Valgamaa kutseõppekeskuse õpilane „Noore meistri 2013“ rätsepate võistlusel. Foto: Tallinna polütehnikum

23 Kagu-Eesti kutseõppurit kolmest meie kandi koolist osaleb homme ja ülehomme pealinnas peetaval üleriigilisel kutsehariduse suursündmusel „Noor meister 2014”, et oma oskused proovile panna ja teiste noorte meistritega mõõtu võtta. Kuidas valmistuti võistluseks ja mismoodi üldse oma erialale satuti, rääkisid Räpina aianduskooli floristikaõppur Brigitta Allemann, Valgamaa kutseõppekeskuse rätsepaõpilane Eve Muna ja Võrumaa kutsehariduskeskuses puidutöötlemise tehnoloogiat õppiv Jarmo Kukk.

Noor florist tahab jõuda Eesti parimate hulka
Kevade hakul avavad ametikoolid oma uksed, et tutvustada seal õpetatavaid erialasid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetavatele noortele. Nii astus ühel kevadpäeval Räpina aianduskooli uksest sisse ka Brigitta Allemann (17).
„Mul polnud tükk aega kindlat plaani, mida ma peale põhikooli lõppu teen,“ meenutas Brigitta. „Hakkasin uurima kutsekoole ja leidsin floristika eriala, mis tundus huvitav. Niisiis saingi teada, et Räpina aianduskool on koht, kus seda õpetatakse, ja käisin lahtiste uste päeval. Tundsin, et see võib olla midagi sellist, millega tahaksingi tegeleda.“
Praegu õpib Brigitta aianduskoolis floristika eriala 2. kursusel, et tulevikus valmistada põhitööna lilleseadeid, dekoreerida ruume mitmesugusteks tähtpäevadeks ning tegeleda ka lõikelillede, toataimede ja lilleseadete müügiga. „Tulevikus tahaksin ühe väljundina avada oma lillepoe ja arendada oma oskusi edasi,“ rääkis lilledest lummatud Brigitta.
Et ühel päeval niikaugele jõuda, huvitub neiu kõigest erialasest ning täidab igal võimalusel ka oma vaba aja lilledega. „Näiteks suvel on ju valik lai ja lilli saab nii mitmekülgselt kasutada,“ sõnas Brigitta. Suvel kasvatab ja hooldab ta veel ka maasikaid.
Ta naudib oma eriala, sest see pakub võimaluse luua midagi kordumatut. „Floristikas saab oma mitmekülgseid ideid ellu viia. Seadete tegemisel lähtun sündmusest. Kas on matus, pulm, sünnipäev või muu – kõigi nende puhul saab kasutada erinevaid tehnikaid,“ sõnas Brigitta.
Ta on käinud Lätis lillepoes praktikal ja teab ta, et eri maade lilleseaded on erinevad. Seega on floristil võimalus lähtuda oma töös nii kultuurikontekstist kui ka ürituse iseloomust.
Õppetöös keskendub Brigitta palju praktikale, sealhulgas kompositsioonile, sest hea florist peab valdama tehnilisi võtteid, tal peab olema oskus näha tervikut ning selle kõige kõrval tuleb järgida ka tööeetikat.
„Kindlasti on oluline austus looduse vastu. Ei tohi murda oksi ega lilli asjatult, veendumata, et sul on neid ka tegelikult vaja,“ rääkis noor florist.
Praegu on Brigittal kiire aeg: käib hoogne ettevalmistus ja kordamine kutsemeistrivõistluseks ning ühe pulma lilleseadete kavandamine. „Vastutan aprillis toimuvas sõbra pulmas floristika poole pealt. Seega pean hoolitsema nii pruudikimbu, lauaseadete, auto- kui ka toolikaunistuste eest,“ rääkis Brigitta eesseisvast ülesandest.
Kogu pulmadega seotud eeltöö on aga hea ettevalmistus Noore Meistri võistluseks, kus koos kooliõe Jane Sidroniga tandemina üles astutakse. Võistlusel ootab tüdrukuid ees kolme seade tegemine. Valmima peab dekoratiivne pärg, spiraalkimp ja kaelaehe, mille juures hinnatakse nii ideed, kompositsiooni, tehnikat kui ka lillede värvivalikut. Nagu ennist öeldud – kogu tervik on oluline.
Brigitta peab võistlust heaks võimaluseks end arendada ja proovile panna. „On huvitav teada, kuidas sa võistlusolukorras hakkama saad. Võistluspäeval on igal võistlejal närv sees ja sellega tegelemine on eneseületamine,“ tõdes Brigitta.

Rätsepa mõõduvõtt: üheksa tunniga peab valmima seelik
Valgamaa kutseõppekeskuses rätsepatööd õppiv Eve Muna (19) jagab end koolielu ja kodutoimetuste vahel, kuid leiab jõudu ka „Noore meistri“ kutsevõistlusel kaasa löömiseks.
Sel sügisel kannustas Evet kooli astuma nii soov omandada praegu sõimerühmas käiva lapse sünni järel keskharidus kui ka huvi riiete valmistamise, joonistamise ja käsitöö vastu.
„Olen varemgi üritanud endale midagi õmmelda, kuid ainult masinast selle juures ei piisanud, oskused jäid puudu,” jutustas ta. „Nüüd avaneb mul võimalus õppida, kuidas teha endale või teistele esemeid, mis oleksid ainulaadsed ja istuksid hästi selga.”
Sageli on Evega juhtunud nii, et ta ei leia riidepoest endale midagi sobivat, kuid nüüd saab ta minna hoopis käsitöökauplusesse ja kujutleda, mida ühest või teisest kangast saaks valmistada.
„Mulle on see isegi mugavam ja toredam,” lisas ta. Keerukamate rõivaste valmistamiseks läheb Evel õpilasena veel küll veidi aega, kuid ta usub, et teadmiste ja oskuste omandamiseks ta ju koolis käibki.
„Noor meister 2014“ on Eve esimene õmblemisega seotud võistlus. Tema ülesandeks on valmistada täpsete detailidega keerukamat sorti seelik, mille on kavandanud Lilli Jahilo. Ettevalmistuseks harjutab Eve end osavamalt lõikeid valmistama ja neid vajaduse järgi muutma. Oluline on ka täpne õmblustöö ning õige tehnoloogia kasutamine, sest kõigest sellest oleneb ju tulemus.
Kutsemeistrivõistlused pakuvad Eve sõnul eelkõige võimalust end proovile panna, võrrelda ja vaadata, kuidas teised sama tööd teevad, ning sellega ka oma silmaringi laiendada.
Kohe võistluste järel ootab Evet ees esimene praktika Valga linna õmblusvabrikus M.A.S.I Company, mis toodab Soome turule suusa- ja talveriideid, teksapükse, triiksärke ja mütse.
Edaspidi on tal võimalik tööd leida mitmel pool, nii masstoodangut valmistavas ettevõttes kui ka mõnes väiksemas ateljees, või avada omaenda õmblusteenust pakkuv äri. „Äkki saab kellestki meist lausa selle sajandi Chanel!” märkis Eve oma kursuse kohta.
Ise pole neiu veel päris kindel, kus ta soovib tööd leida, kuid ei välista ka mõne muu eriala juurde õppimist, sest huvisid tal jätkub. „Eks aeg näitab, aga tegevuseta ma ei jää,” lisas ta.
Hea rätsep on Eve meelest osav, täpne ja hea maitsega ning tunneb ka moesuundi. „Ta oskab näha kliendi isikupära ning teab soovitada sobivaid kangaid ja lõikeid,” selgitas ta. „Hea rätsep peaks olema professionaalne ja teadma, mida ta teeb.”
Koolitundide järel leiab Eve veel aega midagi endale või lapsele lasteaias toimuvaks sündmuseks valmistada. Kui ta juhtub kuskil nägema mõnda meelepärast eset, joonistab ta selle üles ning jätab hilisemaks meelde. Oma ideedele lähedasi lõikeid leiab ta peamiselt Burda ajakirjast ning muudab neid just endale sobivaks. 
Eve unistuseks on valmistada hästi sobivaid rõivaid, mida tema või keegi teine saaks kanda. „Muidugi oleks tore vahetevahel oma perele ja koju midagi ilusat teha,” kinnitas ta.

Mööblitisler paneb oma oskused proovile puidust kella karkassiga
Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise tehnoloogia õpilane Jarmo Kukk (20) peab eriala juures oluliseks just praktika rohkust – õppetöö jooksul tuleb läbida lausa neli kooli- ja neli välispraktikat.
„Valisin selle eriala, kuna mulle meeldib puutöö,” rääkis Kukk. „Mulle meeldib teha mingi ese oma kätega algusest lõpuni valmis.” Kooli sisseastumine käis tal lihtsalt, sest Orissaare gümnaasiumi hõbemedal tagas talle konkursivälise sissepääsu.
Kuke selgitusel koosneb iga kutsehariduskeskuses õpitav aine teooriast ja praktikast, lisanduvad veel koolis ja sellest väljaspool tehtavad praktikad. Käsiinstrumentidega oli noormees kokku puutunud juba varem, koolipraktikal sai ta aga ka paljude tööpinkide käsitsemise kogemuse. Maikuus eesseisev välispraktika on tal kavas teha juba kodusel Saaremaal.
„Noorel meistril“ osaleb Kukk esimest korda, ta võtab mõõtu mööblitisleri kategoorias. Ettevalmistuseks proovib ta praegu kooli töökojas kätt mitmete töödega.
Kutsemeistrivõistlustel osalemise peamiseks põhjuseks on tema arvates just uue kogemuse saamine, aga ka oma võimete proovilepanek. „Võistlustööna peab valmistama pea 13 tunniga sahtlitega puidust kella karkassi,” selgitas Kukk. Tema sõnul võistlevad esikoha nimel üheksa noort meistrit.
Hea mööblitisler on Kuke meelest täpne ja tähelepanelik ning tunneb puidutöötlemise üksikasju ja erinevaid võtteid. „Ta oskab kasutada vajalikke seadmeid ja oskab ka valmistada vahendeid enda töö lihtsustamiseks,” lisas ta.
Puidu treimisega tegeleb Kukk ka vabal ajal, näiteks valmistab mitmesuguse disainiga kausse või küünlajalgu. Noormees peab eriala suurimaks plussiks seda, et töö tulemus on kohe näha.
Pärast kooli lõpetamist võib selle eriala lõpetaja tööd leida näiteks tehnoloogi, tisleri või pingitöölisena. „Oskaja mees saab sel erialal alati tööd,” kinnitas ta. „Mina olen aga mõelnud luua tulevikus enda ettevõtte. Suurimaks unistuseks ongi hästitoimiva tunnustatud ettevõtte omamine.”

 

 

„Noor meister“ ja Kagu-Eesti kutsekoolid
* Kutsehariduse suursündmus „Noor meister 2014“ toimub 7.-8. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtab üle 300 kutseõppuri 24 erialal, avatud on 10 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal 32 ametikooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile tasuta. Lisainfo www.noormeister.ee.

* Valga-, Võru- ja Põlvamaalt läheb „Noorele meistrile“ võistlema 23 kutseõppurit. Valgamaa kutseõppekeskusest on esindatud hooldustöötaja, logistiku, müüja, mööblitisleri ja rätsepa eriala, Võrumaa kutsehariduskeskusest infotehnoloogia, majutusteeninduse, mehhatroonika, mööblitisleri, puhastusteeninduse ja restoraniteeninduse eriala ning Räpina aianduskoolist maastikuehituse ja floristika eriala.

 

Autor: LIINA LIIV, MERLE MUST
Viimati muudetud: 06/03/2014 13:00:23