Põlvas Kuuse 2 ärimajas registreeritud OÜ Nordbiochem tegemised said üheks põhjuseks, miks EASi juhiks valitud Andres Rannamäe peatselt ametist ilma jäi. Nordbiochem ise lubab aga varsti vägevaid uudiseid. Foto: Vidrik Võsoberg

Hiljuti sai ametist priiks alles mõni nädal varem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhiks valitud Andres Rannamäe. Rannamäele sai muu hulgas saatuslikuks seotus ulatusliku rahakantimise kahtlustusega Põlva firmaga Nordbiochem, uurimist aga prokuratuur tema suhtes lõpuks ei algatanudki. Legendaarse ärimehe Vambola Kolbakovi loodud ja omal ajal innovaatiliseks miljardiprojektiks peetud Nordbiochem, mida Rannamäe mõnd aega juhtis, aga näib olevat suikunud varjusurma. Kolbakov ise väidab sealjuures vastupidist.

13. märtsil valis EASi – miljardeid eurosid euroliidu struktuurifondide raha Eestisse vahendav sihtasutus – nõukogu uueks juhatuse liikmeks Andres Rannamäe. Nõukogu tõi Rannamäe tugevusi kiites peale tema selge visiooni välja kogemuse nii avalikus kui ka erasektoris. Mehe tausta kohta märgiti muu hulgas, et ta on olnud tippjuhi ametis ettevõtetes Tere ja Kalev (Põlva mehe Oliver Kruudaga seotud ettevõtmised – toim) ning ta on olnud mitme start-up-ettevõtte (idufirmad ehk ettevõtted, mis otsivad uut ärimudelit – toim) käimatõmbaja.

EASi teates ei toodud nimeliselt välja, et mõni aeg tagasi oli Rannamäe Põlva osaühingu Nordbiochem tegevjuht. Eesti Ekspressi (EE) andmetel juhtis mees firmat aastatel 2008–2013, EAS aga teatas, et Rannamäe ei ole osalenud Nordbiochemi juhtimises viimased neli aastat.

Nädal pärast Rannamäe valimist EASi juhiks teataski EE, et mees võib olla seotud 570 000 euro teadusraha kantimisega. Enne, kui Rannamäe sai Nordbiochemi juhiks, oli firma saanud EASilt kaks miljonit eurot piimhappekeemiaalaseks teadustööks.

Uuringutes osales alltöövõtjana Venemaa firma Invivo. Venelaste väitel on neil tehtud töö eest saamata 570 000 eurot – raha ei jõudnud nende arvele, vaid kanti aastal 2010 hoopis Luksemburgis asuva firma Springhill kontole. Rannamäe ütles EE-le, et palus ülekande teha Invivo juhataja soovil. Invivot esindavate advokaatide väitel aga liiklus raha Invivo teadmata ja ülekande aluseks olnud Invivo juhataja kiri oli võltsing.

Kui Nordbiochemi eksjuht Rannamäe sai EASi juhiks, võttis rahandusministeerium ühendust politsei ja prokuratuuriga ja teavitas neid Euroopa pettustevastasest ametist saadud vastavast infost.

Rannamäe reageeris EEs ilmunule avaliku teatega, milles kinnitas, et tegu on valesüüdistustega. „Kinnitan, et minu vastu suunatud kahtlustustel seoses teadusrahade pettusega, pole mingit alust. Kahetsusväärsel kombel on tegemist minu vastu suunatud rünnakuga. Olen esitanud rahandusministeeriumile vastavad tõendusdokumendid, millest on selgelt näha, et tegemist on alusetute süüdistustega,“ selgitas vastne EASi juht. Ta lisas, et on valmis nii politseile kui ka prokuratuurile oma süütust tõestama ja et tema suhtes ei ole algatatud uurimist. Ka kinnitas ta, et ei ole viimased neli aastat osalenud Nordbiochemi juhtimises.

Neli päeva pärast EE artiklit valgustas Rannamäe tegemisi ka Äripäev, tuues välja Rannamäe firma seotuse Oliver Kruuda pankrotipesa Lutermaga. „Andres Rannamäe võis Luterma nõukogus olles saada nõukogu liikme tasu läbi endale kuuluva firma,” kirjutas leht.

EASi nõukogu andis Rannamäele võimaluse meedias ilmunud väiteid selgitada ja 27. märtsil kutsuti ta juhatuse liikme kohal tagasi. Nädal hiljem teatas aga riigiprokuratuur, et Andres Rannamäe suhtes kriminaalmenetlust ei algatata.

Varjusurmas visionäär?
Olgu Rannamäega kuidas on, aga EASi skandaal tõi unustusehõlmast välja Põlvas Kuuse tänaval registreeritud OÜ Nordbiochemi, mis mõni aasta tagasi paistis silma kui suurte ambitsioonide ja vägevate visioonidega innovaatiline ettevõte.

Aastatel 2006–2008 sai Nordbiochem EASi kaudu toetust kümnele piimhappekeemiaalasele projektile, uues rahas kokku 1,84 miljonit eurot. Firma on otsinud alternatiivi naftal põhinevale keemiale, püüdes leida seda laktaatide fermentatsioonis (piimhappe soola kääritamine). Patentide ja oskusteabega loodeti murda rahvusvahelisse keemiatööstusse ja tuua Eestisse aastas sadu miljoneid.

Aastal 2010 ütles firma üks osanikke Vambola Kolbakov LõunaLehele, et kolme-nelja aasta jooksul loodab firma jõuda esimeste tehasteni kahe aine − propüleenglükool ja akrüülhape – tootmiseks. Mõni aasta varem oli ta meedias rääkinud, et Nordbiochem tahab käivitada Ungaris piimhappetehase, mis nõuaks Eesti rahas kaks kuni neli miljardit krooni investeeringuid.

Miljarditehase rajamisest Kolbakovi või Nordbiochemi osalusel pole seniajani kuulda olnud. Küll aga vahendas E24 juba 2011. aastal, et Vambola Kolbakovile, Oliver Kruudale, Antti Jürgensile ja Aimar Altosaarele kuulunud firma lõpetas 2010. majandusaasta ligi kahe miljoni euro suuruse kahjuga. Pärast seda pole Nordbiochem majandusaasta aruandeid esitanud. EAS esitas jaanuaris 2011 Nordbiochemile nõude 155 000 euro toetusraha tagastamiseks, kuni viimase ajani polnud ettevõte seda teinud.

Kolbakov: valesti pole midagi
„No igatepidi,” vastas Norbiochemi osanik ja nõukogu esimees Vambola Kolbakov LõunaLehe küsimusele, kuidas Nordbiochemil praegu läheb.

Lühidalt: mis Nordbiochemil valesti läks – esitamata aruanded jne ...?

„Lühidalt ei saa siin midagi kokku võtta, see on piisavalt keeruline – aga valesti ei ole mitte midagi läinud,” kinnitas Kolbakov. „Majandusaasta aruanded on arendamiste puhul suhteliselt lihtne värk ja sellest pole midagi, kui jäävad mõni aasta esitamata. Firma täiesti rahulikult töötab ja mitte midagi katki pole. Arusaamatused likvideerime ära.”

Nõukogude Liidu esimesi ärimehi kinnitas, et juba sel suvel on firmalt oodata suuremat sorti uudiseid. Milliseid, sellest on enne plaanide teokssaamist aga tema sõnul vara rääkida.

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/04/2014 13:06:55