Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ettevõtlusauhind on tunnustuseks inimeste korralikule tööle

Põlvamaa ettevõtlusauhindade saajad tunnustusüritusel, paremal maavanem Ulla Preeden ja omavalitsusliidu juht Kaido Kõiv. Foto: Põlva maavalitsus

Novembrikuu esimese nädala lõpul tunnustati Põlvas maakonna tublisid ettevõtjaid, kusjuures auhindade nimetused on ühelt poolt omapärased, teisalt iseloomustavad tabavalt tunnustuse pälvinute tegevust.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhinna keskkonnasäästliku ja innovaatilise tegevuse eest sai Põhjala teetalu Kanepi vallast. Talu perenaine Ly Kaasik ütles, et taimed ostetakse ümbruskonna väiketaludest, andes sellega tööd nende peredele, ja kasvatatakse oma talus 1,1-hektarisel ökopõllul. Suurem osa tööst tehakse käsitsi, näiteks umbrohu kitkumine, teetaimede õite ja lehtede korjamine. „Kuivatamine käib puuküttega kuivatis, sest nii säästame mittetaastuvat energiat, elektrit,” täpsustas perenaine.

Ta märkis, et innovaatiline tegutsemine tähendab seda, et nende vaarika-, maasika- ja mustsõstrateed sisaldavad ainult külmkuivatatud marju ning neis ei ole grammigi tehislikke lõhnaaineid. „Külmkuivatatud marjadest tehtud tee maitseb nagu värsketest marjadest tehtu, kuna sellel kuivatusel säilivad värske marja omadused, värv ja maitse. Kui ei ole maitsnud, siis ei oska ettegi kujutada nende jookide maitse erilisust – see on lihtsalt varemkogetust nii palju erinev,” selgitas Kaasik.

Viit sorti teetalu teesid on müügil laiemalt, ja seda Tallinnast Valgani ning Narvast Kuressaareni, Eesti kagunurgast kõnelemata. Näiteks Põlvas müüakse neid kolmes, Võrus kahes ja Valgas ühes kaupluses. Väiksematest poodidest leiab koguni kümme erinevat teed ja neil on toredad nimed nagu „Helesinine laguun”, „Mündine mustsõstar” ja „Mõnus maasikas”.

Ly Kaasik ütles, et on alati nõu saanud Põlvamaa arenduskeskuse töötajatelt Tiiu Marranilt ja Diana Plaksolt, varem ka Kaire Metsalt, kelle kõigi abi ta väga hindab.

„Auhind näitas, et meie teed on maitsvad, oleme õigel teel ja julgeme edasi minna,” oli Kaasik rahul.

Trasside ehitus üle Eesti
Mastimänni auhinna pälvis samuti Kanepi valla firma, juba 1999. aastast tegutsev OÜ Saaretu, mille töötajad ehitavad peamiselt trasse ja rajavad veekogusid. Firma omanik Kalmer Lina ütles, et ettevõte on ehitanud sadu kilomeetreid trasse üle Eesti, pealinnast Missoni ja ka saartel.

„Et me saame tööd üle Eesti, näitab, et meie töötajad teevad tööd korrektselt. Seda, mitusada kilomeetrit erinevaid trasse oleme ehitanud, pole kokku rehkendanud, kuid kõige enam oleme teinud elektritrasse,” rääkis Lina. Ta lisas, et veekogudest on nad rajanud tiike ja järvigi.

Firmas töötab 15 inimest, hooajal rohkemgi, ning töödeks vajalik tehnika on firmal olemas. Lina sõnul on auhind tunnustuseks ettevõtte töötajate korralikule tööle.

Rohelise Sädeme tiitel anti Põlva vallas tegutsevale perefirmale Peri mahemõis ehk OÜ-le FIO, kus toodetakse mahedaid põllusaadusi ja propageeritakse mahetoitu.

„Peri mahemõis jälgib mahetootjate reegleid, mis tähendab, et me ei kasuta sünteetilisi taimekaitsevahendeid ega sünteetilisi umbrohutõrjevahendeid,” täpsustas perenaine Tiina Länkur.

Sukrumais ja kollane peet
Mahemõisa tunnusvili on mahe suhkrumais. Selle kasvatamine tuleneb perenaise sõnul peremehe Ander Konksu suguvõsast, kelle vanavanemad elasid ammusel ajal Estonka külas Kaukaasias, kus kasvatati suhkrumaisi. „Meie otsime selliseid maisisorte, mis ka siinsesse kliimasse sobivad. Tänavu juunis oli külm, hiljem kuiv ning sellepärast jäi saak varasemate aastatega võrreldes kehvemaks,” kõneles perenaine. Kevadel istutati 15 000 mahesuhkrumaisi taime.

„Mahesuhkrumaisi tõlvikuid oodatakse väga Tallinnas, kus küsiti tänavu palju, millal me nendega turule jõuame, kuid jõudsime alles septembris. Värskeid tõlvikuid osteti kohe hulgim,” rääkis Länkur. Mahemõisas kasvatatakse küll klassikalist porgandit, kuid see-eest kollast ja kirjut peeti. Nende kaupa saab ka Põlvast ja Tartust Lõunakeskusest.

Peri mahemõis on Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku liige, sest see võimaldab transpordi pealt kokku hoida. „Mitme tootja värske kaup viiakse ühe bussiga kaks korda nädalas pealinna,” täpsustas mahemõisa perenaine.

Koostööd tehakse ka Jõgeva seemnekeskusega. Mahemõis on Jõgevale juba kolm aastat mahedaid porgandi-, sibula- ja teiste köögiviljade seemneid kasvatanud. Neid on nõuga toetanud nii teised tootjad kui ka maaülikooli mahekeskus.

Mahemõisal on üle 70 hektari maad, millest 10 hektarit asub omaaegse Peri mõisa pargi maa-alal.

„Ikka on meeldiv, kui sinu tegemisi pannakse tähele ja tunnustatakse,” ütles Tiina Länkur.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna konkursi korraldasid maavalitsus, arenduskeskus ja omavalitsuste liit.


 


Põlvamaa ettevõtlusauhinnad

Põlvamaa Tõusva Tähe auhinnaga tunnustatakse uut ettevõtet või ettevõtjat, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat ning on keskkonnasäästliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga.

Põlvamaa Tõusev Täht on OÜ Põhjala Teetalu, mis on välja kasvanud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusvormist edukaks väikeettevõtteks. See asutati 2013. aastal. Teetalu annab tööd oma pere liikmetele ning ostab toorainena sisse ka teiste Põlvamaa kasvatajate (nt Süvahavva loodustalu) toodangut.
Ettevõte kannab igati rohelist mõtteviisi. Teesid tehakse selleks, et väärtustada naturaalseid kohalike taimede ja marjade maitseid ning pakkuda asendust välismaisele rohelisele ja mustale teele, kuhu on lisatud kunstlikke aroomaineid. Teetaimed ja maitseürdid kasvatatakse mahepõllumajanduslikult ja neid saab pidada täielikult rohelisteks loodustoodeteks.
Põhjala teetalu teede märksõnad on kvaliteet, naturaalsus, hea maitse, ilus värv ja innovaatilisus. Rõhku on pandud tootearendusele ja pakendi disainile. Ettevõte väärib tunnustust ka hästi väljaarendatud müügivõrgu eest, oma toodetega ollakse esindatud kõigis Eesti maakondades.

Põlvamaa Rohelise Sädeme aunimetus antakse ettevõttele või ettevõtjale, kes on oma tegemistes keskkonda säästev ja rohelist mõtteviisi kandev.
Tänavu selle tiitli pälvinud FIO on 2002. aastast Põlvamaal tegutsev pereettevõte, mis on võtnud missiooniks toota mahedaid põllusaadusi ja propageerida mahetoidu. Ettevõte harib maad ligi 70 hektaril ja on Põlvamaa üks suuremaid erinevas valikus maheköögivilja kasvatajaid.
Suur osa on teraviljal, sel aastal kasvatati muu hulgas Sangaste rukist, tatart ning magusat suhkrumaisi. Köögiviljast kasvatatakse suuremalt kartulit, sibulat, peeti, porgandit ja apelsinikõrvitsat. Veel on toodanguks mahemaasikad ja -arooniad.
Viimased kolm aastat on uue suunana koostöös Eesti taimekasvatuse instituudi Jõgeva seemnekeskusega maheseemnete tootmine, mille maht suureneb pidevalt. Asutamisest saadik ollakse liikmeks Lõuna-Eesti toiduvõrgustikus, mis aitab üheskoos panustades piirkonna toidutootjatel viia oma kaupa suurematele turgudele.
Ettevõte väärib tunnustust mahetootmise pikaaegse ja sihikindla tutvustajana. Aeg-ajalt on korraldatud mahetoidupäevi Peri külas. Viimasel aastal külastasid neid Tartu tervist edendavad koolid, kokku ligi 200 õpilast, ning löödi edukalt kaasa avatud talude päeval, mil nende tegevusega käis tutvumas umbkaudu 250 külastajat.
Tänavu sai ettevõte Eesti parimate mahetoodete ja -tootjate väljakuulutamisel maaeluministeeriumilt tunnustuse maheköögiviljakasvatuse ja mahepõllumajanduse tutvustamise eest.

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse sellist ettevõtet, mis on turul tegutsenud üle viie aasta, kus töötab vähemalt kümme inimest, mis on oluline piirkonnale-vallale ning mis on edukas, stabiilne ja jätkusuutlik.
Mastimänni auhinna pälvinud OÜ Saaretu alustas tegevust 1999. aastal. Ettevõte on mitmeid aastaid järjest olnud Põlvamaa üks edukamaid, selle põhitegevusalad on side-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ning veekogude rajamine ja puhastamine. Tegutsetud aja jooksul on puhastatud ja rajatud mitmeid veekogusid nii Põlvamaal kui ka mujal Eestis. Rajatud on hulk kanalisatsioonitorustikke ja sidekaablit.
Saaretu tehnika on nüüdisaegne ja kohati ainulaadne terves Eestis. Seetõttu on ettevõte partner paljudele tellijatele ja teistele selles valdkonnas tegutsevatele firmadele. Saaretu kogemused annavad tellijale kindluse, et leitakse alati õige lahendus. Kanepi valla eduka ettevõttena on panustatud koostööle vallaga nii talihoolduse tegemisel kui muudel valda abistavatel tegevustel.

Allikas: Põlva maavalitsus

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/11/2015 11:36:07

Lisa kommentaar