Foto: LL

Pühapäeva varahommikul langes Võrus tuleroaks noore pere eluase koos asjadega. Päästjatele oli tulekahju toimumise piirkond tuttav, sest vaid mõni nädal tagasi põles samal tänaval vastasmaja trepikoda. Ehkki politsei hinnangul pole alust arvata, et kahe tulekahju vahel oleks seos, arvavad asjaosalised teisiti.

Pühapäeva varahommikul kella poole seitsme ajal teatati häirekeskusele tulekahjust Kreutzwaldi ja Petseri tänaval, kus põlesid kaks puukuuri. Tuli levis edasi kõrvalasuva elumaja korterile, mis muutus kasutuskõlbmatuks, ning peavarjuta jäi kolmeliikmeline pere. Esmaspäeval teatas politsei, et esialgse info kohaselt võis tuli alguse saada süütamisest.

Tules oma eluaseme kaotanud peres kasvab ka tuleval nädalal esimesse klassi minev väike Mia, kelle uued kooliasjad ja riided-jalanõud tulle jäid. Seepeale palusid pere lähedased ja Võru linn heade inimeste abi, et saada lapsele kooliks vajalikud uued asjad ning perele esmavajaliku.

Esmaspäeva õhtupoolikuks oli palvele reageerinuid pereema õe Siret Vaheri sõnul juba üle saja ning suur mure Mia kooliasjade pärast sai lahendatud. „Kooliasjadega saime niimoodi kokkuleppele, et Punase Risti ja Võru linnavalitsuse kaudu me lähme lihtsalt Punase Risti esindajaga poodi ja koolitarbed ostetakse selle raha eest, mis koostöös linnavalitsuse sotsiaalosakonnaga võimaldatakse. Sellega saab koolitarbed ära ostetud,“ ütles Vaher. Ta lisas, et ka tavakodanikud on üles näidanud suurt abivalmidust ning lahkust. „Lugesin just kokku, et olen täna saanud 130 kõnet. Reageeritud on palju ja vastukaja on olnud ikka positiivne.“

Pere on leidnud ajutise peatuspaiga pereisa ema juures, kes elab samuti Võru linnas. „Praegu on nad seal ühes toas ja õde sorteeribki asju, et oleks selgem pilt, mida täpselt tarvis veel oleks,“ sõnas Vaher.

Tuleroaks langenud korter oli perele üüripind ja mis sellest edasi saab, ei osanud Vaher kommenteerida.

Õnnelik õnnetus
Vaheri sõnul ongi õde just see, kes õnnetust kõige raskemalt üle elab. „Ta on ikka veel šokis. Ei taha kellegagi suhelda, seepärast mina neid asju ajangi. Ta ei taha ise midagi rääkida ja kuhugi üksinda minna. Need asjad, mis ma olen palunud, on ta ära teinud, vaikselt sorteerib asju ja paneb kirja, mida veel vaja oleks, aga kellegi teisega ta veel rääkida ei taha ja on üsna kinnine veel,“ rääkis Vaher. „Aga õe elukaaslane on võtnud kogu asja kergemalt. Temal oli kohe veidi nagu joovastus, et hea meel, et inimesed ellu jäid. Tema läks täna juba tööle ja hoiab end niimoodi rakkes.“

Vaher rääkis, et ka väike Mia on põlengust hakanud tasapisi toibuma, ehkki esimesel päeval oli ka tema endast väga väljas. „Oli olnud just see ilus nädal, kus käidi Tartus, osteti ja valiti asju esimeseks koolipäevaks. Oli see mõnus aeg ja siis ühe hetkega oli kõik läinud. Tema ei saanud üldse sellest aru, et hea, et ellu jäädi, ja oli ikka väga õnnetu oma mänguasjade ja kõigi uute asjade pärast,“ kirjeldas Vaher. Kuid esmaspäeva hommikul ulatas oma abikäe ka Võru Tarbijate Ühistu, kes kinkis Miale uusi riideid ja mänguasju. „Sellest läks tal tuju kohe paremaks. Aga esimene päev oli küll väga õnnetu.“

Vaheri sõnul on aga kahtlemata tegu õnneliku õnnetusega ning selle eest ollakse tänulikud.

Kõne päästekeskusele tuli liiga hilja
Pühapäevasel põlengul olid kustutustöid tegemas päästjad Võrust, Põlvast, Mõnistest ja Vastseliinast, lisaks Rõuge ja Lasva vabatahtlikud pritsimehed.

Lõuna päästekeskuse reageerimisbüroo juhataja Silver Konksu sõnul oleks pühapäevase tulekahju puhul isegi suurema päästeressursi korral olnud ebatõenäoline, et suudetuks takistada tule levikut eluhoonetele. „Hilise teatamise tõttu oli tulekahju päästjate kohale jõudes juba väga kaugele arenenud. Esimesed päästjad jõudsid sündmuskohale nelja minutiga, kuid hooned olid selleks ajaks juba lausleegis,“ lausus Konks. „Kuna puukuur oli kokku ehitatud eluhoonega, siis tule levikut elamule selles staadiumis vältida ei olnud võimalik.“

Konks märkis, et ohutuse huvides peaksid kuurid ja muud kõrvalhooned olema ehitatud elumajast kaugemale või eraldatud tulemüüriga. Ka küttepuid ja muud põlevmaterjali ei tohi hoida eluhoone vahetus läheduses.

Noor pere sarisüütaja ohver?
Samas piirkonnas toimus vähem kui kolm nädalat tagasi, 9. augustil, veel üks põleng, kui Petseri tänaval põles kahekorruselise elumaja trepikoda. Tookord aidati majast välja viis inimest, kellest keegi kannatada ei saanud.

Tol korral kirjutas Õhtuleht, et maja võidi panna põlema kättemaksuks kassi eest, kelle majaelanikud olid väidetava loomapiinaja käest päästnud. Mõlema põlengu puhul kahtlustab politsei, et tegu võis olla süütamisega. „Mõlema tulekahju täpsemad asjaolud on veel selgitamisel ja kuigi kahe põlengu asukohad on tõepoolest teineteisele läheda, ei ole politseil praegu alust arvata, et need kaks põlengut omavahel kuidagi seotud oleks,“ ütles politsei pressiesindaja Ragne Keisk.

Siret Vaheri sõnul on aga tema kõrvu jõudnud jutud, et kaks põlengut võivad omavahel vägagi seotud olla. „Nii palju kui meie asjast aru saanud oleme, siis vastasmaja elaniku elukoht pandi põlema. See ei süttinud või sai kiiresti ära kustutatud ja kahjustusi ei tekkinud. Siis see süütaja nägi, et maja ei läinud, ja proovis kuuriga, aga nüüd läks ka selle kuuri kõrvale ehitatud maja põlema. Ma arvan, et need on samad inimesed. Mingi vimm on seal,“ arvas Vaher, kelle teada olid põlema pandud kuurides vastasmaja elaniku küttepuud.

Selles, et süütaja(d) elumaja süttimise ohtu ette ei näinud, on Vaheri arvates süüdi alkohol: „Seal on see alkohol nii suurel tasemel mängus, et siin ei toimu mingit mõtlemist.“

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 28/08/2014 13:24:17