Erakoolide rahastamise probleemi üks indikaatoreid oli Johannese kool Rosmal. Foto: LLi arhiiv

Eelmisel sügisel tekkinud segadus erakoolide rahastamises on valitsuse juuni lõpus välja käidud ettepanekutega saamas lahenduse, ent mitte ootuspärase.

Eelmise aasta 28. oktoobril kuulutas riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks erakooliseadusega omavalitsustele pandud kohustuse osaleda üldhariduslike erakoolide tegevuskulude katmises. Nimelt on riigikohtu tõlgenduses riigil kohustus hüvitada omavalitsustele seda erakoolidele makstavat tegevuskulude toetust.

Riigikohtu otsus tõi kaasa rahanõuded mitmetelt omavalitsustelt edaspidiseks ja tagasiulatuvalt perioodi 2011–2014 eest. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi on teinud ettepaneku sõlmida kohtus kompromiss kohaliku omavalitsuse kantud kulude hüvitamiseks möödunud neljal aastal.

Edaspidise osas soovib minister aga aega neli aastat tagasi kerida. Ligi tegi ettepaneku taastada erakooliseaduses enne 1. septembrit 2011 kehtinud regulatsioon, mille kohaselt ei ole omavalitsustel seadusest tulenevat kohustust osaleda erakoolide tegevuskulude katmises.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib edaspidi toetada erakooli, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse või hariduse omandamise võimaluste mitmekesistamiseks, mis on suuresti tõlgendamise küsimus. Muudatuse jõustumise ajaks planeeritakse 1. septembrit 2016.

Segased signaalid
Kohtumisel erakoolide esindajatega maikuus kinnitas Ligi, et erainitsiatiivi ja mitmekesisust üldhariduses tuleb toetada. Kõlama jäi ühine arusaam, et erainitsiatiivi toetuses peaksid osalema nii riik kui ka omavalitsused.

Tegevustoetuse vabatahtlikuks muutmist pehmendatakse teisest küljest haridustoetuse suurenemisega. „Riigi poolt makstav haridustoetus hüvitab ka edaspidi erakoolidele õpetajate palga, koolilõuna ja muid nn hariduskulusid ning see summa kasvab,“ ütles Ligi. Haridustoetust antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppevahenditeks, koolilõunaks ja investeeringuteks.

Kagu-Eestis tekib ellujäämise küsimus eelkõige erakoolide puhul, mis on moodustatud kooli omavalitsuspoolse sulgemise järel lapsevanemate eestvõtmisel. Ehk need on haridusasutused, mille toetamist ja ülalpidamist kohalik omavalitsus juba korra pole põhjendatuks pidanud. Selline on näiteks Pikakannu kool Lasva vallas. Ent probleem puudutab ka piirkonna ainsat waldorfkooli, Johannese kooli Rosmal Põlva vallas. Õppemaksu mitmekordistamine ei ole aga paljudele lapsevanematele jõukohane.

Eelmise aasta lõpus öeldi riigikohtu otsuse peale Lasva ja Põlva vallast LõunaLehele, et vähemalt ajutiselt jätkatakse siiski erakoolide toetamist. Kas kohalikud omavalitsused muudavad seadusemuudatuse peale meelt, näeme 2016. aasta esimeses pooles.

„Kogukond ja omavalitsused teavad kõige paremini, milliseid koole nad vajavad. Kõikjal peaks koolivõrku vaatama tervikuna ning mitmekesist haridust on kogukonnal õigus oodata nii oma kohalikult koolilt kui ka osaleda erakooli toetamisel,“ sõnas minister Jürgen Ligi. „Ka enne nelja aasta tagust seadusemuudatust toetasid omavalitsused erakoole vabatahtlikult, nähes neid osana oma koolivõrgust ja kogukonnast. Kulude katmiseks on erakoolidel ka õigus võtta õppemaksu.”

Vastutus ja rahaline koorem jääb seega siiski omavalitsustele.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 22/07/2015 16:14:45