Seakatk jõudis Lõuna-Eesti farmidesse

Ohustatud ja järelevalvetsoon Valgamaal. Kaart: Valga MV

Ülevaade sellest, mida tähendab ja toob kaasa sel nädalal avastatud fakt, et Viljandimaal diagnoositi kahes ja Valgamaal ühes seafarmis sigade Aafrika katk.

Veterinaar- ja toiduamet teatas teisipäeval, et Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie külas ja Viljandi vallas Ridakülas asuvates ning samale omanikule kuuluvates kahes seafarmis avastati 18. juulil sigade haigestumine ja päev hiljem surid esimesed loomad. Kolga-Jaani vallas asuvas farmis on kokku 355 ja Viljandi vallas asuvas farmis 191 siga. Valgamaal Taheva vallas Koikkülas asuvas ühe koduseaga farmis avastati looma haigestumine 16. juulil ja kaks päeva hiljem loom suri.

21. juuli hommikul kinnitas amet sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi.

„Kõikides taudipunktides kehtestatakse karantiin, kõik sead hukatakse ja hävitatakse vastavalt sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhendile. Peale farmi loomadest tühjendamist viiakse läbi hoone puhastamine ja desinfitseerimine. Taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult veterinaar- ja toiduameti poolt volitatud isikud,“ ütles ameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hüvitatakse vastavalt seadusele hukatud ning hukkunud loomade väärtus. Kõik tsoonidesse jäävad seafarmid kontrollitakse VTA poolt üle ning võetakse proovid sigade Aafrika katkule.

Maaeluminister Urmas Kruuse katkestas seoses sigade Aafrika katku esimeste leidudega Eesti seakasvatustes puhkuse ja kutsus tänaseks kokku seakasvatajate erakorralise nõupidamise.

„Seakatk on Eesti seakasvatussektorit ähvardanud alates eelmise aasta septembrist, kui haigus diagnoositi esmakordselt Hummuli vallast leitud metsseal. Seni oleme suutnud ettevõtjate ja riigi jõupingutuste tulemusel ära hoida selle leviku kodusigadele, kuid naaberriikide kogemusi vaadates on taudi jõudmine farmidesse olnud ikkagi aja küsimus,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul tuleb nüüd suunata kõiki ettevõtjate ja riigi jõupingutused sellele, et takistada taudi levikut teistesse sigalatesse. „Kehtivaid bioohutusmeetmeid tuleb jälgida täie rangusega, sest see on ainus viis, kuidas hoida ära suurt majanduslikku kahju seakasvatussektorile,“ lisas minister.

Vastavalt loomatauditõrje seadusele ja vetameti Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja ettepanekule kehtestas Valga maavanem oma korraldusega Valga maakonnas Taheva vallas Koikküla külas avastatud loomapidamishoones karantiin ning kehtestati kitsendused ohustatud (3 km raadiuses ümber taudikolde) tsoonis ja järelevalvetsoonis (10 km raadiuses ümber taudikolde). Vastavad kitsendused koos kaardiga on leitavad Valga maavalitsuse kodulehelt ja edastatud kõigile omavalitsustele levitamiseks ning teavitustööks.

Sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja maavanema ülesannetes Ülla Vinapuu toonitas, et väga oluline on jälgida kehtivaid bioohutusmeetmeid. „Olukord on väga tõsine. Seepärast on oluline, et kõik inimesed, eriti seenelised ja marjulised oleksid hoolikalt ning ei siseneks taudipunkti territooriumile. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Samuti peab iga loomapidaja järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta,“ lisas Visnapuu.

Seoses sigade Aafrika katku esimeste leiuga Valgamaa koduseal kutsuti esmaspäeval kokku maakonna loomatauditõrje komisjoni, kus tehti olukorrast ülevaade ja arutati edasist tegevuskava.


Veterinaar- ja toiduametis toimunud pressikonverentsil selgitati, et kuigi farmides kehtivad juba praegu kitsendused, täiendatakse neid täna kinnituse saanud sigade Aafrika katku diagnoosi valguses veelgi. „Kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvatest seakasvatustest tuleb võtta täiendavad proovid, et selgitada, kas sealsed sead on haigestunud või mitte,“ selgitas vetameti esindaja Maarja Kristian.

Kristiani sõnul jätkub ka epidemioloogiline uuring ja olukorra täpsustamine, et selgitada välja, kuhu on jõudnud farmidest seni välja läinud sealiha.

Valga taudipunkti surnud siga viidi hävitamisele ning alustati ruumide puhastamisega. Viljandimaa taudipunktides käis teisipäeval hukkamise ja hävitamise ettevalmistus.

Praeguseks ei ole selge surnud sigade hävitamise viis. „Loomsete jäätmete hulk on väga suur ja nende nõuetekohane äravedu Vireeni tundub esialgu otstarbekam kui masina kohale toomine. Lõplik otsus pole selles osas veel vastu võetud,“ ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

„Tihedat seakasvatust Valgamaa ohutsoonis ei ole; seal jääb tsooni kaks farmi. Ühes on neli ja teises viis siga. Viljandimaal on tsoonis kuus farmi, üks neist 131 seaga, teised väiksemad,” ütles Kristian.


 


Sigade Aafrika katk
* Väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

* Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.

* Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

* Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 22/07/2015 16:16:28