Möödunud neljapäeva hilisõhtul läks kolm meest Võrus paadiga Tamula järvele. Täna sängitatakse nad maamulda. Mis ja miks võis järvel juhtuda – ning kas oli see illegaalse kalapüügi soov, mis mehed pimedas järvele ajas?

11. aprillil kell 2.32 öösel teatati häirekeskusele, et Võru linnas Tamula järvel on õhtul paadiga järvele läinud kolm meest kadunud, avaldas sama kuupäeva ehk reede hommikul Päästeamet. Reede hommikuks polnud politsei ja päästjate otsingud vilja kandnud, küll aga selgus kohe, et tagaotsitavatest kaks olid ise päästetöötajad. „See on väga traagiline olukord eeskätt kadunud meeste lähedastele ja Võrumaa päästjatele, kes kadunud meestega külg külje kõrval aastaid koos on töötanud, aga raske ka kõigile teistele kolleegidele päästeteenistusest. Mehed läksid kaduma nende tööst vabal ajal ning kõiki sellega seotud asjaolusid selgitab praegu politsei,” kommenteeris Marek Kiik Lõuna päästekeskuse nimel.

Politsei selgitas, et kolm meest olid läinud neljapäeva õhtul kella 22 ajal aerupaadiga Tamula järvele. Öösel teatati, et mehed pole järvelt naasnud ja nende mobiiltelefonid olid välja lülitatud. Päästeameti pinnaltpäästjad asusid kadunuid otsima, kuid reede varahommikuks olid 52-aastane Andrei ja 38-aastane Marek (mõlemad päästjad) ning 25-aastane Janek (Andrei poeg) leidmata. Hommikul leiti järvest uppunud paat, üks kummik ja kalakast.

Otsinguid jätkasid reedel päästjad, politsei ja erivahenditega varustatud sukeldumiskeskus Meremark. Hilisõhtul saabusid neile oma kaatri ja erivarustusega appi eraisikud Tallinnast. Ööl vastu laupäeva, kell 1:55 leidsid vabatahtlikud järvest Janeki – kes oli jõudnud õnnestuspaigalt veidi eemale ujuda – surnukeha.

Laupäeva hommikupoolikul kell pool 11 leiti meremõõdukeskusest politseile ja päästjatele vabatahtlikult appi tulnud spetsialistide kaasabiga ja sonarite abil järvest – paadi lähistelt – Andrei ja Mareki surnukehad.

Ohtlikuks peetav paat, puudulik ohutusvarustus
Selgunud on, et mehed olid järvel Pella paadiga, mis kuulus kahasse Andreile ja Roosisaarel elavale Mattile ja mida ohutuse seisukohalt pole just kiidetud. Näiteks hukkus kümme aastat tagasi seda tüüpi paadiga juhtunud õnnetuses Peipsi järves kaks inimest – paadis oli kolm meest, kohtade vahetamise käigus läks see ümber ja vaid ühel vettekukkunuist õnnestus kaldale ujuda. Samas on spetsialistid kinnitanud, et kaasaegsed Pellad vastavad ohutusnõuetele – mõistagi mitte ettenähtust äärmuslikumates tingimustes. Õnnetuse toimumise ajal oli Võrus kolm-neli kraadi sooja, Eesti ilmateenistuse arhiivi andmetel aga oli (kagu)tuul – erinevatelt otsingupäevadest – neljapäeva hilisõhtul vaikne kuni nõrk. Öösel paisus tuul mõõdukaks.

Uppunud paat asus ca 150 meetri kaugusel kaldast. Ei päästmistööga tegelenud meestel ega päästja pojal polnud seljas päästevesti.

Ohutuse temaatika pidanuks meestele enam kui tuttav olema. Marek ja Andrei olid kogenud päästjad, viimane neist käinud omal ajal Tšernobõlis ja 2008. aastal osalenud päästjate Eliitkomando võistlusel, tulles oma komando koosseisus kuuendale kohale.

Vetelpäästja näeb ka valitsuse süüd
Elupõline Võru vetelpäästja Vambola Sulg ütles, et tegu on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga ning nägi selles omajagu süüd ka valitsuse aastatetagustel otsustel. Nimelt teadis Sulg, et 2006. aastal kaotati veeteede ameti juurest raha kokkuhoiu eesmärgil väikelaevade osakond ning paate tuli hakata registreerima maanteeameti liiklusregistribüroos. „Kuni 2006. aastani kuulusid kõik sõude- ja mootorpaadid ülevaatusele. Vaadati üle, kas paat kõlbab ja kas tal on päästevahendid. Kohustuslik oli, et iga paadis oleva inimese kohta pidi olema päästevest ja mootorpaadis veel ka päästerõngas,“ selgitas Sulg. „Aga mis nüüd on? Siseveekogudel riik absoluutselt ei nõua, et paat oleks registreeritud, mingit ülevaatust ei tehta. Kui oleks nende paadile tehtud ülevaatus, siis oleks kindlasti seal olnud päästevahendid sees. See on nii suur riigi möödalaskmine, et hoia alt.”

Vetelpäästja hämmingut suurendab ka asjaolu, et laevatatavatel veekogudel nagu Emajõgi või Lämmijärv, peab paadis olema päästevest, kuid see ei pea olema seljas: „See on ainult soovitatav. See on esmane põhjus, miks nendel inimestel ei olnud päästevesti seljas, ei ole nõutud.“

Sulg meenutas 2010. aasta traagilist õnnetust Tamula järvel, kui hukkus kuulitõukaja Taavi Peetre. „Seal oli Progress paat, millele on ette nähtud 30-hobujõuline mootor, penoplast peab olema paadis sees ja kui see paat läheb vett täis, siis on see uppumatu. Aga nemad panid 125-hobujõulise mootori peale, päästevahendeid ei olnud ja nii need õnnetused juhtuvad,“ sõnas Sulg. „Kui oleks tehtud paatidel igal aastal ülevaatus, siis oleks kindlasti olnud päästevahendid paadis. Nii oli see Peetre õnnetusel ja nii oli see nüüd.“

Sulg selgitas, et nädalataguses traagilises õnnetuses mehi vedanud Pella paate on kahte sorti: suurem, mis nii kergelt ümber ei lähe, ja väiksem. „Arvatavasti läksid kaks meest ühe ääre peale ja paat läks ümber. Kui paat läheb ümber, siis päästemehed peaks teadma, et paadi külje pealt ei tohi kinni võta, sest paat tuleb siis veel uuesti peale,“ ütles Sulg. Mehe sõnul tuleb kinni võtta kas paadi ninast või pärast.

Kuna randades algab ametlik hooaeg 1. juunil, siis ei osanud Sulg öelda, milline võiks Tamula järves veetemperatuur täpselt olla, kuid kevad on olnud jahe ja nii ka vesi. „Kindlasti oli seal alajahtumine. Ma küll normatiive ei tea, kuid päästetöötajad peaksid oskama ujuda koos riietega. Päästevestiga oleks nad kindlasti jõudnud kaldale ujuda,“ hindas ta.

Sulg nentis, et nii traagilist õnnetust pole tema tööajajooksul veel Tamulal juhtunud. „Mul saab sel aastal 50 aastat täis sellest, kui läksin vetelpäästesse tööle, ja säärast asja pole selle aja jooksul olnud, et kolm inimest korraga Tamula järve ära upub,“ tõdes kohalik vetelpäästmise ja veeohutuse grand old man.

Aktiivsed kalamehed
Kolm järvele läinut olid kirglikud kalamehed. Janek on mullu detsembris postitanud sotsiaalvõrgustikku foto, kus tema isa Andrei hoiab süles saaki, millist amatöör ussikesega ei püüa: 11,7 kg rasket Tamulast püütud haugipurakat. Mareki nime leiab mitme kalapüügivõistluse osalejate seast.

On fakt, et praegusel aastaajal on õhtul kell 10 nii lihtõngega püüdmiseks kui landi heitmiseks liiga pime. Küll aga leiab taskulambivalgel üles võrguliini – või vettevisatud elektrijuhtmete peale pinnale kerkivad kalad.

Levinuim ongi versioon, et mehed läksid Tamulale kalavõrke kontrollima. Paraku näitab keskkonnaministri mullusügisene määrus püügikitsenduste ja püügivahendite kohta, et märtsis, aprillis ja mais on Tamulal nakkevõrkude piirarv null. Ehk teisisõnu: võrguga püük on hetkel keelatud ja karistatav.

„Jumal teab, mis seal paadis oli. Mis nad seal tegid, ei tea, nüüd on ju keeluaeg, võrke ei tohi sisse lasta,“ sõnas vetelpäästja Sulg.

Anonüümseks jääda soovinud kutseline kalur kinnitas, et aprillis ja mais on Tamula järvel täielik võrgupüügi keeld ja mõrrapüügi luba harrastajatele ei antagi. „Aga seda, kas nad olid võrguga, ei saa me kunagi teada. Pole tabatud, pole varas. Isegi kui inspektsioon leiab järvest võrgud, siis peab ära tõestama, et need võrgud just nendele meestele kuulusid,“ ütles kalur, kes kahte hukkunut aastaid tagasi ka tundis, kuid kellega teed olid lahku läinud.

„Meil on oletused, aga peab teadma fakte. Fakt on see, et kalamehed nad olid, aga mis seal detailselt toimus, paraku seda me ei tea ja ei saagi teada,“ nentis ta.

Ka tema sõnul on Pella paat parajalt kipakas ja sellel võiks maksimaalselt olla peal kaks inimest. „Olgem ausad, tegu oli saja kilo kandis meestega ja too paat ei ole sellise asja jaoks,” sõnas kalamees.

Politsei uurib juhtunut karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Ametid on vait
Kas esialgsed uurimisanded võrkude nõudmise versiooni kinnitavad, ei soostu ei prokuratuur ega keskkonnainspektsioon – mille esindajad teadaolevalt samuti käisid sündmuspaigal – ütlema.

Kas mehed olid kalaretkel, kas sündmuskohalt leiti kalastustarbeid ja millal selgub meeste võimalik joove?

„Kõik asjaolud selguvad alustatud kriminaalmenetluse raames,” vastas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina. „Politsei poolt edastatud andmetele ei ole praegu midagi lisada, kuna määratud ekspertiisi tulemust ei ole veel uurijatele laekunud, lisaks pole veel kõik vajalikud menetlustoimingud tehtud.”

Kas keskkonnainspektsioon uurib juhtunut kui võimalikku illegaalse kalapüügi juhtumit? Kas kolmel hukkunud mehel olid olemas kehtivad kalapüügiload? Kas sündmuspaigalt leiti legaalse või illegaalse kalapüügi vahendeid?

„Keskkonnainspektsioon eraldi uurimist ei läbi ei vii, juhtumi uurimisega tegelevad politsei ja prokuratuur. Sellepärast me juhtunu asjaolusid kommenteerida ei oska ega saagi,” vastas inspektsiooni esindaja Leili Tuul.

Küll aga kinnitas Tuul, et seoses kudeajaga on praegu siseveekogudes keelatud haugipüük ning lisaks on väiksematel siseveekogudel praegu ka juba kuu aega nakkevõrkudega püüdmise keeluaeg.

Mis täpsemalt ööl vastu möödunud reedet Tamula järvel juhtus, jääb ilmselt igaveseks saladuseks. Andrei, Marek ja Janek saadetakse täna Navilt viimsele teekonnale ja sängitatakse Võru kalmistule.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 17/04/2014 10:24:51