Ohtlik ja ülinakkav sigade nakkushaigus Aafrika katk, mis on suuteline nädalaga tapma ükskõik kui suure seafarmi kõik elanikud, jõudis eelmisel nädalal Eesti piiri taha Valka rajooni. LõunaLehe ilmumise ajaks on ilmselt tulnud Euroopa Komisjoni otsus, millega määratakse kogu Valgamaa ja neli Võrumaa valda puhveralaks, kus on sigade veole määratud ranged piirangud.

Lätis Valka rajoonis Ērģeme vallas, ligi 20 km kaugusel Eesti piirist avastati eelmise nädala reedel väikefarmist 60 sigade Aafrika katku nakatunud kodusiga ja kaks metssiga, rääkis veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel LõunaLehele.

Metssead leiti juba surnuna, nakatunud kodusead avastati kõik ühest ja samast farmist ning praeguseks on loomad hävitatud.

Läti piirialadel on sigade Aafrika katku tõttu kuulutatud välja eriolukord, mis hõlmab Rēzekne, Ludza, Aloja, Mazsalaca, Rūjiena (Ruhja), Naukšēni, Valka, Burtnieki, Kocēni, Beverīna, Strenči, Priekuli, Rauna, Smiltene, Ape, Alūksne, Viļaka, Balvi, Rugāji, Krāslavase ja Baltinava piirkonda. Eriolukord on kehtestatud ka Preiļi piirkonnas Pelēči, Preiļi ja Aizkalne omavalitsuses ning Riebiņi piirkonnas Riebini, Rusona ja Silajani omavalitsuses.

Ehkki Aafrika katku jõudmine Eesti lähistele oli riigi vastavatele asutustele teada juba möödunud reedel, ei kiirustatud – ilmselt paanika vältimise soovist – avalikkust sellest informeerima. Veterinaar- ja toiduamet teatas vaid sigade välitingimustes pidamise keelust 10 km raadiuses ida- ja lõunapiirist.

Piirangud ühisturul kauplemisel
Juba teisipäeval pidi Euroopa Komisjon kinnitama eelnõu taudiga seotud puhveralade loomise kohta Eestis Läti piiri ääres. Kuigi otsus pidi tehtama juba teisipäeval ja eile lõunaks polnud seda veel tulnud, on Ago Pärtel kindel, et see piirang tuleb igal juhul, sest vastavat eelnõu on ta must valgel juba näinud. Eriti ohtlike taudidega alad määrab just Euroopa Komisjon, mitte põllumajandusminister või riigi valitsus, sest puhveralade kehtestamine toob kaasa piiranguid ühisturul kauplemisel.

Ago Pärteli sõnul luuakse taudi edasise leviku tõkestamiseks riigipiire ületav puhverala, mis hõlmab ka Eesti piirkondi. Puhveralasse jääb kogu Valga maakond, Võru maakonnast Urvaste, Antsla, Mõniste ja Varstu vald ning Viljandi maakonnast Karksi vald. Esialgu jääb puhverala kehtima üheks kuuks, kuid uute seakatku juhtumite korral pikendatakse tähtaega.

Puhveralas asumine tähendab seafarmidele seda, et sealt on keelatud elussigade väljavedu väljaspool asuvatesse ettevõtetesse. Erandina on elussigade väljavedu lubatud siis, kui sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saati või kui farmi ei ole toodud elussigu 30 päeva jooksul enne sigade vedu. Või ka siis, kui 15 päeva jooksul enne transportimise kuupäeva on sigu uuritud ja lähetamise kuupäeval teeb ametlik veterinaararst sigadele kliinilise läbivaatuse veendumaks, et sead pole haigestunud Aafrika katku. Mujal Eestis väljaspool puhverala selliseid piiranguid ei ole.

Kõigile seakasvatajatele kehtib ka eelmise nädala reedest nõue, et kuni 10 km kaugusel Läti ja Venemaa piirist ei tohi sigu väljas pidada. Puhveralas saab elussigu vabalt vedada ning lihale ja lihatoodetele ei ole seatud mingeid kitsendusi, kuid kontrolli on tõhustatud. Ühtlasi on möödunudreedeses veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda käskkirjas nõue, et sigade sööt ja joogivesi tuleb hoida ruumis sees, välistamaks nende kokkupuudet metssigadega.

Tarbija ei pea kartma
Ago Pärteli sõnul ei ole tarbijal ehk sealiha ostjal-sööjal vaja midagi karta ega ettevaatusabinõusid kasutusele võtta. Inimesed sigade Aafrika katku ei nakatu.

ASile Rakvere Farmid (Ekseko) kuuluva Tsooru sigala juhataja Pärja Kikas ütles, et nende sigalas on võetud tarvitusele absoluutselt kõik abinõud seakatku ennetamiseks. Nii näiteks ei lasta territooriumile ühtegi võõrast inimest ning kõik farmi töötajad jätavad oma jalanõud väravasse, käivad üle desomatist, kohe pärast sisenemist käivad duši all ning katavad juuksed.

Kikase sõnul on ta veterinaararstina kõikidest ohtudest väga teadlik ning väga põhjalikult on bioohutusnõuded selgeks tehtud ka farmi töölistele, keda Kikasega kokku on viis. Ta lisas, et töötajad ise on huvitatud sellest, et seakatk mitte mingil juhul sigalasse ei jõuaks, sest see tähendaks töökohtade kaotust kümme aastat tagasi loodud farmis, mis on saanud kõigile töötajatele väga armsaks.

Katk tähendaks töötust ja inimlikku tragöödiat
„Olen oma inimestele selle niivõrd korralikult ära selgitanud, nii et see ei tekita mingeid küsimusi,” sõnas Pärja Kikas. „Praegu hoiame tõesti pöialt ja mõtleme, et olukord läheks paremaks. Kui katk jõuab meie farmi, tähendab see meile töötust. Farmi töötajad ütlesid, et töökohtade kaotusest hullem on vaadata, kuidas oma sead hukatakse. Me oleme sellesse farmi kiindunud, see oleks meile inimlik tragöödia.”

Kikas lisas, et ühestki veterinaarkeskusest pole neile tulnud ühtegi teadet, kuidas seakatku ennetamiseks käituma peaks, vaid kõik abinõud on kasutusele võetud omal algatusel.

Tsooru laudas on praegu 10 000 põrsakohta. Seitsmekilosed põrsad tuuakse Tsoorusse Eksekost, Tsoorus kasvatatakse need 25–27kilosteks ning müüakse edasi.

Oht vallandus talvel
Sigade Aafrika katk hakkas Eestile lähenema juba jaanuari lõpus. Siis leiti kahes Valgevene piiri lähistel asuvas Leedu maakonnas (u 400 km Eesti piirist) sigade Aafrika katku, veebruaris diagnoositi sama seakatku Poolas, samuti Valgevene piiri läheduses.
Teateid Aafrika seakatkust tuli talvel ka Venemaalt ning juba märtsis kirjutas LõunaLeht, et mitmed riigikogu liikmed, teiste seas Kagu-Eestist parlamenti valitud põllumeestest sotsiaaldemokraadid Kalvi Kõva ja Rein Randver, tegid valitsusele ettepaneku astuda tõsiseid samme selleks, et tõkestada katku levikut Eestisse. Kalvi Kõva sõnas toona, et kuna haigus on ääretult ohtlik ja tegu on väga suure epideemiaohuga, peaks riik eraldama raha selleks, et seakatku tõhusamalt Eestist eemale hoida. Nii oli tehtud juba Lätis, kus Aafrika seakatku tõrjumiseks eraldati veebruari algul 1,35 miljonit eurot.

Paraku näitas loodus, et tema jõud käib inimese tahtest ja suurest rahast üle. Juuni lõpus leiti Aafrika seakatku Ida-Lätimaal Latgale piirkonnas, Valgevene piiri naabruses – kohas, kus olid seakatku kartuses juba kehtestatud loomatervishoiupiirangud.

Ülinakkavat seakatku, mis võib nädala jooksul maha tappa terve farmitäie sigu ja millega võitlemiseks on ette nähtud erakordsed meetmed, leiti esialgu kolmel metsseal ja kolmel koduseal. Haigus levis: juuli alguseks oli sellesse Lätis nakatunud 12 metssiga ja kolm kodusiga, möödunud nädala alguseks oli aga diagnoositud juba 22 Aafrika seakatku juhtumit metssigadel ja haigust leitud viies seafarmis. Läti veterinaaramet on haiguse paljastamisel teinud röögatu töö: 14. juuliks oli Aafrika seakatku kontrollitud 3776 farmis.

 

 

Autor: ELINA ALLAS, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/07/2014 11:28:18