Inga Raitar. Foto: Urmas Paidre/LL arhiiv

Inimest ei tohi pidada ühestki süsteemist alamal seisvaks. Kõik süsteemid on ju loodud inimeste poolt ja algse sooviga neidsamu inimesi kindlas eluvaldkonnas aidata. Sellise veendumuse sai Inga Raitar oma hiljuti lõppenud kohtuprotsessist, kus temalt nõuti hiigelsummat nimetamata jäänud haigla maine väidetava kahjustamise eest.

6. jaanuaril tegi Harju maakohus teatavaks oma otsuse AS Ida-Tallinna Keskhaigla hagis Inga Raitari vastu, millega haigla hagi jäi rahuldamata. „Tunnen heameelt, et õigus võitis. Ma ei tunne võidurõõmu, sest mina ei võidelnud selles protsessis kellegi vastu. Kaitsesin oma õigust oma kogemusest lähtuvale arvamusele ja õigust ka teistel tulevikus avaldada oma, süsteemist erinevat arvamust ilma hirmuta saada kohe kaela suur rahanõue,” andis Raitar LõunaLehele edasi oma emotsioone. Ta leiab, et meedial on õigus kajastada ühiskonna valupunkte ja sellega ei peaks kaasas käima närve kulutava kohtuasja kartus.

Lugu sai alguse sellest, kui eelmise aasta 5. aprillil avaldas Võrumaalt Väimelast pärit ajakirjanik ja kirjastaja Inga Raitar ajakirjanduses omaenda operatsioonist rääkiva artikli. Ta kirjeldas, kuidas temalt luba küsimata lõigati lisaks kasvajaga elundi opereerimisele tema kehast välja ka teine elund. Oma artiklis ja järgnenud intervjuudes jättis ta mainimata haigla ja arsti nime, samuti organi, mille kallal operatsioon käis, see oli tema ainsaks tingimuseks looga avalikkuse ette tulemisel. Raitar ei soovinud, et see juhtum muutuks isiklikuks vastandamiseks.

Hoolikas loo tegelaste varjamine osutus aga eelmise aasta suvel tulutuks, sest sellest hoolimata maandus Raitari postkasti kohtukutse. Hageja Ida-Tallinna keskhaigla süüdistas Inga Raitarit anonüümsusele vaatamata haigla maine kahjustamises. Soovitule vastupidiselt tõi haigla sellega ise tähelepanu alla nii haigla kui ka juhtumiga seotud arsti nime.

„Loomulikult ehmatab alguses, kui suur organisatsioon saadab sulle kohtukutse, süüdistades sind asjades, mida sa tead, et pole teinud. Kui sinult nõutakse suurt summat raha organisatsiooni poolt, kellel sa tead, et on piisavalt raha, et endale head advokaadid palgata,” ütles Raitar nüüd juhtumile tagasi vaadates.

Hagis nõuti Raitarilt 8000 eurot mittevaralise kahju tekitamise eest. „Kui kirjutasin kohtuasja aluseks olnud arvamusartikli, siis kirjutasin seal, et kuigi mul oleks sellise juhtumi puhul õigus nõuda raha minu inimõiguste rikkumisega mulle tekitatud kahju eest, ei nõua ma seda. Sest tean, et see raha tuleks meie kõigi sotsiaalmaksuga täidetavast haigekassa eelarvest, ja nagu me kõik, kes kordki meditsiinisüsteemiga on kokku puutunud, teame, jäävad paljud vajalikud asjad selles süsteemis just puuduoleva raha taha,” selgitas Raitar oma lähenemise tagamaad.

Haigla raha kohtujageluse tarbeks
Ta leiab, et alati tuleb seista asjade eest, mida tead olevat paljudele oluline ja õige. „Ometi leidis haigla juhtkond olevat majanduslikult otstarbeka kulutada raha minu kohtusse andmiseks selle asemel, et vaadata läbi probleemsed kohad süsteemis, millele ma oma isiklikule kogemusele toetudes viitasin,” vangutab pikaajalise ajakirjanikustaažiga naine pead. „Seega tuleb ka meditsiinisüsteem viia taas alustele, kus ta muutub inimesekeskseks, mitte süsteemi hingetu masinvärgina käigushoidmise tagamisele orienteerituks. See oleks paljude murede lahendus nii patsientidele kui süsteemis töötavatele arstidele ja abipersonalile.”

Küsimuse peale, kas ta muretseb selle pärast, et Ida-Tallinna keskhaigla otsuse vaidlustab, avaldas Raitar imestust: „Miks peaksin pelgama? Minu nägemuses oleks see ääretult ebapraktiline, kui lihtsalt kinnitamaks oma õigust iga hinna eest raisataks veel meie kõigi sotsiaalmaksuraha, mida haigla võiks ju kasutada sihtotstarbeliselt haigete raviks või meedikute motiveerimiseks.”

„Hetkel on vara veel haginõuet ajakirjanik Inga Raitari vastu kommenteerida, meil on 30 päeva aega edasise tegevuse osas otsus langetada," jäi Ida-Tallinna keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder napisõnaliseks. Haigla poolt ei soovitud vastata küsimusele, kuidas juhtkond hindab tagantjärele teema avalikkuse teravdatud tähelepanu alla toonud otsust Raitar kohtusse kaevata ning milline on selle otsuse mõju olnud haigla mainele.

Kui kohtuotsus siiski vaidlustatakse, jääb Raitar oma senistes seisukohtades vankumatuks. „Siis ei muutu minu argumendid, mille esimese astme kohus õigeks tunnistas, sellest ju vähem õigemaks,” sõnas haigla seljatanud naine. „Mul oli võimalus endal esitada haigla vastu oma delikaatsete isikuandmete väärkasutamise ja otseste seaduseeiramiste kohta kriminaal-, mitte enam tsiviilasi, kuid ma ei teinud seda, sest minu jaoks on algusest peale olnud oluline vaid aidata kaasa meid kõiki nii lähedalt puudutava süsteemi inimkesksemaks muutmisele, mitte kellegagi ega veel vähem kellegi vastu personaalselt võidelda.”
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 15/01/2015 12:32:14