Kõik küsitletud Kagu-Eesti inimesed olid ühel meelel, et kütuseaktsiisi tõus teeb enam liiga maainimestele, sest neil kulub põllutöödele, töösõitudele, laste viimiseks huviringidesse, arsti juurde minekuks ja muude teenuste järele sõitmiseks linlastest enam kütust.

Kuuel ja poolel hektaril ravim- ning maitsetaimi kasvatav Ööbiku ürditalu asub Tsirgumäe külas Taheva vallas Valgamaal. „Kütuseaktsiisi tõus on meile piisavalt ebameeldiv uudis, seda enam, et oleme kaugel keskusest. Viime oma toodangu 34 kilomeetri kaugusele Valga linna. Kütuseaktsiisi tõustes suurenevad ka meie kulud ja sellest tulenevalt peame samuti hinda tõstma,” rääkis talu perenaine Inge Põder-Männiste.

Ta lisas, et võimsat džiipi peres ei ole, kuid nad sõidavad ja veavad kaupa aastaid tagasi ettenägelikult ostetud vähem kütust võtva autoga. „Saadame tellijatele taimeteed ja maitseained Valgast Smart-postiga,” täpsustas perenaine.

Zerna ökotalu asub Põlvamaal Räpina vallas. Talul on koos rendimaaga 40 hektarit haritavat maad. „Oleme mahetootjad, kasvatame tatart, speltanisu, nisu, kaera ja rukist. Meie keskmine saagikus on kolme tonni ringis hektarilt. Peame põlde mitu korda enne külvamist harima ja me ei tohi umbrohumürki kasutada. Hektaril peab ka umbrohtu kasvama,” rääkis talu vanaperenaine Tiia Kokmann-Konsap. Ta lisas, et talul ei ole suurt käivet ja nad ei saa ka nii palju toetusi, et teha investeeringuid olemasolevasse tootmisse.

Peremehe Maidu Konsapi sõnul lööb kütuse hinna tõus neid mitmekordselt, kuna nad veavad ise kohapeal töödeldud ja pakendatud helbed ja jahud müügikohtadesse. „Kord nädalas sõidame kaubaga Tartusse Lõunakeskuse talupoodi, vastavalt tellimistele viime kauba Omniva postkastidesse Põlvasse ja samas asuvasse talupoodi. Kui kütuse hind tõuseb, peame ka meie hinda tõstma, kuid kas siis ka kõik meie kauba ostjad alles jäävad, on teadmata,” kõneles peremees.

Maaettevõtjaid kurvastab peaminister Taavi Rõivase soovitus säästlikum auto osta. Esmalt on selle ostmiseks vaja raha, teisalt peab tootja arvestama, et ta selle autoga ka kaupa saab vedada. „Meie ei saa kaupa väikese autoga vedada, Tartusse sõites võtame peale 300 kilo helbeid ja jahu, vahel rohkemgi, seda aga väikese autoga ei vii,” märkis Konsap.

Kütus ja toit teistest riikidest
Maal on mõnes kohas arstipunkti üle 15 kilomeetri, suure kaubavalikuga poed on linnades, kuhu kaugematest kohtadest on kümneid kilomeetreid, ning autota sealt perele nädala toiduvaru ei too. Ka need kulutused suurenevad.

Zerna ökotalu vanaperenaine ütles, et viimasel ajal on tal tulnud tihti tohtrite vahet sõita. „Aktsiiside tõusuga suurenevad maainimestel sõidukulud tohtrite juurde veelgi,” lausus ta.

Suurenevad ka maaperede kulud õpilaste sõidutamiseks huviringidesse. Aigar Piho on Mäeala talu peremees Haanja vallast Võrumaalt. „Meie pere üks laps käib kaks korda nädalas Võru muusikakoolis, kuhu toome-viime teda autoga. Kahevõistlejatest pojad Kail ja Han-Hendrik treenivad Võru spordihallis ja Otepääl. Nad sõidavad küll ise autoga, aga kütuseaktsiisi tõusu mõju ei jää sellest ju olemata,” kõneles pereisa.

Haanjast on Võrru 20, Läti piirini 15 kilomeetrit. „Arutasime kodus kütuseaktsiisi tõusu ja leidsime, et meie perel tasub edaspidi toitu ja kütust Lätist ostma hakata. Kui varem võtsime Lätis olles väheke bensiini, siis aktsiisi tõusu järel laseme paagi täis ja kanistrisse ka. Lisaks ostame sealt sõira, leiba ja teisi toiduaineid ning head õlut,” andis Piho teada, kuhu nende pere peatselt osa oma rahast jätab.

Nii nagu Pihod, mõtlevad paljud lõuna- ja idapiiriäärsed elanikud. Maidu Konsap käib korra kuus ida pool, kuid elu näitab, kas peab hakkama tihedamini käima. Viimasega kaasneb kütuse deklareerimine ja aktsiisi maksmine.

Misso, Meremäe ja Mikitamäe, ka Värska valla inimesed on ida pool oleva kütuse läheduse tõttu soodsas seisus.

Missos elava Vaike (nimi muudetud – toim) sõnul maksab kütuseliiter ida pool 0,63 eurot. „Kui Läti ei tõsta kütuseaktsiisi, kasutavad paljud lõunapiiriäärsed elanikud võimalust ka sealt kütust osta,” lausus naine.

Põllumajandustootja Aare Rätsepp elab ja töötab Orava vallas Põlvamaal. Ta ütles, et kuna ostab kütust korraga suures koguses ja aega napib, ei tasu tal ei ida ega lõuna poole kütusereisid ära.

Kütuseaktsiisi tõus pärsib elu maal
„Mulle tuli kütuseaktsiisi tõstmine ebameeldiva üllatusena. Enne valimisi kõneldi vaid tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusust. Kõik, kellega olen sel teemal rääkinud, on käte ja jalgadega kütuseaktsiisi tõstmise vastu, sest see pärsib väga elu maal. Kui tõus jõustub, kahaneb elanike arv maal veelgi,” rääkis Rätsepp.

Ta viib oma talus toodetud mahlad 270 kilomeetri kaugusele pealinna ja kui aktsiis tõuseb, suurenevad kulud kuus 150 euro võrra. „Mahlad ei ole paljudele esmatarbekaup ja kui ma hinda tõstan, väheneb ka ostmine,” lausus Rätsepp.

Maaelanikuna imestab ta, et maal teed aina lagunevad, kuid raha nende kordategemiseks pole näha.

Vaike sõnul on maapiirkondade teed samuti väga halvad ja neil sõitmine neelab aina enam kütust. „Algselt oli ju kütuseaktsiisi raha plaanitud teede korrashoiuks, nüüd püütakse nende miljonitega riigieelarve auke lappida, et lahkelt antud valimislubadusi täita,” on Vaike nördinud. Tema perel kulub praegu vajalikeks sõitudeks 50 liitrit ehk paagitäis bensiini kuus, mis Võrus tankides neelab ligi 58 eurot. Aktsiisi tõusu järel võib Vaikegi kütuse mujalt osta.

Tema sõnul mõjutab paljude maaelanike majanduslikku seisu juba praegu see, et enamik töökohtadest on mitmekümne kilomeetri kaugusel maakonnakeskustes, kuhu aktsiisi tõusu järel ei jaksa kõik enam tööle sõita. Tõusevad ju ka niigi harva liikuvate busside piletihinnad.

Põlvamaa arenduskeskuse projektijuhi Tiiu Marrani sõnul sõltuvad maatootjate toodete hinnad suuresti ka kütuse hinnast, sest kõik ju harivad põldu ja tarnivad oma tooteid kütust vajavate masinatega. „Tekib küsimus, miks ei arvestata maapiirkondade logistika ja ettevõtluse eripära. Nii jätkates võib kagunurk ühel hetkel pea inimtühjaks jääda,” on ta nõutu.

Zerna ökotalu peremehe sõnul on temasuguste väiketootjate ellujäämiseks kaks võimalust: kütuse hind jääb samaks või kompenseeritakse väiketootjatele hinnatõus hektari pealt. Siis jääb elu ka kaugematesse piirkondadesse alles.

 

KOMMENTAAR
Ivari Padar, riigikogu maaelu komisjoni esimees:

Mõne lausega koalitsioonileppe vaidlusi ja arutlusi ära ei seleta. Suured lubadused, nagu maksulangetused, peretoetuste tõus ja kaks protsenti riigikaitsele, nõuavad igal juhul suuri katteallikaid.

Maaelule ja põllumajandusele on kindlasti oluline erimärgistatud diislikütuse ehk sinise kütuse aktsiisi madalam hind.

Olin toonase põllumajandusministrina 15 aastat tagasi põllumajanduskütuse kehtestamise algataja ja pean selle säilimist tähtsaks nüüd ja ka tulevikus. Kõik need 15 aastat on tulnud seda positsiooni aga erineval moel kaitsta ja nii oli see ka tänavustel läbirääkimistel.

Lõpptulemusena jääb erimärgistatud diislikütus samasse proportsiooni, nagu see on siiani olnud, ehk 27% tavadiislikütuse aktsiisist. Kui tänavu on diislikütuse aktsiis 392,92 eurot 1000 liitrilt, siis erimärgistatud kütusel on see 110,95 eurot 1000 liitrilt.

Tõusu korral oleks diislikütuse aktsiis 2019. aastal 596,19, erimärgistatud kütuse aktsiis 160,97 eurot.

Kui Lätis säilivad samad aktsiisimäärad, on võimalik, et piiriäärsed elanikud hakkavad autosid seal tankima. On olnud nii, et kui meie tõstame aktsiisi, on Läti varsti sellel järel, ja vastupidi.
Maainimestele ja maaelule on aktsiiside tõstmine märksa valusama mõjuga kui linlastele.

Alternatiivina pakkusin välja sotsiaalmaksu üheprotsendilise alandamise edasilükkamise ja aktsiiside tõusu külmutamise.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/04/2015 09:54:21