Otepää vallavolikogu istung. Foto: LL arhiiv

Otepää vallavolikogu Reformierakonna fraktsioon püüdis möödunud nädalal volikogu istungil läbi suruda volikogu esimehe Jaanus Raidali „usaldushääletust”. Opositsioon näeb juriidiliselt kummalises ettepanekus RE – millel veel pole piisavalt jõudu umbusaldamiseks – soovi Raidalit survestada ja naeruvääristada. RE esindaja aga kinnitab, et kuigi volikogu juhtidega ei olda rahul, oli usaldushääletuse taga pigem praeguse poliitilise olukorra kompimine.

Aastaid Otepääl niite tõmmanud ja valda juhtinud Reformierakond teenis aastatagustel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kolm mandaati. Võimuliidu moodustasid valimisliidud Otepää Kodanik (viis kohta 15-liikmelises volikogus), VL Otepää (Jaanus Raidal, Viljar Teder ja Silver Eljand) ning IRLi saadik Urmas Kuldmaa. RE ning Siim Kalda valimisliit Meie Kodu (kolm mandaati) jäid opositsiooni. Vallavanemaks valiti Otepää Kodaniku esindaja Kuldar Veere, volikogu esimeheks Jaanus Raidal ning aseesimeheks Teet Reedi Otepää Kodanikust.

Pool aastat pärast koostöölepet kärises võimuliit ribadeks. Kuldmaa ja Eljand sunniti volikogust lahkuma, kuna nad olid olnud vallavalitsusega lepingulistes suhetes. Kuldmaa asendusliikmeks sai Peeter Kangur (IRL) ning Eljandi asemele tuli Rein Vikard (VL Otepää). Raidali ja Veere leeride vahel tekkinud erimeelsused viisid suvel selleni, et Raidal lõi mesti senise opositsiooniga (RE ja Meie Kodu) ning suvel umbusaldati Veeret kaheksa poolthäälega.

Ent Raidali pooltevahetus ei toonud kaasa uue koalitsiooni sündi. Nagu hindab opositsiooni jäänud Otepää Kodanik oma infokirjas, püüab RE oma äsjasest partnerist hoopistükkis lahti saada. Sealjuures on RE Otepää piirkonnas hakanud puhuma uued tuuled, kuna senise piirkonnajuhi Aivar Nigoli asemel valiti sel kuul rakukese esimeheks Alar Arukuusk.

„Hetkel on Reformierakonna varasem letargia peatunud, Arukuuse soov tõestada end tugeva juhina on toonud kaasa esimesed muutused,” kirjutasid Otepää Kodaniku esindajad Margit Prede, Marika Ein ja Kalev Lemmik infokirjas. „Juba kevadel esitas VL Otepää nimekirjas volikogu liikmeks saanud Viljar Teder avalduse Reformierakonda astumiseks. Nigol ei kiirustanud sooviavalduse edasisaatmisega, aga pruukis vaid Arukuusel valituks saada, kui ka Viljarist sai erakonna liige (13. oktoobrist – toim). Lojaalse parteilasena liitus Viljar ka volikogu RE fraktsiooniga.”

Ehk teisisõnu: Jaanus Raidal on kaotanud RE-le ühe oma kahest senisest valimisliidukaaslasest. RE-l on volikogus nüüd kasutada neli häält, lisaks on seni püsinud koostöö kolme Meie Kodu saadikuga. Kokku seitse häält ehk üks vähem, kui oleks tarvis võimu haaramiseks.

Mis saab Jaanus Raidalist?
Prede ja Ein tõstatasid möödunud nädalal infokirjas küsimuse „Mis saab Jaanus Raidalist?”. Selles tõid nad välja, et juba septembris oli RE fraktsioon esitanud ettepaneku volikogu juhtorgani „demokraatlikuks valimiseks”. Enn Sepma, Merlin Müür ja Aivar Nigol märkisid, et mullune koostöölepe enam ei kehti ning suvel valiti volikogu enamuse soovil uus vallavanem. Nii soovivad reformikad valida ka volikogu esimehe ja aseesimehe „demokraatlikke põhimõtteid järgides”.

Möödunudnädalasel volikogu istungil tuli vastav pöördumine arutusele. Lisaks sellele esines RE ka avaldusega, mille sisu oli Otepää Kodaniku teatel põhiolemuselt sama. „Avalduse kandis ette Enn Sepma, kes kinnitas, et nad ei soovi koostööd Jaanus Raidaliga, et nad pole seda kunagi soovinud ja seetõttu tuleks läbi viia usaldushääletus volikogu esimees Jaanus Raidalile ja volikogu aseesimehele Teet Reedile,” kirjutasid Prede ja Ein. „Oluline on mainida, et usaldushääletus kui selline on tühipaljaks sõnakõlks, sel puudub igasugune juriidiline jõud.”

Vaatlejad märkisid, et Raidal ja Reedi on täiesti demokraatlikult valitud ja sellele juhiti istungil ka tähelepanu. Nende väljavahetamiseks on kaks võimalust: kas tagasiastumine või umbusaldamine. „Rohkem seaduslikke võimalusi ei ole,” märkisid Otepää Kodaniku liikmed. „Küll aga saab usaldushääletuse läbi survestada ja naeruvääristada hääletusalust, näidata talle oma põlgust ja üleolevat suhtumist ja panna hääletusalust ebamugavasse olukorda.”

Kriitikud leidsid, et RE on otsustanud Raidali ja Vikardi kui oma ülesande täitnud tööriistad üle parda visata.

„Volikogu näitas, et ka VL Meie Kodu, hoolimata pikalt kestnud koostööst, on Raidali reetnud. Kuigi järjekordne umbusaldamine ei jätaks Reformierakonnast ja VL Meie Kodu avalikkuses head muljet, on põhjus, miks mittelegitiimsete avaldustega esinetakse, siiski vaid üks – umbusaldamiseks on vaja kaheksat toetushäält ja neid hääli pole. Seda puuduolevat otsitakse aga meeleheitlikult,” kirjeldasid Prede ja Ein.

Usaldushääletuse korraldamine kukkus läbi, sest selle poolt hääletas viis saadikut, vastu oli viis ja erapooletuid kaks. Vaatlejad usuvad, et Raidali omaga sarnane protsess ootab (ehk juba täna) Teet Reedit.

Arukuusk: naeruvääristada pole tahetud!
Volikogus usaldushääletuse korraldamise eelnõu esitlenud Enn Sepma sõnum LõunaLehele näitas, et ilmselt on Otepää Kodanikul selles osas õigus, et partei kohaliku rakukese uuel esimehel Alar Arukuusel on „soov tõestada end tugeva juhina”. Nimelt ütles Sepma, et vastavalt kokkuleppele suhtleb RE piirkonna inimestest ajakirjandusega vaid Arukuusk.

„Vaadake, ma olen [Reformierakonna] piirkonna esimees, aga volikogusse ma ei kuulu, nii et ma ei oska seda väga hästi seletada, mis motiividel see päevakorda tuli,” näitas Arukuuse enda vastus LõunaLehe küsimusele Raidali usaldushääletuse kohta sellise asjade korralduse mõningast puudulikkust.

„Küll aga ei ole Reformierakond selles mõttes rahul eelmise koalitsioonilepingu järgi jagatud persoonidega ja ametikohtadega volikogu juhtimises,” lisas partei Otepää piirkonnajuht. „Ju siis sellel põhjusel tahetigi teada, et kas tänane olukord soosib neid inimesi või mitte.”

Kuidas kommenteerib Arukuusk opositsiooni esindajate hinnangut, et sellise usaldushääletuse taga on soov hääletusalust survestada ja naeruvääristada, teda ebamugavasse olukorda panna?

„Kindlasti ei ole sellist soovi,” eitas reformikate piirkonnajuht. „See oli soov teada saada, et kas täna volinikud jätkuvalt toetavad esimeest ja aseesimeest, nii nagu see sügisel sai eelmise koalitsioonilepinguga paika pandud. Pigem oli motiiv selles, aga kedagi naeruvääristada absoluutselt keegi pole tahtnud.”

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 30/10/2014 09:59:09