Pilt on illustreeriv.

Kolmes Kagu-Eesti maakonnas kinnitab seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri keskkonnaamet.

Keskkonnaameti peadirektor kinnitas 18. augusti 2015 käskkirjaga algavaks jahihooajaks metssigade küttimislimiidi, millega kohustas jahindusnõukogusid kokku leppima vastavalt käskkirja lisale metssigade küttimismahu ja -struktuuri jagunemise maakonna jahipiirkondade vahel.

Kuna Põlva, Valga ja Võru maakondade jahindusnõukogud olid nende hulgas, kus ei jõutud jahipiirkondade kasutajate vahelise metssigade küttimismahu jagunemise osas kokkuleppele, kinnitab vastava mahu jahipiirkondade kaupa keskkonnaamet. Jaotuse aluseks võetakse suvel toimunud jahindusnõukogudes kokkulepitud jahipiirkondade vaheline jaotus, mida proportsionaalselt suurendatakse, et tagada käskkirjaga nõutud miinimummahu saavutamine. 

Küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 2015. aastaks kinnitatud küttimislimiit on 29 600 isendit, mis on 4691 isendi ehk 19% võrra suurem kui möödunud jahiaastal kütitud loomade arv.

Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel oleks sigade asustustihedus kolm isendit tuhande hektari kohta. 

Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes juba eelmisel jahiaastal katku Eestisse jõudmisel pidasid intensiivsemat seajahti, kuid katku laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu põllumajandusele on vajalik intensiivse jahi jätkamine.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Kontrolli küttimismahtude täitmise ja ajakohastamise üle teostab keskkonnaamet.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 03/10/2015 09:41:25