Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Aga tegelikult pole midagi veel otsustatud!“

Kaheksa Põlva linnavolikogu liiget hääletas aadressile Kooli 1 gümnaasiumi loomise poolt. Foto: Kristina Pentsa

Põlvalaste jaoks üliteravaks läinud teema – linna koolivõrgu ümberkorraldamine – sai esimese kindlama suuna. Üleeile koguneti erakorralisele Põlva linnavolikogu istungile, kus arutlust alustati vaid ühe eelnõuga – mille kohaselt lõppeb enam kui 60-aastane gümnaasiumihariduse andmise traditsioon Kesk (varem Oktoobri) tänaval ja maakonnakeskuse gümnaasium tuleb teise linna otsa, nn metsakooli ehk Põlva keskkooli asemele.

Istungi algul on õhus tunda elevust. Volikogu liikmed märkavad saabunute seas käputäit võõraid nägusid ja rõõmustavad – lõpuks ometi on näha ka aktiivsust kodanike endi poolt.

„Arutelu tuleb ilmselt täna küllaltki tuline,“ arvab volikogu esimees Koit Jostov. Siin-seal noogutatakse. Eelnenud diskussioonid internetis on olnud teravad. Tekkinud on kaks leeri.
Kuid eelnõusid on vaid üks.

Volikogus pole üksmeelt ja otsustamine on raske, arvab oma ettekande alguses ka linnapea Georg Pelisaar, kuid avaldab lootust, et vastu võetakse otsus, millega suurem osa volikogust rahul oleks. „Et teie kahtlused-kõhklused saaksid tänasega otsa,“ rõhutab ta.

Põlvamaa hariduskomisjon avaldas eelmisel reedel valla ja linna koolivõrgu analüüsi, milles on välja toodud kolm erinevat võimalikku varianti ning nende boonused ja puudused.
Pelisaar peab kahetsusväärseks, et komisjoni töösse ei kaasatud linnavalitsuse inimesi, kes oleksid saanud anda asjakohasemaid hinnanguid ja lisab, et tulemuste analüüsiks jäeti napilt aega.

Hoolimata vähesest ettevalmistusajast on analüüs pikk. Ükshaaval esitleb linnapea kõiki kolme mudelit. Või siis tegelikult ka kahte.

Kolmandat, hariduslinnaku loomist aadressile Kesk 25, ei pea otstarbekaks hariduskomisjon ega ka linnavalitsus. Nõnda on see teema päevakorrast maas ja saab mainitud vaid mokaotsast.

Kõik õppehooned korda
Linnavalitsuse eelnõu kohaselt peaks 1. septembrist 2015 alustama õppetööga Põlva gümnaasium asukohaga Kooli 1 (praegune Põlva keskkool). See tähendaks ühtlasi, et algklassilapsed peaksid sammud seadma Mammastesse või Kesk 24, mis asuvad üksteisele võrdlemisi ligistikku. Ka põhikool asuks praeguseks Põlva ühisgümnaasiumi hoones.

Hetkel on Kooli 1 hoone seis kehv. Päästeamet on koolile teinud ligemale 300 ettekirjutust ja linnapea sõnul on tõenäoline, et praeguse olukorra jätkudes ei lubata varsti selles majas enam õppetööd jätkata.

Kuna EAS avas hiljuti gümnaasiumivõrgustiku toetamiseks meetme, oleks Põlva gümnaasiumi loomine Kooli tänavale võimalus lahendada pikalt vindunud probleemi. Erinevatel hinnangulistel arvamustel võiks gümnaasiumi ja õpilaskodu ehitus maksma minna umbes 4,5 miljonit eurot. „Sellega võiksime öelda, et korda on saanud kõik õppehooned,“ selgitab Pelisaar ja täiendab, et kindlasti saaksid seal olema parimad õpitingimused. Kõik hariduskomisjoni poolt välja toodud kitsaskohad lükkab linnapea ümber.

„Miks peetakse keskuseks linna serva?“ ei saa ta aru kriitikute murest gümnaasiumi eraldatuse üle. Selle üle, et näiteks Lootospark ja Mesikäpa hall jääksid kaugele. „Sellisel juhul tuleks gümnaasium rajada leerimajja või praegusesse muusikakooli,“ kommenteerib Pelisaar irooniliselt.

Ta on veendumusel, et kõik Põlva kolm staadionit on võimalik renoveerida täies mahus ja mainib, et Lootospargi kunstmurul korralikku võistlust nagunii pidada ei saa. See sobib harjutamiseks ning koolitunnid ja treeningud on siiski mõistliku vahega, mistõttu kohale jõudmine ei tohiks olla probleem.

Samuti peab Pelisaar naeruväärseks muret, et praegune Põlva ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester saaks õpilaste kahte eri kooli jaotamise korral otsa. „Kole lugu küll!“ hüüatab linnapea ja arutleb, kas muusikakooli direktriss peaks asutuse uksed sulgema, sest kõik nende õpilased on pärit erinevatest koolidest. „Kui mängida tahetakse, siis mängida saadakse,“ kõlab resoluutselt.

Ka väide, et Kooli 1 hoone on liialt suur, on linnapea sõnul vale. Ta viitab sellele, et hariduskomisjoni andmed hoonete pindala osas on ebatäpsed ja lisab, et gümnaasiumi loomisel peaks olema arvestatud kohti 300-350 õpilasele. Uued õppekavad eeldavad lendudele ühisloenguid, mis omakorda tekitavad vajaduse auditooriumide järele, mis tähendab, et arvestada ei saa senist arvestust klassiruumide üle.

Suure osa võtaks enda alla ka õpilaskodu. Pelisaar kinnitab, et õpilaskodu ehitust finantseerib EAS vaid siis, kui see on gümnaasiumiga sama katuse all.

Kodulähedasest algkoolist
Põlvamaa hariduskomisjon peab parimaks varianti, mille kohaselt asuks gümnaasium ja progümnaasium, ehk lihtsamalt öeldes 7.-9. klass, aadressil Kesk 24. 1.-6. klassi lastel oleks võimalik õppida kodu ligidal, algkoolides, mis asuksid kahel pool linna – Mammastes ja Kooli 1.

Pelisaar kinnitab, et see variant on teatud ajahetkedel ka linnavalitsuse soosingus olnud, kuid praeguse seisuga on sellel plaanil mitmeid puudusi. Näiteks see, et Kesk 24 B-korpus jääks gümnaasiumi jaoks väikeseks ja vajaks laiendust. Põhjuseks ikka needsamad auditooriumid.
Kui selle plaani järgi võiks õpilaskodu asuda praegu tühjalt seisvas internaadihoones või selle asemel, tähendaks see, et linnal tuleks ülal pidada veel ühte hoonet. Ja nagu eelnevalt mainitud, EAS rahastab õpilaskodu ehitust vaid juhul, mil see asub gümnaasiumiga ühe katuse all.

Ja kuigi selle plaani näol oleks lahendatud vanemate mure kodulähedase algkooli osas, jääks suur osa Kooli 1 hoonest tühjaks, mis linnapea sõnul tähendaks, et vähemalt osa hoonest tuleks lammutada.

Sotsiaalkomisjoni eelnõu
Kui linnapea lõpetab, hakkavad inimesed ootusärevalt nihelema. Volikogulaste seast kõlab küsimus, kas EAS rahastaks ka Kooli 1 staadioni renoveerimist. „See sõltub EASi programmi meetme hindamiskomisjonist. Ilmselt ei,“ vastab Pelisaar ja lisab, et hetkel on staadion küll pisut hooletusse jäetud, kuid tema olukord pole halb. Juhul kui Põlva otsustaks riigigümnaasiumi kasuks, leiaks suure tõenäosusega riik raha, et staadion esinduslikku seisu seada.

Kui esialgu tundub, et rohkem küsimusi pole, soovib volikogu liige Anne Nook sotsiaalkomisjoni ettepanekul esitada arutlusele teise eelnõu, milles on kaks punkti. Esimene, et linnavalitsus taotleks Kesk 25 B-korpuse rekonstrueerimiseks vahendeid EASi meetmest. Teine, et valmistataks ette eskiisprojekt Kooli 1 hoone rekonstrueerimiseks ja mahu vähendamiseks.

Mõni ohkab. Keegi niheleb. Kostub mõte, et väidetavalt on suur tõenäosus selleks, et linnavalitsuse ettevalmistatud plaan ei saa kõrge maksumuse tõttu toetust. Avaldatakse muret, et õpetajatel tuleb tulevikus mitme kooli vahet joosta ja küsitakse, kas see tõesti tõstab hariduse kvaliteeti. Viljandi näitest lähtuvalt kõlab ka küsimus, kas riigigümnaasiumi loomise puhul nõuaks riik kohamaksu.

Pelisaar pareerib kõik väited. Maakonna hariduskomisjon polevat kohtumisel haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega linnavalitsuse plaani pikemalt tutvustanudki. „Pelisaare variant,“ turtsatab linnapea, et nõnda olevat Küttisele asja esitatud.

Ta küsib, et kas peaks tegema linna peale ehk vaid ühe kooli, kus kõik õpetajad saaksid ühes majas olla ja lisab, et koolide lahutamise protsess on nagunii alanud ning see juhtub varem või hiljem.

Riigigümnaasiumi ja kohamaksu mure on hetkel veidi teine teema, leiab Pelisaar ja mainib siiski, et kõik sõltub läbirääkimistest.

Kui ei saa, alustatakse uuesti
Lõpuks ütleb volikogu liige Nikolai Järveoja välja mõtte, mis ilmselt on peas paljudel. Hetk tagasi esitatud eelnõu peale pole olnud aega mõelda. Õigupoolest, ettelugemise järgi ei saanud peaaegu arugi, millest jutt käis. Inimesed noogutavad. Liiati tähendab selle arutlusse võtmine, et otsus lükatakse jälle edasi.

Hoolimata uuest ettelugemisest otsustakse hääletusel, et uut eelnõud menetlusse ei võeta.
Kohe järgneb teine hääletus. „Pelisaare variandi“ poolt on 8, vastu 6 ja erapooletu 1 volikogulane. Istungilt puudujaid on 2.

„Volikogu seisukohalt kena polnud,“ ütleb esimees, et üsna tasavägine seis. Kohalolijad asuvad end kokku pakkima, sahina keskelt kõlab mõte: „Aga tegelikult pole midagi veel otsustatud!“ Jah, plaan läheb täide ainult juhul kui EAS selle rahuldab. See selgub jaanuari lõpus. „Ja kui ei saa, alustame uuesti!“
 

 

Autor: KRISTINA PENTSA
Viimati muudetud: 06/12/2012 11:40:45

Lisa kommentaar