Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et mõnikord ei märkagi selle erilisust. Räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemise raskusest jne. Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt, on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud. Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid? Just nii sünnib XX Võru Folkloorifestival.

Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui ühe UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmisest. Võru folkloorifestival kuulub alates 2014 UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse, mis on selle ala tegijate jaoks kindel kvaliteedimärk.
Tänavu on Võru folkloorifestivalile juubeliaasta. Juba alates 1994. aastast kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. See on ka paljude kaugemale elama asunud võrukeste jaoks iga-aastase taaskokkusaamise koht kodulinnas keset suve. Lugusid läbi nende 20 festivaliaasta jutustab näitus „Võru festivali aja lugu“, mis avatakse Kandles neljapäeval, 17. juulil kell 15.

Mitmekesine ja huvitav programm

Festivali tänavune programm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Bulgaariast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.
Festivali läbiv teema tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär.
Lisaks festivalikülaliste lugudele viivad uudistajaid Võru linnas ringi uitama ja räägivad omi jutte mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased. Igapäevased jutujalutuskäigud on üks selle aasta uuendusi, mida Võrru tulnud külalised, aga miks mitte ka oma linna inimesed saavad kontsertide, laada ja tantsutubade eel ja vahel nautida. Näiteks veavad juturinge Võrumaa mehest põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra, Võru Kandle direktor Heiki Kelp, kultuuriloolisi jutujalutuskäike viivad läbi ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme ja teised. Ning Ööülikooli loengus “Lõõtsalood” astub reede õhtul August Teppo Lõõtsatalus – kus siis veel! - paljudele ehk tema esituses pisut ootamatul teemal üles folklorist Marju Kõivupuu.
Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis alustavad seekord hoopis muusikud. Kolmapäeva 16. juuli õhtul astuvad Katariina kirikus üles Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, seekord baski rühma võõrustatav rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus.
Ning festival ei piirdu ainult Võru linnaga, vaid laieneb Maapäevadel mitmele poole Võru ja Põlva maakonda ning isegi Lätimaale Korneti küla laululavale.

Väliskülalised annavad festivalile elu ja värvi

Igal aastal on Võrus toimuvale rahvusvahelisele folkloorifestivalile elu ja värvi andnud hulk kaugeid huvitavaid külalisrühmi ja nii on see ka tänavu. Seda luksust, et tuua ühte väikesesse Eestimaa linna korraga kokku nii palju nii erinevaid kultuure, tasub vääriliselt hinnata. Seegi kord võib Võru linna peal sel juulikuu nädalal kuulda palju erinevaid keeli ja näha inimesi mitmesuguste kaugete kirevate rahvarõivastega. Loomulikult astuvad nad kõik üles festivali suurel avakontserdil neljapäeval ja pühapäevasel lõpukontserdil, aga festivali passi omanik saab nautida lisaks ka külaliste hoopis pikemaid ja küllap mõnevõrra teistsuguseid eraldi ülesastumisi kõigil festivali päevadel toimuvatel eraldi kontsertidel ja ka reede õhtul simmanil külalisrühmadega Kandle aias, kus külalised õpetavad omi tantse oma muusikute saatel.

Kes siis on seekordsed külalised?

Prantsusmaa folkloorirühm La Mentonnaise on pärit Prantsuse Rivierast Mentoni linnast. Nende repertuaari kuuluvad kohalikud tantsud ning laulud. Folkloorirühm asutati aastal 1945 ning tänaseks moodustab selle 35 inimest. Esinejate kostüümid pärinevad stiililt 19. sajandi teisest poolest, mil Mentoni linn liitus Prantsusmaaga ning seetõttu võib ära tunda nii prantsuse kui itaalia mõjusid. Iga tants räägib loo erinevast Mentoni piirkonnast. Muusikainstrumentidest on kasutusel peamiselt mandoliin, kitarr ning rütmi hoiab terrakota pott pignata. Nii mandoliin kui ka pignata on piirkonna rahvamuusikas olnud kasutusel sadu aastaid.
Austria folkloorirühm Großhöflein on saanud oma nime linna järgi, kus nad tegutsevad. 1970. aastal asutatud rühma repertuaari kuuluvad peamiselt austria rahvatantsud, kuid ei puudu ka rahvusvahelised ning stiliseeritud etteasted. Põhirühma kuulub ligikaudu 25 inimest, kellest noorim on kooliealine. Vanuse ülempiiri pole neist keegi endile määranud – on ka tantsijaid, kes on rühma kuulunud peaaegu selle asutamisest alates. Lisaks põhirühmale on neil lasterühm, mis koos käinud aastast 1998. Großhöflein on Võrumaa segarühma Tsuua Sulatsõ sõprusrühm.
Baskimaa Itxas-Alde Dantza Taldea folkloorirühm asutati 1972. aastal ning tänapäeval on neil kokku ligikaudu 100 liiget. Rühma eesmärgiks on õppida tundma baski kultuuri, õpetada seda teistele ning tagada nõnda baski tavade ja traditsioonide jätkuvus. Itxas-Alde rühma repertuaari kuulub ligikaudu 100 tantsu, mille saatmiseks kasutatakse nii traditsioonilisi baski muusikainstrumente kui teistest kultuuridest pärit pille. Laiemast huvist rahvakultuuri vastu alustati 1991. aastal kohaliku iga-aastase festivali korraldamisega.
Slovakkia folkloorirühm Rozmarija asutati 1992. aastal Prešovi linnas. Nimi tähendab tõlkes rosmariini. Rozmarijas on mitu rühma, kuhu kuulub kokku 190 tantsijat kõigist vanuserühmadest. Rühma repertuaari kuuluvad tantsud peamiselt Ida-Slovakkiast ning Sarise piirkonnast. Esinemistel kasutatakse palju ka laule ja mänge. Rühm on esinenud mitmes Euroopa riigis: Türgi, Poola, Serbia, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Tšehhi, Holland, Prantsusmaa jne.
Bulgaaria Haskovo üle 30 aasta tegutsenud tantsurühma soov on anda edasi kogu Bulgaaria rahvatantsu ilu ja hoogu. Lisaks laialdasele repertuaarile kiidavad nad oma rahvariiete ilu. Grupp on nime saanud linna järgi, kust nad on pärit. Haskovo tantsurühm jaguneb kolme vanuserühma ning üheskoos tantsib üle 170 tantsija vanuses 5 kuni 20 aastat. Meile tuleb külla neist 38. Grupp on esinenud paljudel festivalidel Bulgaarias ja mujal maailmas ning on valitud Bulgaarias CIOFFi esindajate nimestikku.
Läti Kokle ansambli Austrina kandlerühm koosneb meie noorimatest külalistest, 8 – 13 aastastest tütarlastest, kes laulavad ning mängivad Läti traditsioonilist kannelt – koklet. Nende repertuaari kuuluvad nii rahvamuusika kui meloodiad kuulsatest heliteostest. Kandlerühm, on võitnud Lätis mitu konkurssi ning neid peetakse omal maal üheks paremaiks.
Mordva Merema kollektiivi põhieesmärgiks on tutvustada ja levitada mordvalaste folkloori Mordva Vabariigis ja väljaspool seda. Kollektiiv tegeleb traditsiooniliste riituste ja tavade, samuti mitmehäälse laulutraditsiooni tutvustamisega. Nad peavad oma peamiseks ülesandeks rikkaliku folklooripärandi uurimist ja kaitsmist ning ennekõike tutvustamist, et tagada mordvalaste kultuuripärandi järjepidevus. Lisaks viivad nad kodumaal läbi etnograafilisi ekspeditsioone ümbruskonna küladesse

Loomulikult on festivalikavas seegi kord külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Kogu kava leiab veebist www.vorufolkloor.ee, aga ka festivali ajal mitmel pool Võru linnas üles pandud kuulutustahvlitel.
Traditsiooniliselt on üks silmapaistvaim ja populaarseim Võru folkloorifestivali tunnusüritus laupäevane võistumängimine Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel, kus parimad selguvad neljas võistlusklassis - noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib teatavasti lõõtsakuninga tiitli. Lõõtsasõprade jaoks täiendavad seda neljapäeval, reedel ja laupäeval ka lõõtsamängimised Teppo lõõtsatalus.
Festivali passid, päevapiletid ning 17. juuli avakontserdi piletid on juba müügis Piletilevis ning Võru Kandle kassas.


Festival toob liikluse ümberkorralduse
Festivali käsitöölaada ajal, 18. juuli varahommikul kell 6 kuni 20. juuli õhtul kella 17ni on autodele suletud järgnevad Võru tänavalõigud: Jüri tänav alates Vabaduse tänavast kuni Tartu tänavani, Lembitu tänav Vabaduse tänavast Tartu tänavani ning Vabaduse tänav Jüri tänavast Mäe tänavani. 
Sel ajal sõidavad liinibussid  Kreutzwaldi ja Tartu tn kaudu. Teenindamata jäävad peatused: Kesklinna park, Maxima, Polikliinik.

Autor: KADRI VALNER, festivali tegevjuht
Viimati muudetud: 03/07/2014 13:11:34