Foto: LL arhiiv

Aprilli algusest on diskussiooni tekitanud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. 1. juulil jõustub uus ehitusseadustik, mille alusel alustatakse muu hulgas laiaulatuslikku ehitisregistri korrastamist, sellega loodetakse lõpule jõuda 2020. aastaks. Mida see inimestele tähendab?

Ühtäkki on avastatud, et palju on kuure, lautu ja muid hooneid, mida pole registris, aga mis peaksid sinna kuuluma. Tuua saab ka teistpidise näite: registris on alles vana ait, mis juba 1990ndatel krundilt minema viidi. Neid, kellel pole oma hoonete kohta ette näidata ehitus- või kasutusluba, võib tabada registrisse kandmisel 500-eurone riigilõiv.

Kas kuuriomanik peaks asuma lähiajal enda kuuri 19-ruutmeetriseks (registris peavad olema 20 m2 ja suuremad hooned – toim) saagima või tuleks enne siiski veidi hoogu pidada ja süveneda?

Räpina näide
Täpset registrisse kandmata hoonete arvu ei tea keegi – ja ei saagi teada enne, kui registri korrastamine on lõpule viidud. Omavalitsuste ametnikud on seni öelnud, et neid on palju, oskamata või julgemata anda suurusjärkugi. Arvud pole siiski laest võetud. Räpina valla majandusosakonna juhataja Jaan Purge tegi LõunaLehe küsimuste peale valla registrisse kandmata hoonete hulga kohta ligikaudse arvutuse.

Kui lõpetati hooneregistri tegevus ja selle asemel alustas ehitisregister, jäid n-ö kahe süsteemi vahele pooliku loamenetlusega hooned. „Hooneregistri tegevuse lõpetamisel tagastati Räpina vallale 428 majavalduse toimikut, mis tähendab, et 428 majavalduse hooneid ei olnud kantud hooneregistrisse peale hooneregistri tegevuse lõppu (omavalitsustele anti lõpetamata toimikud, mille objekte polnud võimalik üle kanda – AL). 2004. aastast tegutses hooneregistri asemel ehitisregister. 2004–2015 on seoses pärimistoimingutega ehitisregistrisse kantud nendest vahest 10% või isegi vähem. Kui arvestada, et iga majavalduse juurde kuulub keskmiselt neli hoonet, siis on sellest ajast registrisse kandmata 1540 hoonet,” selgitas Purge Räpina valla kohta.

Vanast ajast jäänud paberimajanduse „võlgadele” lisanduvad vahepeal loata ehitatud kõrvalhooned. „Tänase seisuga on Räpina vallal registris arvel ühepereelamuid 1427. Kui arvestada, et 2004. aastast on 15% elamute omanikest püstitanud ilma loata mingi kõrvalhoone, lisandub veel registrisse kandmata 214 hoonet. Siit vastus, et registrisse kandmata hoonete arv Räpina vallas on ligikaudu 1540+214=1800 hoonet,” järeldas valla majandusjuht.

Viiekohalised arvud
Kui juba ühe suurvalla kohta on arvutus ligikaudne ja põhineb erinevatel eeldustel, siis kogu Kagu-Eesti kohta on registrisse kandmata hoonete hulka veelgi raskem määratleda. LõunaLeht võttis oma arvutuste aluseks Räpina valla ligikaudsed arvud.

Kõigi siinsetele omavalitsustele antud majavalduse toimikute arvu kohta hooneregistri tegevuse lõppemisel puudub info, samuti selle kohta, kui palju on kolme maakonna peale ühepereelamuid. Seetõttu tuleb registrisse kandmata hoonete arv tuletada umbkaudselt elanike arvust.

Võtame eelduseks, et Räpina on Kagu-Eestis ülevaatlik omavalitsus. 4900 elanikust 2300 elavad vallasiseses linnas, ülejäänud hajusamas asustusega alal. Kalkulatsioonid jätavad välja korterelamud, mis enamasti on tiheasustuse piirkondades, kus omavaheline kõrvalhoonete kooskõlastamine ja lubadega tõendamine on üldiselt täpne.

Suurusjärku sümboliseeriva 1800 registrisse kandmata hoone korral on keskmine registrist puuduvate hoonete arv inimese kohta ca 0,37. 1. jaanuari seisuga elas Kagu-Eestis 90 554 inimest. Selle tuletamisloogika põhjal on Võru-, Valga- ja Põlvamaal kokku umbes 33 500 registrisse kandmata hoonet.

Kui räpinlased on keskmisest veidike laisemad registrikannete tegijad, on see arv pisut väiksem. Kui on aga räpinlased tublimaid kagueestlasi, võib tegelik arv olla veelgi suurem. Rõhutame, et üks ühele neid arve tõlgendada ei tasu.

Siinkohal tasub meenutada, et jutt on vaid hoonetest, mis on registrisse kandmata. Lisanduvad hooned, mis tuleb registrist maha võtta (lagunenud, varastatud, põlenud) ja mis on suuremas mahus ümber ehitatud ilma lubade ja teavitamiseta.

Selles vallas tuleb lähtuda täiesti oletuslikest arvudest. „Raske hinnata või arvan, et isegi võimatu hinnata. Paljud ehitised omavad topeltkannet ja ainuüksi neid on mitusada,” arvas Purge valesti registris olevate Räpina valla hoonete kohta.

Ka Helme valla ehitus- ja majandusnõunik Andres Jurs tõdes, et nii registrist puuduvaid kui n-ö üle olevaid hooneid on palju.

Inimesed ähmi täis
Teema on juba toonud murelikke inimesi vallavalitsustesse ja andnud segaseid signaale. „On toonud. Ajakirjandusepoolne probleemi kajastamine on olnud pigem hirmu ja segadust külvav, mitte selgitav,” leidis Jurs.

Ka Purge tõdes Räpina kohta samasugust aktiivsuse kasvu. „Inimeste hulk selles valdkonnas on kümnekordistunud võrreldes tavaolukorraga,” hindas ta.

Mõlemad ametnikud tõdesid, et registri korrastamisega läheb veel aastaid, vaja oleks lausa inimesi juurde. „Lisatööd on nii palju, et registrikannete tegemine ja hoonete seadustamine nõuab lisatööjõudu,” täpsustas Purge Räpina seisu.

„Kui lubade väljastamiseks mõeldud menetluse periood on seaduses paika pandud ja neid tähtaegu ületada ei tohi, siis aega hoonete arvele võtmiseks registris pole ajaliselt reguleeritud. Tulenevalt sellest tegeleb vastav ametnik ennekõike ehitus- ja kasutuslubade väljastamisega ja hoonete registrisse sisestamine toimub siis, kui selleks aega jääb,” nentis ta.

Kuurid hakkavad sõitma
Otepää vallas asuv mitmekümnepealise lehmakarjaga talu on üks neist, mille omanikke võivad peatselt oodata kopsakad riigilõivud. LõunaLehe uurimise peale tõttas vanem peretütar kõrvalhoonete pindala mõõtma ja registrist neid kontrollima. Tõdemus on selge: kõik ei klapi.

Esimese hooga hakkas pererahvas muhedalt lõõpima: hoonetele tuleb rattad alla panna ja neile vahed sisse lõigata. Väike hooneralli jääb siiski fantaasiaviljaks ja asendub peatselt pahameelega.

„Kuna meil on talus kolm sellist hoonet, mis on üle lubatud normi, siis on mõtlemisainet küllaga. Eks see tekitab pahameelt ja meelehärmi, sest jutt on üsna suurtest rahadest. Võib ju otsida alternatiive, no nii naljaga pooleks hoonetele rattad alla panna või väiksemaks lõigata, kuid see pole lahendus,” leidis talus sirgunud Elen.

Nii nagu paljud teisedki inimesed, on nad talus lähtunud vanast põhimõttest, et kui vundamenti pole, pole ka luba vaja. „Tegemist on uute hoonetega, kas puukuuri või saeveskiga, mis on rajatud valatud postidele, mitte vundamendile,” täpsustas ta.

Positiivset suhtumist selline paljudele ootamatult kaela langenud uus kohustus ei tekita. „See teeb päris kurjaks, et riigikassat üritatakse igal moel täiendada. Hea, et välikäimlad veel lubatud on, kuid kes teab, ehk peab ka neid kunagi suure summa eest registrisse kandma,” kurjustas talu peretütar.

Samasugust eelarve täitmise muljet tekitab karm ehitisregistri korrastamine ka valdade ametnikele, kelle sõnul tundub asi justkui tasandusfondi refinantseerimisena, millega riigi poolt omavalitsuste eelarveid toetada.

Kuidas tuleks käituda?
Omavalitsused asuvad aerofotode põhjal võrdlema ehitisregistri andmeid, hinnatakse hoonete arvu ja suurust ning ebakõlade leidmise korral käiakse kohapeal kontrollimas. See aga ei tähenda, et peaks paanikasse sattuma, kõigepealt tasub ise andmetele pilk peale visata.

Kõigepealt on soovitatav interneti teel veenduda oma hoonete arvepidamises. „Igaühel on võimalik ehitisregistrist oma ehitiste andmeid vaadata. Juhul kui avastatakse vigasid, puuduvaid ehitisi või muud, tuleb pöörduda valla ehitusnõuniku poole ja kindlasti leiame lahendused,” andis Jaan Purge nõu.

Kopsakas riigilõiv siiski kõiki ei oota. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vaja täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest. Registrisse tuleb kanda kõik maapinnal paiknevad katusega rajatised alates 20 ruutmeetrist. Neil, kellel on hoone jaoks olemas ehitus- või kasutusluba, ent ehitis puudub registrist, tuleb kanda hoolt, et see sinna jõuaks.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 18/06/2015 10:49:37