Paneeldiskussioonis osalejad arutavad mahe-Kagu-Eesti idee teostamise võimaluste üle. Foto: Võru maavalitsus

Võrumaal peetud Uma Meki mahekonverentsil arutleti selle üle, kas mahetootmisel oleks Kagu-Eestis jumet ning mida ja kuidas teha, et siinsest regioonist võiks tulevikus saada Euroopa tuntuim mahepiirkond.

Võrumaal Nursis masinaühistu ruumides peetud Uma Meki mahekonverents eristus kindlasti teistest konverentsidest. Kõigil, ehk pisut kummastavatelgi detailidel oli oma eesmärk, ka kohal. Nimelt soovib Võrumaa masinaühistu hakata panustama maheteenustesse, tootes ja müües mahesöötasid, ning konverentsi käigus said potentsiaalsed kliendid ühistu pakutavaga tutvuda.

Seminariruumi jagati ürituse iseloomule kohaselt hobuste, lammaste ja kitsedega, õues aga ootasid uude koju viimist kaks Heiferi programmi lehma. Söögipauside ajal maitsti Uma Meki ajaloolisi Võrumaa toite, mida pakkusid nii haanimehed kui Piiri köögi tüdrukud Vastseliina linnuse külastuskeskusest.

„Mahekonverents läks üle ootuste hästi korda, kõik seatud eesmärgid said täidetud,” rõõmustas Uma Meki mahekonverentsi korraldaja ning Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas.

Allase sõnul käis ürituselt läbi 230 inimest, kellest suurem osa olid mahetootjad, kuid oli ka riigimehi ning niisama mahetootmise ja -filosoofia huvilisi.

„Tonaalsus oli mahetootmist hästi toetav,” sõnastas Allas, mis talle endale konverentsilt kõrva jäi. „Praegu on maheda osa kogutootmisest suhteliselt väike, aga kõigi esinejate, näiteks nii põllumajandusministri kui ka maaülikooli esindajate väljaütlemistest jäi kõlama, et mahe kogub positiivseid argumente ja sellega peaks edasi minema.”

Konverentsilt jäi õhku mõte, et mahetootmine annab väga häid võimalusi, et inimesed tervislikult ära toita. Praaegu on mahetooteid enda jaoks avastamas või juba need avastanud eeskätt inimesed, keda vaevab mõni allergia, ning lisaks lapseootel ja väikelapsi kasvatavad emad, kes tarbivad mahetooteid eesmärgil, et laps kasvaks võimalikult tervena. Ent mahetooted ei ole mitte ainult nendele sihtrühmadele, mahetootmine on valdkond, mis võiks kaasa aidata paljudele positiivsetele arengutele kogu Kagu-Eestis.

Ülimalt ambitsioonikas plaan

„See konverents andis headele lennukatele ideedele hoogu juurde,” kirjeldas Anti Allas. „Teadvustati võimalusi, mis Kagu-Eestile mahepiirkonnana võiks tulla. Konverents oli tulevasi tegevusi toetav.”

„Visiooni kohaselt võiks Kagu-Eesti aastal 2025 olla tuntuim mahepiirkond Euroopas,” sõnastas konverentsi korraldaja. „See on ülimalt ambitsioonikas plaan, aga see annaks väga palju võimalusi juurde – näiteks turismi-, toitlustus- ja ravisektorile.”

Kolme piirkonna maakondlikud arendusjuhid – lisaks Allasele Põlvamaalt Rutt Riitsaar ja Valgamaalt Ivar Unt – püüdsid ühisettekandes leida võimalusi, kuidas mahepiirkonna ideed ellu viia. Allas ise märkis, et tema hinnangul on ideel, millest on kõik kolm maakonda huvitatud, kandvust. „Mis meil veel on sellist, millega hästi konkureerida?” küsis ettekande tegija. „Kõik eeldused on olemas, et olla esirinnas selle mõttega.”

Anti Allas rõhutas samas, et konverentsil mitteosalenud ja tavapõllumajandusega tegelevad inimesed ei peaks kindlasti pelgama, et nüüd on ametnikud vastava otsuse vastu võtnud ja kõigile hakatakse mahetootmist peale suruma.

„Mahe peab loomulikus protsessis oma võimalused ja õigused kätte võitlema,” selgitas Allas.

Selleks, et mahetootmine suudaks tavatootmisega võistelda, tuleb Allase sõnutsi aga esmalt hulk probleeme ära lahendada, abi loodetakse selleks saada maaülikoolilt. Põhiküsimus on see, kuidas muuta mahetootmine efektiivseks ja selliseks, et hinnavahe tavatoodetega pole nii suur, kui see on praegu.

Mahekonverentsi korraldaja tõi näite: kuigi paljud meist räägivad mahepõllumajandusest, käime paraku ikkagi lastele Säästumarketist süüa ostmas – sest suure hinnavahe korral pole ilusad mõtted paraku teostatavad. Konverentsil arutletigi tõhusama tootmise ja selle tehnoloogiate üle ning Nursis näidati ka üht spetsiifilist mahepõllumaajandusmasinat, mida Eestis on vaid üks, kuid mida on rohkem kasutusel Saksamaa mahetaludes.

Mahe on terve filosoofia
Veel üks mõtteid, mis konverentsil käinutele kõrva jäi, oli see, et mahe pole mitte ainult põllumajandustootmise viis, vaid terve filosoofia. Nii on näiteks haridusminister Jaak Aaviksoo nimetanud Johannese kooli Rosmal mahekooliks. Mahe hõlmabki Anti Allase sõnul nii eluviisi, keskkonnasäästlikkust, energiatarbimist, põliskultuuri väärtustamist kui ka tarbimisharjumusi.

„Milleski peab piirkond olema parem, miks inimesed seda eelistaksid,” selgitas Allas maheda võimalusi.

Konverentsi korraldaja selgitas, et näiteks juba praegu teeb palju inimesi maalt kaugtööd. Neile tuleks aga juurde anda põhjuseid, miks sellisel moel elada on hea ja mahe võimaldab seda. Kui aga mingis kindlas piirkonnas tekiks rohkem mahepõllumajandustootjaid, siis annaks see juba lisavõimalusi näiteks mesinikele – nemad saaksid müüa mett, mis pole pärit intensiivse põllumajandusega aladelt. Sellist visiooni toetab Allase sõnul ka Euroopa Liit, mis soovibki tuge jagada just omanäolistele piirkondadele.

„Mitmel pool Lääne-Euroopas on kooslused hävinud – meil aga mitte ja meil on täna olemas trumbid,” vahendas mahekonverentsi korraldaja. „Töö- või raviturism oleksid argumendid, miks siin olla. Oma tervis ja elukeskkond on need, mida tulevikus järjest rohkem väärtustatakse.”

Üks mahetootmisega seotud põhiküsimusi on Allase sõnutsi see, kas mahe on ikka selgelt tervislik. Konverentsil sai see küsimus asjatundjate suu läbi vastuse: uuringud on näidanud, et mahetoode on selgelt tervislikum kui tavatoode. Ning kohati võib mahetoode olla juba praegu ka tavalisest saagikam – Jõgeva sordiaretajate katsed on näidanud, et soodsates oludes võib mahekaer anda intensiivkaerast suurematki saaki.

Ent mahetootmisel ja mahepõllumajandusel on veel kõvasti arenguruumi, tõdeti konverentsil.

„Üks selge probleem on see, et praegu läheb mahetoode tavatoodetega sageli ühte katlasse,” nentis Allas. „Selleks tuleb panustada, et mahetooraine jõuaks mahetootena letile.”

„Tootmine peaks olema efektiivsem ja tootmine korraldatud nii, et toote hind oleks taskukohane,” tõi konverentsi korraldaja välja põhilised raskused.

Selleks tuleb aga ka teadusvaldkonnas suuri samme teha.

„Tavapõllumajandust on Eestis aastat sada kõvasti arendatud,” nentis Anti Allas. „Maheasjas on veel palju teha ja uurida. Mahetootmises kasutatav agrotehnika ja tootmisprotsesside korraldamine vajavad palju edasimõtlemist ja teaduslikku lähenemist. Konverentsil oli ka sõnum poliitikutele: uurimistöö ja koolitamise valdkonnas peaks riik toetama rohkem, et Eesti Maaülikoolil oleks rohkem võimalusi.”

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/11/2011 10:57:51