Prügiveo hinnavahe naabrite juures – kümnekordne!?

Võru ja Sõmerpalu vallas hakkavad veebruarist uue prügivedajaga kehtima uued prügiveohinnad. Nii tekib olukord, kus Võru valla elanikul tuleb konteineri tühjendamise eest maksta kümme korda rohkem kui tema teisel pool aeda, kuid nime poolest Võru linnas elaval naabril. Kui aga võrrelda suurte konteinerite tühjendamise hinda, siis on Võru ja Lasva valla näitel hinnavõit esimese kasuks 17-kordne. Kuidas nii?

„Lasvas, Mõnistes, Vastseliinas ja Varstus on prügivedu kümme korda odavam, kui meile tahetakse peale suruda,” pahandas LõunaLehe Võru vallas elav lugeja Aarne. „Uue hinnakirja järgi hakkab meil tühjendus maksma 4,90, neil on 48 senti! See on ju probleem, rahvas pole rahul!”

Aarne ei tea täpselt, kui palju ta praegu Meegomäel prügiveo eest Ragn Sellsile maksab, sest see käib tal püsikorraldusega, kuid enda mäletamist mööda tuleb tal konteineri ühe tühjendamise eest tasuda euro ringis. Teadaolevalt maksab aga hinnakirja järgi praegu Võru vallas 140-liitrise konteineri tühjendamine 2,15.

LõunaLehele on edastatud terve ports küsimusi. Miks kaks valda oma inimestele nii kahjuliku lepingu sõlmisid? Miks ei saa enam lasta prügi vedada kord kvartalis, vaid peab seda tegema iga kuu? Kas naabrid saavad tellida kamba peale ühe suure konteineri? Ning eeskätt: miks ja kuidas sündis umbkaudu 130% kõrgem ja naabritega võrreldes kümme korda kõrgem hind?

Võru vallavanem Georg Ruuda selgitas LõunaLehele, et ühes Sõmerpalu vallaga tehtud korraldatud jäätmeveo riigihankele esitasid pakkumuse kolm firmat ja pakkuda tuli neil kümne erineva suurusega konteineri tühjendamise hinda. „Pakkumusi hinnati vastavalt hankedokumentides esitatud kriteeriumitele. Parimaks pakkujaks tunnistati Eesti Keskkonnateenuste AS 75,59 väärtuspunktiga,” selgitas Ruuda.

Vallavanem tõi välja, et kui 240-liitrise konteineri tühjendamise vana hind oli 2,90 ja uus 4,90, siis 1500-liitrise vana hind oli 8,45, uus on aga samuti 4,90. Ehk siis ilmselgelt võidavad uue prügivedajaga suuremate prügikastide omanikud.

„Väga raske on võrrelda Võru ja Sõmerpalu valla prügiveo hindu hindadega teistes omavalitsustes,” vastas Ruuda küsimusele, miks Võru linnas on naabritest kümme korda madalam veohind. „Võru linn pikendas prügiveo lepingut (seadusega lubatud kuni kaks aastat). Lepingu pikendamisel korrigeeriti hindu minimaalselt. Seega on linnas nelja aasta tagused hinnad. Väikeste konteinerite tühjendamise hind Võru linnas on allpool omahinda. Suurte konteinerite tühjendamise hind on aga palju kallim kui Võru vallas: 4500-liitrise konteineri tühjendamine linnas maksab 37,90 ja vallas 4,90, Lasva vallas 86,40.”

Võru vallavanem lohutas inimesi, et väikeste konteinerite tühjendamise hinna tõusu saab leevendada, soetades suurema konteineri mitme pere peale, juhul kui see on võimalik.

LõunaLeht päris ka Eesti Keskkonnateenustelt, kuidas on seletatav kümnekordne prügiveo hinnavahe Võru linnas ja Võru vallas.

„Kümnekordne teenusehinna vahe on tingitud jäätmeveo hangete süsteemi eripärast,” vastas firma lõunapiirkonna juhataja Kalle Voogla. „Praegu kehtiva korra järgi on kohalik omavalitsus kohustatud korraldama jäätmevedaja leidmiseks riigihanke. Hanke tingimused parima pakkuja väljaselgitamiseks kehtestab omavalitsus. Kui hange on korraldatud selliselt, et võitjaks pole mitte madalaim hind, vaid enim väärtuspunkte kogunud pakkumus, siis tekivad paratamatult suured moonutused teenushindade võrdluses veopiirkondade vahel.”

Ka Voogla tõi näiteks 4500-liitrise konteineri tühjendamise hinna Lasva ja Võru vallas: ühes 86,40 eurot ja teises 4,90.

„On selge, et 2005. aastast kehtiv korraldatud jäätmeveosüsteem on ajale jalgu jäänud,” leidis Kalle Voogla. „Teenuse hinnad on tihti väga moonutatud, monopoolsed lepingud, millega antakse ainult ühele vedajale õigus veopiirkonnas teenust osutada kuni viieks aastaks, viivad alla teenuse kvaliteedi ja jäätmevaldajal pole võimalik valida temale sobivat teenusepakkujat sobivatel tingimustel.“

Kohati absurdselt madal hinnatase pärsib tema hinnangul ka jäätmete liigiti kogumist ning nende taaskasutamist: „Kellel meist ikka on motivatsiooni prügi sortida ja pakendeid pakendikonteinerisse viia olukorras, kus kõik jäätmed saab peaaegu tasuta ära anda.”

Tekkinud olukorra lahenduseks on tema sõnul põhjalik jäätmeseaduse reform, millega keskkonnaministeeriumis kuuldavasti usinalt ka tegeletakse.

„Loodetavasti kevadel valitav uus riigikogu kooseis viib plaanitavad muudatused jäätmeseaduses ellu, see tooks kindlasti lahenduse tekkinud olukorrale,” sõnas Eesti Keskkonnateenuste lõunapiirkonna juht.

Jäätmeseaduse reformi eelnõu kohaselt peaks tema sõnul edaspidi kaduma ära kehtiv riigihangete süsteem jäätmevedaja valikuks. Ühes veopiirkonnas saaks edaspidi teenust pakkuda mitu jäätmevedajat. Konkurentsi tekkimise korral kaoksid ära moonutatud teenushinnad, klient saab ise vabalt valida omale sobiva jäätmevedaja ning edaspidi poleks enam võimalik selline olukord, kus korrusmaja elanik maksab kinni suurema jäätmemahuti teenushinna kaudu eramaja pisikeste konteinerite tasuta teenuse või vastupidi.

 

REPLIIK
Eesti Keskkonnateenused kui ehe näide nõukogude ajast

Nädal tagasi ehmatasid küllap paljud Võru ja Sõmerpalu valla elanikud tõsiselt, kui avasid uuelt prügivedajalt, ASilt Eesti Keskkonnateenused, tulnud kirja. Minule kui maksjale ei anna nimetatud firma grammigi sõnaõigust, jättes nii endast äärmiselt jäiga ja üleoleva teenindaja mulje.

Kui eelmisele vedajale, ASile Ragn Sells, tuli maksta prügi koguse ehk konteineri suuruse alusel, siis Eesti Keskkonnateenustele on kõik kliendid maksu kasseerimise suhtes võrdsed ja olenemata omaniku konteineri suurusest tuleb korra eest maksta 4,90 eurot. Vähe sellest, firma märgib, et tema mingeid muutusi ei aktsepteeri, seega tahab ta iga kuu vedama hakata.

„Lepingu teksti osas tehtavaid muudatusi vedaja ei aktsepteeri /.../, samuti ei saa vedaja osutada jäätmete vedu harvemini, kui seda sätestavad korraldatud jäätmeveo miinimum tingimused (konteinerite tühjendamine tiheasustusaladelt minimaalselt 0,14 m3 üks kord 4 nädala tagant, hajaastusaladelt minimaalselt üks kord 12 nädala tagant.” Siin ja allpool firma kirjaviis muutmata.

Firma on isegi nii tubli, et on viie aasta veograafikugi imepisikeses kirjas ümbrikku lisanud.

Igal majaomanikul on maalapikesel kompostihunnik, kuhu kartulikoored ja muu lagunev läheb ka sel eesmärgil, et prügikasti mitte üle koormata. Kui majas elab üks-kaks inimest, ei saa alati kolme kuugi tagant 0,14 m3 prügikast täis.

Tundub, et pealesurutud graafiku taga näeb firma omale kerget rahateenimise võimalust, mitte arukat suhtumist elanikesse. Ka loodusse, sest 130-protsendine hinnatõus, mis 0,14 m3 kasti omanikele lajatati, võib nii mõnegi inimese panna olukorda, kus ta on sunnitud lepingu peatama ja leidma teisi teid prügist vabanemiseks.

Firma konkurente näha ei soovi ja hoiatab kliente lausega „Korraldatud jäätmeveo rakendumisest alates puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus nimetatud piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid koguda ja vedada”.

Ja veel nõuab firma minult, et „tellija postiaadress on varustatud nõuetele vastava postkastiga”.

Klientidelt aina nõutakse, aga juba enne töö algust on firma inimesi alt vedanud. Saabunud kiri on postitatud 20. jaanuaril, kätte sain selle 22. jaanuaril. Kirjas on, et jäätmeveo infopäev Võru vallas on 15. jaanuaril. Kas see oli Eesti Keskkonnateenuste sihilik hilinemine, et hoiduda teravatele küsimustele vastamisest või firma mõne töötaja lohakus, oletagu igaüks ise. Kui firma ei pea endast lugu, kuidas saan siis mina teda austada?

Jääb mulje, et firma on suhtlemise klientidega sihilikult keeruliseks teinud. Kui Ragn Sellsi kodulehel on üleval piirkondade juhid meiliaadressiga, siis see ettevõte on klientidele peaaegu suletud. Klienditeenindajale helistamisel teatab automaatvastaja kõne lindistamisest, mõne minuti pärast aga, et teenindaja on hõivatud.

On ütlemata kahju, et kaks valda tekitasid osale oma inimestele ebameeldivusi. Kui Võru linn sai prügivedajaga lepingu sõlmimise pikendada, siis tekib valla elanikel õigustatult küsimus, miks vallavalitsused seda ei suutnud. Ehk n-ö oma tagala kindlustamiseks tehtigi osale valla elanikele kahjulik hange.

Uute jäätmevedajate leidmisel on hea teada, mis ootab ees inimesi, kus omavalitsused sõlmivad lepingu ASiga Eesti Keskkonnateenused.

MARI-ANNE LEHT
ajakirjanik, Võru valla elanik

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/01/2015 13:15:23