Möödunud nädalal käivitas Lõuna prefektuur ühes koostööpartneritega Võrumaal koolitusprogrammi joobes juhtidele, kelle liikluskäitumist mõjutatakse psühholoogiliste võtetega.

Politsei poolt projekti eestvedava Lõuna prefektuuri liiklus- ja patrullitalituse vanemspetsialisti Peeter Rehema sõnul on käimasoleva nõustamisprogrammi eesmärk mõjutada joobes juhte seaduskuulekamalt käituma ning jagada neile selleks vajaminevaid teadmisi. Seejuures ei õpetata standardseid teadmisi, vaid keskendutakse peaasjalikult konkreetse inimese valupunktile, rakendades tööle personaalselt talle kõige sobivamad tehnikad.

Lisaks sellele, et autojuht saab abi, mil moel kõige tõhusamalt end distsiplineerida, võib koolituse läbimine teatud määral vähendada ka joobes juhtimise eest kohaldatavat karistust. Rehema sõnul võib kerges joobes (0,5–1,5 promilli veres ehk 0,25–0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus) juhtimise eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks kuni aastaks ja rahatrahviga kuni 1200 eurot. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemine annab patustanutele võimaluse juhiluba alles jätta ja pääseda mitu korda väiksema trahviga.

„Idee on see, et võtame ette juhid, kes on tabatud joobnuna juhtimiselt – palun ärge kasutage sõna „roolijoodikud”, sest on inimesi, kes joovad viina, veini või õlut, aga mitte rooli – ja kes ei ole toime pannud liikluskuritegu, vaid on väärteokorras karistatavad. Ja kui nad meile sobivad, siis hakkame neid koolitama,” selgitas liikluspolitseinik Rehema.

Esmalt võtab projektis osaleja vastu kogenud liikluspsühholoog, kellega räägitakse, mis ja miks täpselt juhtus. Vestlusele järgneb Euroopa riikides akrediteeritud ja sertifitseeritud teaduslikul alusel põhinev juhtimisvõimekuse test „Corporal“. Pärast vestlust ning testi ootab projektis osalejaid järelkoolitus, kus leitakse endale sobivaim kontrollimehhanism alkoholiga ümberkäimisel, et vältida tulevikus seesugust riskikäitumist.

Koolitused sisaldavad nii rühmatöid ja individuaalset tööd klassis kui ka kodutöid. Aasta möödudes kohtutakse taas liikluspsühholoogiga, et arutleda, kuidas on vahepeal läinud ning kuidas on toime tuldud alkoholiga seotud raskustega.

„Asja mõte on, et psühholoogid selgitavad inimesele endale tema n-ö sisemist ilu ja temaga seonduvaid ohte,” selgitas Rehema LõunaLehele. „Sealt tuleb välja tema reaktsiooniaeg, tema suhtumine liiklusrikkumistesse üldse ja alkoholiga seonduvatesse liiklusrikkumistesse, tema suhtumine alkoholi pruukimisse üldse. Kui inimene enda kohta põhiasju teab ja on neid endale teadvustanud, siis loodetavasti on ta liikluses edaspidi ohutum.”

„Näiteks õpib ta, kuidas lihtsate arvutuste abil teha ärajoodud koguse järgi kindlaks, milline võiks üldse olla tema vere alkoholisisaldus või alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ja kui kaua kulub, et sellest lahti saada vähemalt määral, mis on lubatud rooliistumiseks,” lisas Rehema.

24.–26. oktoobrini töötas Võrumaal ka Tartu liikluspolitsei ja n-ö saak oli projekti koordinaatori sõnul kurb: tabati tosina ringis joobes juhte. Neist üheksa saigi võimaluse end programmi toel karskemaks kasvatada ja nii ka oma karistust vähendada, kaheksa läbib koolituse Võrus.

Sealjuures on siinkandis napsutanuna tabatud juhte (kokku üle saja) Tartus koolitatud juba suvest alates ja praegune Võrus alustanud rühm on programmi kaheteistkümnes. Varem on Tartus koolitusel käinud ka siinkandis liiklusrikkumiselt tabatud inimesi näiteks Läänemaalt ja Tallinnast – see, et kaugema kandi liiklusrikkujad on leidnud võimaluse siinses programmis osaleda, näitab Rehema sõnul juba parasjagu head motivatsiooni.

Projekti politseipoolne juht tõi rehabilitatsiooniprogrammis osalemises välja veel ühe positiivse omaduse. „On juba välja tulnud, et koolitajatest psühholoogid on abiks ka muude inimest painavate probleemide lahendamisel,” märkis Rehema. „Mõni inimene on hakanud hoopis muude murede pärast jooma ja siis rooli istunud – nende probleemide lahtirääkimisel ja lahenduste pakkumisel on see programm abiks.”

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/11/2014 12:23:11