Aafriklased ja aasialased illegaalidena Eesti kagupiiril – mida otsimas?

Sudaani piiriületajate jõeületuskoht. Foto: PPA

Möödunud nädalal üllatas ja ehmatas eestlasi juhtum, kus riigipiiril Põlvamaal Koidula lähistel suri külma kätte illegaalselt üle jääseguse Piusa jõe ujunud sooja Aafrika riigi Sudaani kodanik. Möödunud talvel tabati Eesti kagupiiril Võrumaal 28 illegaalset piiriületajat, kellest enamik oli Vietnami päritolu. Millised on need põhjused ja asjaolud, mis eksootiliste riikide elanikke seadusvastaselt külma, väiksesse ja heaoluga mitte üleliia nautivasse Eestisse toovad?

Möödunud nädala kolmapäeva varahommikul kell 6.30 avastasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid Põlvamaal Värska vallas Koidula raudteepiiripunkti läheduses kaks ebaseaduslikku piiriületajat, kel olid seljas õhukesed riided, lühikesed püksid, üks neist oli suisa palja ülakehaga. Leitud inimesed toimetati kiiresti Koidula raudteepiiripunkti ruumidesse sooja ning neile kutsuti kiirabi, teatas Lõuna prefektuur.

Kaks leitut – eeldatavasti pärit Sudaanist – värisesid suurest külmast ja nende küsitlemisel selgus, et mehed olid ujunud üle Piusa jõe pääsemaks Eesti poolele. Jõe ületanuna olid nad märjad riided seljast heitnud ja kanges külmas püüdnud edasi liikuda.

Siinkohal olgu märgitud, et tol hommikul Kagu-Eestis valitsenud umbes kümnekraadine pakane ja Piusa jõel hulpivad jäätükid pidid tulema piiriületajatele üsna suure ehmatusena. Aafrika kirdeosas asuvas Sudaanis jäävad õhutemperatuurid tavaliselt +17 ja +42 vahele, lund ja jääd seal ei tunta.

Piiriametnikele teadaolevalt pidi Venemaalt illegaalselt tulnud mehi olema kolm. Viimane neist leitigi pool tundi hiljem samast piirkonnast. Leitu oli läbikülmunud, kontaktivõimetu ning temagi toimetati kohe raudteepiiripunkti ruumidesse sooja. „Kuna mehe pulss oli alajahtumisest aeglustunud ja hingamine katkendlik, alustasid piirivalvurid kiirabi saabumiseni mehe elustamist,“ ütles Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.

Ta lisas, et mõneks ajaks suudeti mehe pulss ja hingamine taastada, kuid siis hingamine taas katkes ning piirivalvurid jätkasid elustamist. Paraku ei õnnestunud neil ligikaudu tunniajase elustamise käigus mehe elu päästa ning kohale saabunud kiirabil jäi omapoolse elustamiskatse järel konstateerida mehe surma.

Kahele teisele mehele andis kiirabi esmaabi, nende elu ei olnud ohus. Tartu halduskohus andis loa paigutada mehed kinnipidamiskeskusse (endise nimega väljasaatmiskeskus).

Mis eesmärgil sudaanlased Eestisse tulid või mis asjaoludel siia sattusid?

„Mehed ise selgitasid, et olid esmalt tulnud turistidena Venemaale, kus olid parema elu otsingutel,” vahendas prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel. „Nende sõnul oli eesmärgiks oma peredele paremat elujärge pakkuda. Mõni aeg seal töötanuna ja pärast seda, kui nende viisa oli väidetavasti lõppenud, kuulsid nad, et Euroopas on võimalusi suuremat elatist teenida. Nii otsustasidki võtta ette tee Euroopasse. Lähim-lühim teeots tõi neid esiti Eestisse.”
 
Karm varjupaigapoliitika?
Eesti inimõiguste keskus reageeris Piusa juhtumile karmi kriitikaga, märkides, et kiiremas korras tuleb lahendada olukord, kus „ilmselgelt kaitset vajavad piiriületajad saavad Eestisse jõudes ebainimliku kohtlemise osaliseks ning varjupaiga taotlemise asemel kohtleb riik neid kurjategijatena”.

Keskuse õiguskliiniku ekspert Anni Säär tõi välja, et sudaanlased olid inimkaubanduse ohvrid. „Nende kodumaa on aastaid sisekonfliktides vaevelnud ja ÜRO nimetab sealset olukorda humanitaarkatastroofiks. Tegemist on meeleheitel inimestega, kes otsivad võimalusi ellu jääda, ning nende nimetamine illegaalideks või ebaseaduslikeks immigrantideks on äärmiselt kohatu,” selgitas Säär.

Inimõiguste keskus märkis, et varjupaiga taotlemise soovi väljendanud põgenike suhtes algatatakse kriminaal- ja väljasaatmismenetlus ning inimesed saadetakse kohtu loal kinnipidamisasutusse.

„Varjupaiga taotlemine on iga inimese inimõigus ning vastuvõttev riik peab tegema kõik endast oleneva selleks, et esmalt oleks varjupaika võimalik paluda piiripunktis, mitte ei tuldaks ebaseaduslikult üle piiri, andes seeläbi tegutsemisvõimalusi inimkaubitsejatele,” sõnas Säär.

Inimõiguste keskuse teatel on viimastel aastatel mitmed varjupaigasoovijad teavitanud keskust sellest, et nende palvet varjupaika saada pole piiripunktis kuulda võetud või on menetlust alustatud tunduvalt hiljem. Sellised jutud aga levivad ning varjupaigasoovijad ei pruugi enam piiril seda küsida, vaid ületavad riigipiiri ebaseaduslikult. Sellel aga võivad olla väga traagilised tagajärjed.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv teatas vastuseks inimõiguste keskuse avaldusele, et piirivalvurid tegid kolme Piusal ebaseaduslikult piiri ületanud mehe aitamiseks kõik, mis inimlikult võimalik.
 
„Ebaseaduslikult piiri ületanud meestele mindi vastu mitte käeraudade, vaid soojade tekkidega. Piirivalvurid viisid nad kohe piiripunkti ruumidesse sooja ja andsid neile selga oma enda kuivad ja soojad riided. Kolmas mees palistati sooja veega täidetud kottidega ja talle tehti tund aega järjest südamemassaaži. Vaatamata kõigile pingutustele ei õnnestunud tema elu siiski päästa. Tehti kõik, mida osati, ja kõik, mis inimlikult võimalik,“ märkis Tarmo Kohv.
 
Prefekt kinnitas, et Eesti piiripunktides saab alati taotleda varjupaika, ja lisas, et mujal Eesti piiri ületamine on ebaseaduslik ning üldjuhul on selle eesmärk jõuda mõnda teise Euroopa riiki.

Välismaalaste (sealhulgas eksootiliste riikide kodanike) surve Eesti idapiirile kui Euroopa Liidu piirile pole midagi uut. Mäletatavasti toimus Lõuna prefektuuri piirkonnas mullu veebruaris ajaloo märkimisväärseimaid illegaalse piiriületuse juhtumeid: Võrumaal Luhamaa piirivalvekordoni piirkonnas tabati ühe päeva jooksul 28 ebaseaduslikku piiriületajat. Tegu oli suurima tabatud illegaalide hulgaga Eesti välispiiril. Tabatud vietnamlastest kaheksal oli Venemaa viisa. Väidetavalt tulid 27 meest ja üks naine Eestisse tööd otsima. Lisaks on piirivalvuritel olnud tegemist näiteks Kongo, Alžeeria, ja Hiina kodanikega.

Inimõiguste keskuse kommunikatsioonijuht Johannes Merilai selgitas LõunaLehele, et kui kedagi tema kodumaal taga kiusatakse, siis on tal võimalik taotleda mujal pagulase staatust. Kui inimese puhul on alust arvata, et tema kojusaatmine teda ohustab, aga pagulaseks ta ei kvalifitseeru, siis võidakse talle anda „täiendav kaitse”.

„Näiteks süürlaste puhul, arvestades riigis toimuvat relvakonflikti, on kõigil õigus täiendavale kaitsele,” teatas Merilai. „Kuigi, isiklikul alusel, mida hindab politsei- ja piirivalveamet, võivad nad saada täiendava kaitse asemel pagulasstaatuse. Vietnami puhul juhiksime tähelepanu, et inimõiguste keskusega kokku puutunud vietnamlased on olnud pigem inimkaubanduse ohvrid, kelle tööjõudu on ära kasutatud nii kodumaal kui ka Venemaal. Nemad ei saa tunnustatud kui pagulased ega ka täiendava kaitse saajad.”

267 kinnipeetud piiriületajat 2013
Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm ütles LõunaLehele, et ebaseaduslike piiriületuste osas oli möödunud aasta sarnaselt varasematega „valve seisukohalt intensiivne” – alates Eesti liitumisest Schengeni alaga (viis aastat tagasi) on avastatud varasemaga võrreldes kolm korda rohkem illegaalseid piiriületusi.

Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel mullu registreeritud ebaseadusliku piiriületuse juhtumite ja kinnipeetud inimeste arv näitab Tamme sõnul jätkuvalt kasvutrendi. Samas on suurem osa (70%) juhtumitest siiski kalameeste ja turistide eksimused.

„Ebaseadusliku rände juhtumeid avastati mullu üle Eesti 128 ja nendega seoses peeti kinni 267 välismaalast, enamik Vietnami (peamised tabatud illegaalsed immigrandid Lõuna-Eestis viimasel kolmel aastal – toim), Süüria ja Hiina päritolu,” märkis Tamm.

Lõuna-Eestis tabati 2012. aastal 80, mullu aga juba 86 illegaali.

Juba 2010. aastal prognoositi, et põhiline illegaalse rände meetod saab olema viisa väärkasutamine piiripunktides. Seda moodust on eeskätt kasutanud Venemaa Dagestani ja Tšetšeenia piirkonna ning Valgevene kodanikud.

„Ebaseadusliku rände meetodid ning seda viljelenud välismaalaste päritolu ei ole konstantsed, vaid on pidevas kindla perioodilisuseta muutumises, sõltuvalt rändeteekonna ette võtnud isikute (rahaliste) vahendite ja võimaluste olemasolust, vahendajate-edasitoimetajate kättesaadavusest, aga ka teekonnale jäävate riikide piiridel olevate piirivalveteenistuste suutlikkusest nende või edasitoimetajate tegevust mõjutada,” vastas piirivalvejuht küsimusele, kust riikidest kõige rohkem illegaale Eestisse voogab.

Ta tõi näitena, et 2008–2009 toimus rohkem ebaseaduslikke piiriületusi ja tabatud illegaalide põhiosa moodustasid Afganistani päritolu inimesed. 2010 aga kasvas aafriklastest rändajate hulk, kes kasutasid võltsitud reisidokumente. 2011 hakati tabama grusiine, kes oli Läti või Leedu kaudu Schengeni alale jõudnud ja suundusid Skandinaaviasse.

Mis on aga ikkagi illegaalselt Eestisse tulijate eesmärk ja kas Eesti on sihtkoht või transiitmaa edasiliikumiseks?

„Regionaalsest seisukohast lähtuvalt on endiselt põhilisteks sisserände survet ja sisserändajate arvukust mõjutavateks teguriteks ühelt poolt Venemaa ja Valgevene lähedus ning nende riikide suutlikkus ohjeldada nii nendest endist lähtuvat kui ka mujalt maailmast riiki saabuvat või seda läbivat rändehulka,” selgitas Tamar Tamm. „Teiselt poolt regioonis paiknevate traditsiooniliste sisseränderiikide, eelkõige Rootsi kuningriigi liberaalne rände- ja pagulaspoliitika. Eesti geopoliitiline asukoht ja head transpordiühendused rände sihtriikidega Skandinaavias on määratlenud ka Eesti kui transiitriigi rolli ning väga tõenäoliselt see roll lähiaastatel ei muutu.”

„Nende sihtriik on riik, kus neil on turvaline. Varjupaigataotlejad on tavaliselt sundseisus, kus valikutest sõltub elu või surm. Seega on iga turvaline riik nende jaoks sobilik sihtriik,” hindas Johannes Merilai inimõiguste keskusest nende illegaalide juhtumeid, kes pagenud kodumaal valitsevate ohtude eest. „Eesti pole kuigi tuntud riik, tingimused on siin kehvapoolsed ja pole sageli kogukondi ees ootamas, mistõttu on kindlasti neil Eestis raskem hakkama saada kui näiteks Rootsis. Aga see ei tähenda, et Eestist ei võiks neile saada see riik, kus nad elama asuvad kuni olukord nende kodumaal paremaks muutub.”

Inimsmugeldajad piiril
Riigiprokuratuur teatas, et 2013. aastal esitati süüdistus neljas inimkaubanduse juhtumis. Neist kolm olid seotud Vietnami kodanike toimetamisega üle Vene-Eesti piiri.

Tamar Tamm kinnitas LõunaLehe eeldust, et kuna vietnamlastelt ja sudaanlastelt ei saa eeldada Eesti-Vene riigipiiri tundmist, võib üsna kindlalt eeldada, et piirialadel tegutsevad inimsmugeldajate grupid.

„See on ilmne, et aafriklased ei satu Eestisse omal käel, vaid nende liikumine on sellest kasu teenivate edasitoimetajate kaudu organiseeritud,” tõdes Tamm. „Tegutsevad nii organiseeritud kuritegevuse grupeeringud kui ka võimaluskuritegevust viljelevad „mõne otsa tegijad“, kes üksikisikute või gruppide sellisest liikumisest kasu saavad.“

Viimast on Tamme sõnul kinnitanud ka viimase pooleteise aasta jooksul vietnamlaste gruppide ületoimetamise juhtumid. Need tõestasid, et kohati vähem kui kahe-kolme ööpäevaga suudetakse leida piirivalvurite poolt tabatud ja uurimise all olevate edasitoimetajate asemele uusi. „Siinkohal ei räägime mitte neljast-viiest isikust, vaid mitmekümnetesse ulatuvast Eestist Poolani tegutsevate edasitoimetajate arvust,” tõdes Tamm.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/01/2014 11:01:28