39. Haanja maratoni 43 km sõiduks on start antud. Foto: Malle Elvet

Haanja maratonil osales arvukalt Eesti tippsuusatajaid. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis maratonipäeva esimestel tundidel Oslost Otepääle jõudnud Algo Kärp Võrumaa tippsuusatajate Raido Ränkeli ja kodupubliku silme all selg ees finišeerunud Anti Saarepuu ees.

Taevas oli laupäeva hommikul Haanja kohal lund lubav ja öösel alanud pinnatuisku jätkus maratoni eelgi. Viimasel tunnil kohale tulnutel oli tükk tegemist autole koha leidmisega. Väikesed külmakraadid ja sadanud värske lumi tegid määrdevaliku keeruliseks.
„Mina lähen neljandat korda Haanja maratoni sõitma, sõidan 22 kilomeetrit. Hea oleks, kui jõuaks vähem kui kahe tunniga,” sättis võrumaalanna Heli Viks koos kaaslase Ilme Roosiga stardinumbreid.
„Püüan jõuda saja sekka,“ toppis spordifanaatikust ajakirjanik Priit Pullerits stoilise rahuga üheksa minutit enne starti suusasaapaid jalga, et mina talle tuttavale maratonirajale koos Valgamaalt Laatrest pärit pealinlase Jaanus Laidveega. „Sõidame ühes tempos,“ märkis Laidvee.
Haanja vallavanem Juri Gotmanis saatis pikale rajale suusatajad kell 11 tervitussõnadega teele. Pealtvaatajate spaleer ääristas suusastaadioni ümbrust kui 39. Haanja maratoni, ühtlasi Estoloppeti kuueosalise sarja viimasel sõidul osalejad kohe stardi järel külg küljes raevukalt esimesele tõusule rühkisid.
Suusatajate tavatust suuremat hulka arvestades olid korraldajad jätnud ummikute vältimiseks stardikoridorides gruppidele pisikesed vahed.
Rajameister Üllar Suig naasis traktoriga rajaringilt, kui viimased pika raja sõitjad olid juba oma teed läinud. Pinnatuisk oli jälgi ummistanud.
15 minutit pärast suurt starti alustasid 22 kilomeetri sõitjad.
Esmakordselt said Haanja maratonile kaasa elama tulnud teha sõitu kuue koeraga koerterakendiga. „Oleme esmakordselt siin. Meil on Pärnumaal Toris rada, kuhu spetsiaalselt sõidetakse,“ kostis Alaska kelgukoertega sõitu teinud Kersti Reppo.
Lapsed uudistasid kelgu ette pandud kutsusid, kuid sõita söandajaid jäi väheks, eks see lõbu oli ka kallis.

Saarepuu seljatas esisprinterid

Peale 40 kilomeetrit ei kustunud võrulastel lootus, et tänavu häid sõite teinud Võru Suusaklubi värvides sõitev Raido Ränkel püüab MMilt tulnud Algo Kärbi kinni. Kuid magusa võidu sai siiski Mulgimaa suusamees, Eesti koondislane Kärp (2.09.12,1).
Ligi 25 sekundit jäi võitjast tahapoole tubli sõidu teinud Ränkel. Kolmandana lõpusirgele jõudnud Anti Saarepuu tegi väsimusest hoolimata finišijoone eel pöörde ja lõpetas oma koduse maratoni tubli kolmanda kohaga, selg ees. Siis varises ta minutiteks lumele.
„Sõit oli raske, suusk polnud kõige libedam, 6-7 km enne lõppu kiskusid ka käed tugevasti krampi. Aga tunne on tore, sain rajal jagu meie tugevatest sprinteritest Kümmelist ja Einastest,“ sõnas Saarepuu peale pisikest taastumist.
Kümmelist ja Einastest oli väledam ka Vastseliina noor suusamees Artur Palok, kelle sõiduaeg 2.17.28,0 oli 13. tulemus. Eesti üks pikakasvulisemaid suusatajaid, Sangastes sündinud Kein Einaste ületas finišijoone 16ndana (2.18.29,3). „Rada oli huvitav, palju tõususid. Määrisin suusad ise. Veendusin, et määrimine ei õnnestunud,“ rääkis Einaste. Peeter Kümmel lõpetas Einaste järele ajaga 2.18.41,8.
„Tulin Haanja maratonile viimasel minutil. Lootsin Oslos, et saame sõita naiste teatesõitu. Seal otsustasingi tulla Haanjasse sõitma,“ rääkis naistest Haanja maratonil kiireima sõidu teinud Laura Rohtla (üldarvestuses 30., 2.25.07,2). Teisena tõusid naistest poodiumile samuti Norrast naasnud Piret Pormeister (44., 2.27.52,6).
„Mina tegin siin oma sõitu. Ei startinud lootustega poodiumile jõuda,“ märkis mitmel korral Haanja maratoni poodiumi kõrgeimal astmel seisnud Silja Suija, tänavu naistest kolmanda koha pälvinu (103., 2.38.35,2). Suija poeg Jakob sõitis tänavu 22 km rajal.
Lisaks karikatele ja medalitele oli tänavu poodiumile jõudnute auhinnakotis ka priske Haanja suitsusink.

Kodurajal poodiumile

Haanja maratoni üks eripära on, et karikad antakse ka 15-aastaste klassis lühemal rajal kolmele parimale neiule ja noormehele.
„Mul olid täna head suusad, treener Kadri Parts määris. Sõitsin maratoni esimest korda. Jäin võitjast Hanna-Britt Laursoost maha vaid kolm minutit,“ rõõmustas Kristiina Himma Haanja Suusaklubist oma teise koha üle (1.45.02,2).
M15-klassis võitis 22 km rajal Hille Saarepuu kasvandik Võru Suusaklubist Roland Trumm (1.30.22,8), teiseks jäi tartlane Gregor Soodla (1.31.00,4), kolmandaks koduradadel sõitnud Haanja Suusaklubi võistleja Hendrik Hein (1.32.13,29).
„Nii tore tunne on, kaks õpilast esikolmikus. Kristiina on alles 12-aastane. Rajal olid mõned kohad sadanud lumest pehmed, lagedatel põldudel,“ sõnas 43 km sõidu lõpetanud Kadri Parts (675., 3.31.30,1).
„Minu esimene Haanja maraton. Raske oli. Suusk ei pidanud,“ kostis N17-vanuseklassi võitja Mailiis Aasa (315., 2.59.58,4) Võru Suusaklubist.

Rada juba lapergune

„Raske oli, suusk ei pidanud. Minu teine Haanja maraton. Harjutan Kubija radadel,“ ütles Võrus keskkonnaametis töötav Jaanus Tanilsoo (515., 3.16.43).
„Peadki kiirem olema, oled noorem. Täna oli küll rada kohati päris lapergune. Eriti need kohad, kus oli tuisanud. Väga tore on koos sõpradega käia pikkadel sõitudel ja võtta omakeskis mõõtu,“ naljatles Jaanuse sugulane, puidufirma juht Ilmar Tanilsoo (760., 3.41.25,69). Tanilsoode trennikaaslane, koolieas Otepääl spordipisiku saanud Indrek Lindsaar oli sõpradest kiirem (4.08.20,5). „Kui lumi läheb, hakkame jooksmas käima, esimene jooks on ümber Viljandi järve,“ sõnas Estoloppeti medali kaelas saanud Lindsaar.
„Väga tore ja lahe sõit. Mõnes kohas oli rada lumepudrune,“ lõpetas oma esimese Haanja maratoni näitleja Jan Uuspõld.
39. Haanja maraton oli kiuslikule ilmale vaatamata rekordarvuline: 43 ja 22 km raja läbis 1323 maratoonlast. Rohkesti oli suusatajaid Venemaalt ja Lätist.
Esimene Haanja maraton sõideti matkana Kubija-Haanja-Kubija 1962. aasta 11. veebruaril.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 10/03/2011 10:45:27