Ivari Padar tõusid korraks GAZ-63 rooli tagant, et Põrmu järvele näidata ja uurida, kas kõik kastis istujad ikka näevad korralikult järve keskel asuvat saart ja seal lehvivaid Eesti ja Euroopa Liidu lippe. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud kuumal pühapäeval pandi Võrumaal Navil punkt Põrmu järve rekonstrueerimisele: meenutati algust, töö käiku, tänati asjaga seotuid – teiste seas omaaegset keskkonnaministrit Villu Reiljanit – ning sõideti GAZ-63ga ümber järve.

„Kümne aastaga on 2002. aasta mõttetegevuse vili täna niikaugel, et Põrmu järv on rekonstrueeritud,“ lausus eurosaadik Ivari Padar, SA Navi Järved juhatuse esimees.

Ta märkis, et kui kogukonnas midagi tehakse, siis küla areneb ega jää tühjaks. „Kuna kõik selles maailmas võitlevad oma olemasolu eest, siis on kogukondadel vaja teha midagi, et elanikud jääksid või paremal juhul tuleks neid juurde. Põrmu järve äärde on viimastel aastatel kaks perekonda omale maja ehitanud.“

Järve kaldad on jagatud 19 krundiks, millest 17 on eraomandis ja kaks riigi reservis. Iga järve ääres maad omav inimene maksab sihtasutusele aastas sada eurot järve hooldus- ja arendustöödeks. Projekti juhi Alar Meltsovi sõnul on järve kaldal ka avalik rand, kõik võivad kaldal jalutada, järves ujuda ja kala püüda.

Järv rekonstrueeriti kahes etapis: esimeses tehti kaevetööd, teises kindlustati tamm. Projekt sai esimese raha 2005. aastal.

„Keskkonnainvesteeringute keskus lähtus projekti hindamisel nii keskkonna- kui ka regionaalsest aspektist ja me olime kindlad, et kohalikud viivad projekti ellu,“ meenutas toonane keskkonnaminister Villu Reiljan.

Meltsov nimetas raskeimaks tehnoloogia osa, sest põhjas oli turvast kuni 12 meetrit. „Selle koguse väljapumpamine oleks liiga kalliks läinud. Kompromissina pumpasime välja kuni kaks meetrit turvast ja paisutasime veepinda tammiga meetri võrra. Selle ehitamisel selgus, et planeeritud mineraalpinnasest tamm vajub turba sisse ja seetõttu tuli turbast kergem tamm ehitada. See jälle hakkas paisutamisel vee survel liikuma ja läbi laskma. Rajasime siis teetammini ulatuva tugevduse,“ tutvustas Meltsov ja lisas, et ülejäänud probleemid olid lihtsamad. „Selliste tööde juures on oluline, et kõik on pühendunud eesmärgile.“

Padar märkis, et suure töö juures on tähtis omavaheline hea koostöö ja mõistmine, nii see Põrmu järve rekonstrueerimisel ka oli. „Projekti juhi Alarita (Meltsov – toim) poleks midagi välja tulnud. Keskkonnaameti ja Võru vallaga oli samuti hea koostöö,“ lausus juhatuse esimees.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe lausus, et kõik küsimused sihtasutusega lahendati korrektselt. „Järve kvaliteediga tuleb edasi töötada,“ andis Poltimäe mõista, et töö ei tohi seisma jääda.

Mõnikord kasvab ühest heast asjast välja teine, nii ka Navil. Padar ütles, et tema lapsepõlves 1960ndate keskel ja hiljem ei olnud külas ujumiskohta ja selleks tuli kaugemale sõita.

„Vahtse-Laadoga ehk Padari järv sai korda 2001. aastal. Järgmisel aastal olime seltskonnaga minu pool, jõime õlut ja puskarit ning arutasime ka seda, et kui üks järv tuli hästi välja, siis võiks ju ka teise korda teha,“ meenutas ta.

Tööde kogumaksumus oli 6,55 miljonit krooni, sellest 5,8 miljonit saadi riigilt, 751 000st poole tasus Võru vallavalitsus, teise poole omanikud.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 02/08/2012 10:29:02