Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Taaskohtumine pikaajalise sõbraga

Naiskoor Kannel Istra kultuurimaja laval, sõna võtab kultuurimaja juht Ivan Slesarevski. Foto: Piret Raag

Võru naiskoori Kannel ja V. A. Širsovi nimelist Istra laulu- ja tantsuansamblit on sidunud pikaajalised sõprussuhted. Aeg peatas kahekümneks aastaks ühised ettevõtmised ja kohtumised.

Augustikuu esimesel päeval alustas Võru naiskoor Kannel aga teekonda Moskvasse. Eesmärgiks oli ammuste sõprussidemete taastamine.

Oma teekonnal Istrasse tegime peatuse Pihkvas ja iidses Novgorodis. Mõlemas linnas külastasime linna südames asuvat Kremlit.

Istrasse jõudsime 3. augustil. Meid tervitasid akadeemiline koor ja ansambel Istra eesotsas nende kunstilise juhi, Moskva oblasti teenelise kultuuritegelase Ivan Slesarevskiga. See kohtumine oli kõigi osalejate jaoks kauaoodatud, sest viimasest kohtumisest kahe koori vahel oli möödunud üle 20 aasta ja keegi ei öelnud tollal: „Hüvasti laul“. Vastuvõtt oli väga südamlik.

Tundsime esimesest silmapilgust, et olime sinna oodatud. Istralaste südamlikud naeratused tekitasid tunde, justkui oleksime ammused tuttavad. Meid võeti vastu nagu väga häid sõpru, kuigi paljud meist olid esimest korda Venemaal.

Tutvusime Istra linna vaatamisväärsustega. Koos kohaliku kultuurimaja personalijuhi Olga Kazakovaga nautisime vaatepilte iidsetest kultuurimälestistest. Tohutut elamust pakkus maailmas ainulaadse kloostri nägemine – see on täielik koopia Jeruusalemmas asuvast kloostrist.

Samal õhtul toimus Moskva oblasti Istra linna kultuurimajas Võru naiskoori Kannel kontsert.
Kontsert algas Slesarevski tervitussõnadega, siis tutvustas õhtujuht Kaja kogu kava vene keeles. Kontserdi avasime Kaari Sillamaa lauluga „Ood muusikale”.

Püüdsime laulda kogu südamest, sest meelel oli kaunis ütlus „Kui esined võõrsil, laula oma kodumaast kogu südamest“. Me kõik tundsime, kuidas meie hääled kõlasid eriliselt. Oma osa oli selles kindlasti ka akustiliselt võimsal ajaloolisel saalil. Meile aplodeeriti kaua ja paluti laule korrata. Tundsime kõik publiku sõbralikku toetust.

Kontserdi lõpetasime venekeelse lauluga, milleks oli Dunajevski „Lennake tuvid“. See oli võimas! Juhatasid Helga Ilves ja Erja Arop.

Kontserdi lõpus tänas Aleksander Krulli (1922-2010, Võru kultuuritegelane – toim) lesk J.A. Serjakova-Krull suurejoonelise vastuvõtu eest, sest sõprussuhted said alguse just tänu naiskoori endise kauaaegse peadirigendi Krulli ettevõtmisele.

Ajalehes Istra Uudised kirjutati mõni päev hiljem, et mälestustes on oluline roll omakasupüüdmatul sõprusel kahe autoriteetse kultuuriinimese vahel. Ivan Slesarevski ja Eesti teenelise kultuuritegelase Aleksander Krulli vahel. Just nemad olid need, kes võtsid enda kanda püha missiooni ühendada erineva kultuur taustaga inimesi läbi rahvaloomingu. Meeldivate, loominguliste ja hingelt avatud inimestena olid neil sarnased loomingulised vaated ja austus muusika vastu. See kõik innustas koore esitama oma laule eriti hoolikalt.

Peale kontserti peeti meeldejääv sõbralik teejoomine muusikalises õhkkonnas. Toimusid kooriliikmete sooloesinemised. Kõikide ühine soov oli peatselt uuesti kohtuda.

Järgmised päevad kulusid tutvumisele Moskvaga. 6. augusti hilisõhtul jõudsime õnnelike ja rõõmsatena koju.

 

 

Autor: HELGA ILVES, naiskoori Kannel peadirigent
Viimati muudetud: 12/12/2013 11:53:03

Lisa kommentaar