Põlva vallavanem Georg Pelisaar enda ja vallavalitsuse tegemisi kaitsmas, paremal kuulab huviga koalitsioonikaaslasest volikogu esimees Kuldar Leis. Foto: Aksel Lõbu

Põlva vallavanem Georg Pelisaar pareeris esmaspäeval enesekindlalt opositsiooni kriitikat ja etteheiteid ning kuigi vastalised olid leidnud umbusaldamisele veel ühe toetaja, läbis Pelisaar umbusaldushääletuse kindlalt, 8:12. Sellele eelnes aga põhjalik süüdistustega praadimine, mille vallavanem tegi läbi ilma, et tema seitel juuksekarva võrragi oleks segi läinud, ja mille käigus sai mõnigi kord kuumust tunda hoopis kokk ise.

Meeleolu oli Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis esmaspäeva õhtupoolikul toimunud erakorralise volikogu istungi alguses üsna rahulik. Põlva vallavanemale Georg Pelisaarele (KE) seitsme allkirjaga umbusaldusavalduse esitanud opositsionääride nägudelt ei paistnud erilist usku, et umbusaldamise eelnõu volikogu heakskiidu võiks saada. Volikogu 23 liikmest oli kohale tulnud 20, teiste seas puudus opositsioonilisse IRLi fraktsiooni kuuluv, kuid valla omanduses oleva kohaliku haigla juhikoha kaudu ilmselgelt koalitsiooni otsustest sõltuv Koit Jostov.

Opositsioon asus IRLi fraktsiooni juhi Arne Tilga suu läbi koalitsiooni ründama juba enne päevakorra kinnitamist. Tilk leidis, et volikogu esimees Kuldar Veere on esitanud väärinfot: olles öelnud, et umbusaldamise eelnõu koostas opositsioon, tegelikult panid selle aga kokku volikogu esimees ja vallasekretär. Mäletatavasti lükkus möödunudnädalane erakorraline istung ja vallavanem Pelisaare umbusaldushääletus edasi just vastava eelnõu puudumise tõttu. Veere kinnitas, et vastavalt erakorralise istungi kokkukutsumise taotlusele oli vaja eelnõu kiiresti koostada, ent kõik saavad esitada sellele muudatusettepanekuid.

Päevakorra kinnitamise järel päris Arne Tilk vallavanem Pelisaarelt aru, kas umbusaldusavalduses väljatoodu on Põlva valla jaoks probleemid või mitte. Vallavanem sõnas, et mis puudutab avalduses nimetatud laste mänguväljaku küsimust (vallavalitsus on lasknud ehitusloata ehitada selle reformimata riigimaale – toim), siis on selle etteheitega hiljaks jäädud, kuna teema puudutab Põlva linnavalitsuse omaaegset otsust. Linnavalitsuse moodustas aga Keskerakonna ja IRLi koalitsioon, tegi Pelisaar vasturünnaku.

„Mis puudutab koolireformi, siis loomulikult on see Põlva vallas probleem, nagu enamikus Eesti omavalitsustes,” tõdes vallavanem teise avalduses märgitud teema kohta. Nimelt on Tartu halduskohus tühistanud Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise, aluseks 33 lapsevanema kaebus ja tõdemus, et kiirustades vastuvõetud otsus rikkus asjaosaliste ärakuulamisõigust.

Vastates volikogu opositsioonilise liikme Indrek Käo (SDE) küsimusele, tunnistas vallavanem, et kohtuskäimisele on selles asjas seni kulunud 5000–8000 eurot ja vallaeelarves on juriidiliste kuludega arvestatud.

Elanike raha kasutamine nende vastu?
„Umbusaldamine on ebameeldiv tegevus. Meil isiklikult pole Georgi vastu midagi, aga vallavanema amet on juba kord selline, et kui midagi on halvasti, siis pannakse pea pakule,” sõnas opositsiooni poolt Anti Rüütli (SDE) ja lisas, et sisuliselt kehtib umbusaldamine ka abivallavanemate ja volikogu esimehe kohta.

Tema sõnul on vallaelanikega kohtuskäimine juristide nuumamine valla rahaga ja vallaelanike raha kasutamine nende endi vastu. „Edasikaebamine pole mõistlik suhtlus asjast huvitatutega,” sõnas ta. „Kui ringkonnakohus peakski tegema teistsuguse otsuse, on see ikka väga hallis tsoonis.”

Rüütli märkis, et vallavalitsus peaks olema eeskujuks seaduste täitmisel ning kui seda ei suudeta, siis ei tohiks ka valla kodanikelt nõuda kirja teel ebaseaduslike ehitiste lammutamist.

Rüütli tsiteeris koalitsioonilepingut, milles on kirjas: „Valitseme ausalt ja avatult, korraldades avalikkusele oluliste küsimuste lahendamisel rahvaküsitlusi ja koosolekuid, kutsudes arutlema erinevaid huvigruppe.”

„Paneme nüüd selle koolivõrgu kohtuotsuse ja selle koalitsioonilubaduse kõrvuti,” jagas Rüütli volinikele laiali vastavad paberid. „Need ei kattu, vaid vastanduvad. Selles kohtuotsuses peegeldub teie valitsemistaktika. Me ei ole sellega rahul.”

„Miks otsustas vallavalitsus lapsevanemad uuesti kohtusse kaevata?” uuris vallavolinik Martin Ruus (IRL).

„Vallavalitsus ei otsustanud lapsevanemaid kohtusse kaevata, vaid teadaolevalt otsustasid lapsevanemad valla kohtusse kaevata,” pareeris Pelisaar. „Vallavalitsus otsustas õigusselguse huvides pärast esimese astme kohut, kus otsuse tegi üks kohtunik, selle otsuse edasi kaevata ringkonnakohtusse eesmärgiga saada õigusselgust küsimuses, mis ei puuduta ainult Põlva valda, vaid väga paljusid valdu.”

Ühest lahendust pole
Vastates opositsiooni süüdistusele, kas Põlva koolivõrku tahetakse reformida ainult kohtu kaudu, sõnas vallavanem, et see pole vallavalitsuse huvi. Tema sõnul on koolivõrgu arutelu algatanud linnavalitsus juba 2012. aastal, pärast seda on toimunud arvukalt kohtumisi ja arutelusid.

„Siin selle laua taga on hääletatud koolivõrgu ümberkorraldamist mitmel korral ja on hääletatud nõnda, et mistahes otsus pole volikogus sündinud, see on sündinud mitte ainult koalitsiooni häältega,” rõhutas ta. „Kaasa arvatud viimane otsus, mis tehti eelmise aasta kevadel. Sellega seoses ei saa ma kuidagi olla nõus väitega, et koolireformi üritatakse läbi suruda vallavalitsuse või veel vähem vallavanema ainuisikulise huviga või arusaamaga seotult, sugugi mitte.”

„Koolivõrgu osas ei ole üheseid lahendusi,” tõdes vallavanem umbusaldamisavalduse üheks peamiseks põhjuseks saanud küsimuse kohta. „Ja kindlasti on unistus see, et me jõuaksime niisuguse kompromissini, millega kõik on rahul. Selge on see, et praegune olukord jätkuda ei saa. Aga küll on vallavalitsus seda meelt, et õige aeg on möödas, nüüd tulebki väga aeglaselt edasi minna.”

Pelisaar sõnas, et vald on alustanud taas koolivõrgu üle läbirääkimisi ja esialgu tehakse seda koolide tasandil. Lahendusteni vähemalt otsustes loodab vallavalitsus jõuda mitte enne kui septembris 2016.

Süüdistuse kohta, et vallavalitsus ehitas Aasa tänava piirkonna mänguväljaku riigimaale, ütles vallavanem, et see väide on vale. Nimelt on tegu reformimata riigimaaga, riik peab seda endale soovides võtma kooskõlastuse ka omavalitsuselt. Praegu on aga Pelisaare sõnul lükatud käima protsess, et saada maa hoopis omavalitsuse omandisse. Seda enam, et üldplaneeringu kohaselt ongi sinna ette nähtud laste mänguväljak.

„Mis puudutab maavanema järelevalvet selles küsimuses, siis selles on üheselt öeldud, et kuigi rajatis on püstitatud ebaseaduslikult, ei riiva ta avalikku huvi ja ei näe ka maavanem põhjust selle mänguväljaku teisaldamiseks.”

Vasturünnakuna tõi Pelisaar välja maavanema järelevalve dokumendid, kus heideti ette omaaegse vallavalitsuse toiminguid seoses Kadaja lasketiiruga. „Ebaseaduslike otsuste tegemise ajal juhtis valda lugupeetud opositsioonijuht [Arne Tilk],” juhtis vallavanem tähelepanu.

Arne Tilk selgitas oma repliigis kõnealust olukorda ja oli sunnitud eksimise süü osaliselt omaks võtma.

Talis Tobreluts (IRL) soovis vallavanemalt teada, kuidas on vallavalitsusel kavas uue koolivõrgu reformimiskava koostamise käigus lapsevanematega arvestada.

„Austatud volikogu liige ilmselt ei ole teadlik, et ka senise koolivõrgu planeerimise käigus oleme kohtunud lapsevanematega koolides ja lasteaedades,” ironiseeris Pelisaar vastu. „Tuleb minna uuele ringile.“

Küsimus ongi ju selles, et lapsevanemad pole rahul, märkis opositsiooni saadik.

„Ma olen päris kindel, et need 33 lapsevanemat, kes on pöördunud kohtusse, ei ole rahul mistahes variandiga peale selle, mida nemad soovivad,” oponeeris vallavanem Mammaste kooli lapsevanematele. „Teiste osas ma usun, et leiame kompromissi.”

Kool ei saanud jõulurahu
Martin Ruus juhtis tähelepanu tõigale, et Rosma kool – erinevalt vallavanemast, keda opositsioon tahtnuks umbusaldada juba detsembris, kuid lükkas selle pühade puhul edasi – ei saanud jõulurahu ning pidi detsembris ehmatusega lugema abivallavanem Janika Usina kirja, milles öeldi, et seoses riigikohtu lahendiga ei pea vald enam erakooli rahastama.

Georg Pelisaar kinnitas, et vald ei saanud koolile valetada ja kinnitada, et selle rahastamine jätkub endisel moel. Seda põhjusel, et riigikohtu otsuse kohaselt on erakoolide rahastamine riigi ülesanne. Mis aga ei tähenda, et vald ei võiks juurde panustada, märkis vallavanem. Ta kinnitas, et Rosma kooliga on nüüdseks saavutatud pooli rahuldav kokkulepe.

Enne hääletust (tulemus: 8 umbusaldamise poolt ja 12 vastu) pidas ühe viimastest sõnavõttudest SDE saadik Timo Varik, keskendudes umbusaldamise mõistele. Ta tõdes, et umbusaldushääletus näitab seda, kas vallavanema usaldajaid on rohkem või vähem. „Läheb nii- või teistpidi, aga kui usaldajaid on rohkem, ma loodan siiralt, et vallavanem võtab selle endale südameasjaks, et oma usaldajate usaldust täita ja nende, kes on opositsioonis, ka nende usaldust võita,” kõlas tema sõnum.
 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/01/2015 13:00:27