Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

JAHIMEHED: sead surevad, kuid kõrged ametnikud koostavad elukaugeid nõudeid!

Võrumaa jahimehed olid reede õhtupoolikul nõu pidades väga tõsised. Peeter Tamm (vasakult kolmas) ütles, et kuulis viimati sea häält 4. augusti hilisõhtul. Foto: Mari-Anne Leht

Võrumaa jahimeeste seltsi läinudreedesel juhatuse laiendatud koosolekul märgiti, et metssigade suurendatud küttimisarvu nad täita ei suuda, sest mõnede jahtkondade maadel nähakse loomi juba haruharva. Keskkonnaamet annab lootust, et arv vaadatakse taas üle.

Varem teadsid jahimehed, et Eestis tuleb tuleva aasta 29. veebruariks küttida 19 500 metssiga. Hiljuti keskkonnaameti kehtestatud limiidi kohaselt tuleb Eestis aga jahiaasta lõpuks lasta neid 29 600.

Võrumaa jahtkondadele suurenes metssigade arv 1100-lt 1400-le, Põlvamaal 1533-lt 2200-le, Valgamaal jäi kütitavate metssigade arv samaks, 800 looma.

Maakonna jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik sõnas, et seda arvu nad mingil juhul täita ei suuda, kuna seakatk on võtnud palju loomi. Praeguseni on kütitud üle 240 metssea. Kivistiku sõnul poleks tavalisel ajal 1400 isendi küttimine probleemiks.

„Oleme küttinud 27 metssiga, kuid poolsada sealaipa oleme matnud,” märkis Peeter Tamm, kes on Mõniste jahtkonna esimees. Ta lisas, et viimati kuulis ta metssea häält 4. augusti hilisõhtul.

Sead on peaaegu kadunud ka Varstu, Krabi ja Viitina jahtkonna maalt.

Kui palju on Võrumaa jahimaadel katku surnud sigu, ei oska keegi öelda, sest kõiki korjuseid pole võimalikki leida.

Kivistik märkis, et kohustuste täitmata jäämisega võib kaasneda kasutusloa äravõtmine jahipiirkonnas ja selle andmine teistele. „Hea oleks, kui riik küttimislimiidi suurendamist põhjendaks,” sõnas ta.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru piirkonna juhataja Ena Poltimäe sõnul on jahimeeste hirm asjatu. „Jahimeestelt ning veterinaar- ja toiduametilt saadud andmeid analüüsides saab keskkonnaamet täpsema ülevaate, kas vastavas jahipiirkonnas on katku tõttu sigade küttimine raskendatud või mitte. Katku surnud sead lähevad samuti küttimislimiidi arvestusse. Kui jahtkonnad ei suuda etteantud mahtu täita, vaadatakse jahihooajal ja selle lõpul küttimismahud üle ja vajadusel korrigeeritakse,” selgitas Poltimäe. Ta lisas, et oluline on metssigade küttimist suurendada seal, kus see on võimalik.

Poltimäe sõnul lähtus keskkonnaamet küttimismahu kehtestamisel keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna ettepanekust, milles soovitatakse katku leviku märkimisväärse laienemise järel metssigade minimaalseks küttimismahuks 2015/2016. aasta jahihooajal 29 600 isendit. „Keskkonnaagentuur koostab aruande jahimeeste esitatud loendus-, küttimis- ja vaatlusandmete põhjal,” märkis ta.

Metssigade täpset arvu on raske öelda, kuna see muutub iga päevaga. Jahipiirkondade kasutajad peavad sigade küttimisest iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks teavitama keskkonnaameti regiooni jahindusspetsialisti, samuti peavad nad teavitama veterinaar- ja toiduametit surnuna leitud või taudi tunnustega surmatud sigadest.

Poltimäe sõnul on küttimismahu suurendamise eesmärk haigustekitaja leviku pidurdamine.

Koosolekul esitati ka küsimus, miks keskkonnaamet ei nõua huntide, karude ja ilveste täiendavat küttimist. Võrumaale pole siiani antud ühtegi karu küttimise luba, kuid just karud, hundid ja ilvesed liigutavad metssigade karju pikkade vahemaade taha, luues sellega taudi levikuks soodsad tingimused.

Jahimeestel on teisigi muresid ...

... mis ei tulene neist, vaid küttide hinnangul riigi saamatusest seakatkuga toimetulekul. Riik justkui viskub ühest äärmusest teise.

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse liige Ülo Tulik ütles, et jahimeeste eetika ei luba põrsastega emist küttida. „Siin peab ikka mõistus pähe jääma, sest emise küttimisega põrsaste kõrvalt hukkuvad põrsad kohe,” märkis ta.

Tuliku sõnul on väga ohtlik sõitvalt autolt ja ka pimedas küttimise lubamine. „Sellega võime metsas kõndijatele korvamatu kaotuse tekitada. Täna on paljudel vintrelvad, mille kuuli lennukaugus on mitu korda suurem kui relval oleval valgusvihul. Valgusallikaga küttimist võib lubada ainult kõrgistmelt, mitte põllu servas seisvalt autolt,” selgitas ta.

Jahimeeste sõnul pole arukas nimetada metssiga väikeulukiks. Kui see seadusemuudatus läbi läheb, võivad metssigu küttida kõik maaomanikud, millega kaasnevad omakorda ohtlikud olukorrad.
Mõistetavalt küsisid jahimehed: millega tegelevad seakatku ajal veterinaarid?

Veterinaaride tõhusus küsitav?
„Võrumaal on kaheksa volitatud veterinaararsti, kes selgitavad farmide töötajatele, kuidas kasutada kaitsemeetmeid. Farmidesse nad ohutuse mõttes ei sisene,” lausus maakonna veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavo. Ta kordas, et veterinaaride loomulik töö praeguses olukorras on selgitamine, nad ei saa aga loomapidajate eest midagi ära teha.

Kuid üksnes fakt, et Lätimaal on tänavu hukatud alla 60 metssea, meil juba üle 18 000, seab ka meie veterinaarameti senise töö kahtluse alla.

Koosolekul tõdeti, et mõlemad katkuga tegelevad ministeeriumid ja neile alluvad ametid on katku leviku takistamisel teinud suuri vigu, mida edaspidi tuleb vältida. Tõdeti ka seda, et loomaarstide töökoormus on nõnda suur, et nad enam iga seakorjuse juurde ei jõua. Seetõttu tuleks üle vaadata bürokraatlik pool loomaarsti töös, mis võtab neilt palju aega ning on katkuga võitlemise ajal ebaoluline.

Ülo Tulik tõi näiteks, et tapamaja omanik peab täitma 15 kausta, mida nõuab veterinaar- ja toiduamet, ning neil nõuetel on katku levikuga väga väike seos. Kuid loomaarstid peavad nõuete täitmist kontrollima.

LõunaLehe küsimusele, kas veterinaaramet on ehk tapamajadele liiga palju bürokraatlikke nõudmisi kehtestanud, mille täitmist veterinaarid peavad kontrollima, selle asemel et katku ohjeldada, vastas Saavo, et omanik ise teeb plaani, mida ohutuse tagamiseks on vaja jälgida.

Koosolekul viibinud veterinaar Tõnis Moppel ütles, et metssigade arvukust tulnuks hakata varem korrigeerima. „Nüüd on katk metsas ja farmides ja sellest saame lahti vaid taudi sajaprotsendilise likvideerimisega,” lausus ta. Moppel lisas, et ükski taud ei hävita kõiki loomi. Resistentsed elavad selle üle.

Peeter Tamm pani maainimestele südamele, et nad kodu- ja lemmikloomadel pidevalt silma peal hoiaksid. „Kuna sigu jääb aina vähemaks, jääb nii huntide kui ka huntpenide toidulaud metsas kesiseks ja nad hakkavad millalgi majapidamiste poole vaatama,” põhjendas ta.

Kagunurga jahindusnõukogud kohtuvad oma maakonnas tuleva kuu teisel nädalal. Jahimeeste esindajad jagavad teavet asurkonnas suvel toimunud muutuste kohta, arutatakse küttimisvõimalusi ja jahipiirkondadele jagatakse kehtestatud metssigade minimaalne kohustuslik küttimismaht.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 27/08/2015 12:06:09

Lisa kommentaar