni“ kohta Ukrainas. Piiriületajatega, kes pakuvad piirivalve operatiivohvitseridele huvi potentsiaalse allikana ja nõustuvad koostööga, korraldatakse edasised kohtumised juba Venemaa territooriumil varem kokkulepitud kohtades ja osaliselt sotsiaalmeedia suhtlusrakenduste vahendusel. Kindlasti toimuvad need kohtumised väljaspool piiripunkte.

Korruptsiooni import Venemaalt
Kagu-Eesti julgeolekurisk on Eesti-Venemaa topeltkodakondsusega Venemaa elanikest tööjõu kasutamine siinsetes ettevõtetes. Arvestades palgaerinevusi Eestis ja Venemaa äärealal Pihkva oblastis, on selge, et siinsetele ettevõtjatele on palgakulude kokkuhoiu mõttes venemaalaste seast töötajate värbamine soodne. Venemaa elanike tööjõuna kasutamine toob palgakulude kokkuhoiu kõrval aga riske, mille realiseerumise korral on kokkuhoitud tööjõukulud tühised.

Venemaal elavad ja regulaarselt Eesti-Vene piiri ületavad inimesed töövõtjatena Eesti ettevõtetes toovad enesega kaasa vastuluurelised ohud ja korruptiivse mõttelaadi.

Regulaarselt piiri ületavad inimesed puutuvad pidevalt kokku Venemaa luure- ja julgeolekuasutuste töötajatega, kes piiriületajaid igapäevaselt profileerivad, nende salajaseks koostööks sobilikkust hindavad, neid Eesti-vaenulikule koostööle kaasavad ja seejärel juhivad. Ühe olulise erinevusega – kui selline agent Eestis vahistatakse ja karistada saab, unustavad agendijuht ja tema teenistus koostööd teinud inimese.

Julgeolekut ohustav korruptsioon
Venemaalased võivad Eestis töötades võtta altkäemaksu nii, nagu Eestis seda juba paarkümmend aastat ei tehta. 2025. aastast oleme koostöös prokuratuuriga juhtinud tähelepanu probleemile Koidula maanteepiiripunktis, kus altkäemaksu võtsid ooteala administraatorid.

Mullu oktoobris mõistis Tartu maakohus altkäemaksuvõtmises süüdi kolm Koidula piiripunkti ootealal töötanud inimest: Liivi Tšižova, Valentina Semjonova ja Jelena Ivanova. Kõigil kolmel on Venemaa ja Eesti kodakondsus, nad elavad Venemaal, kuid käisid Eestis tööl. Naisterahvad leppisid omavahel kokku, et kuritarvitavad oma ametiseisundit ja pakuvad tasu eest eelisjärjekorras piiriületuse võimalust. Ühe piiriületuse hinnaks lepiti kokku 50 eurot. Kui piiriületaja oli valmis rohkem maksma, siis ei öeldud ka suuremast summast ära. Kliendid edastasid naistele veoautode registreerimisnumbrid ja sõidukitele vormistatud broneeringunumbrid ja neile organiseeriti eelisjärjekorras piiriületus. Tasu maksti sularahas või pangaülekannetega. Nii importisid Venemaal elavad topeltkodakondsusega isikud Eestisse Venemaal levinud korruptiivse käitumislaadi, mis Eesti ühiskonnas on vastuvõetamatu.

Üks altkäemaksu andnud klient, Vjatšeslav Jefimov, kes oli ka piiripunkti ooteala turvamees, kasutas eelisjärjekorda saamiseks Tšižova teenuseid vähemalt kolmel korral. Ta mõisteti jaanuaris süüdi Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuses, täpsemalt Venemaa luureteenistuse huvides või ülesandel tegutsemises ning teabe kogumises ja edastamises. 2022. aasta sügisel asus Jefimov FSB teenistuja Nikolai Tarassovi ettepanekul salajasele koostööle FSB piirivalveteenistusega. Tarassov ja Jefimov sõlmisid lepingu, millele viimane kirjutas käsikirjaliselt enda nime ja allkirja. Nad kohtusid Jefimovi kodusel aadressil Petseris, aga suhtlesid ka suhtlusrakenduste kaudu.

Jefimov edastas FSB-le teavet Koidula ooteala töötajate kohta, Eesti Vabariigi ametiasutustega seotud inimeste kohta, kes ületasid Eesti–Vene piiri, Koidula piiripunktis droonide ja sõjatehnika liikumise ning piirivalvurite kohta, Koidula piiripunkti lähedal ehitustehnika liikumise kohta, piiripunktis läbiviidud vestluste kohta, ametnike isikute kohta, Koidula raudtee äärest Koidula piiripunktini teostatud kaablipaigaldustööde kohta ning Koidula raudteejaama lähedal elektritöid teostanud ettevõtte ja selle sõidukite kohta.

Tartu maakohus mõistis karistuseks: Valentina Semjonova – kolm aastat ja kuus kuud vangistust, millest kohe tuli ära kanda neli kuud, riigituludesse konfiskeeriti vara summas 19 077 eurot; Jelena Ivanova – kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust, millest kohe tuli ära kanda neli kuud, riigituludesse konfiskeeriti vara summas 8993 eurot; Liivi Tšižova – kolm aastat ja kaks kuud vangistust, millest kohe tuli ära kanda neli kuud, riigituludesse konfiskeeriti vara summas 5154 eurot.

Risk tööandjale
Kaitsepolitseile teadaolevalt käib märkimisväärne hulk suure venekeelse töötajaskonnaga elutähtsa teenuse osutajate tööjõust endiselt Venemaal. Venemaa Föderatsiooni agressiivne poliitika, muu hulgas jõuga territoriaalsete pretensioonide demonstreerimine näiteks Saatse saapas ja Vasknarva muulil, aga ka muud võimalikud piiriülesed ründed, nagu näiteks massilise ebaseadusliku sisserände olukorraloomine, ilmestavad piiriturvalisuse heitlikkust. Venemaalastest tööjõudu kasutavad ettevõtjad panevad end sõltuvusse sellest, milline on Eesti ja Venemaa vaheline julgeolekuolukord – kui emma-kumma riigi initsiatiivil ootamatult piiripunktid suletakse, kaotavad ettevõtted hetkega oma töötajad ja peavad ümber orienteeruma kohalikule tööjõule. Elutähtsaid teenuseid osutavad tööandjad riskivad selliste töötajate kaotuse kõrval ettevõtte siseinfo lekke ja teenuste kättesaadavuse halvenemisega.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/04/2026 09:14:45