Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Likvideerida Saesaare pais või mitte? – Raha pole nagunii

Saesaare paisjärv. Foto: LL arhiiv

Ahja jõel Taevaskojas asuv Saesaare pais on pikemat aega tekitanud poleemikat: kas jätta see alles või lammutada. Kohalikud elanikud ja ettevõtjad on nii poolt kui ka vastu. Keskkonnaameti hinnang on aga see, et varem või hiljem tuleb pais igal juhul likvideerida, sest lõhelistele tuleb seaduse järgi tagada läbipääs.

28. detsembril kogunesid kõik Saesaare paisuga seotud asjaosalised Põlva maavalitsusse koosolekule, et esitada omapoolsed seisukohad. Kohal viibis ka keskkonnaminister Marko Pomerants. Saesaare pais on praegu riigi tasandil keskkonnaameti jaoks üks viiest olulisimast teemast.

Põhiküsimus on, kas likvideerida Ahja jõel asuv Saesaare paisjärv ja tamm või mitte. Paisjärv rajati aastatel 1950–1952 seoses Saesaare hüdroelektrijaama ehitusega. Loodusele tekitati tookord paisu rajamisega väga suur kahju. Praegu toodab seal hüdroenergiat AS Generaator ning teine paisu omanik on RMK.

Taevaskoja külavanema Ahti Bleive sõnul on küla ja ka muud asjaga seotud organisatsioonid keskkonnamõjude hinnangu ootel. Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Rein Kalle sõnul peaks see hinnang valmima juba sel kuul või veebruaris ning sellega seoses tuleb korraldada ka avalik arutelu.

Paisjärve allesjäämisest on huvitatud eelkõige hüdroelektrijaama omanik, Ahja jõel ja paisjärvel jõelaevaga Lonny ekskursioonide korraldaja, kanuumatkade korraldajad ning ka paljud kohalikud elanikud.

Taevaskoja rahvas eri arvamustel
Ahti Bleive sõnul on Taevaskoja küla rahvas paisu säilimise asjus erinevat meelt. Need, kes seoses paisu rajamisega Taevaskotta kolisid ja selle rajamisel ka ise kaasa lõid, soovivad, et pais jääks alles.

Osa inimesi, nii nooremaid kui ka väga vanu, tahaks, et pais likvideeritaks, kuna siis ilmuksid taas nähtavale paljud liivakivipaljandid, sealhulgas Oonemäe koobas, kus Teise maailmasõja ajal olnud kogu Taevaskoja rahvas varjul. Jõgi muutuks tammi likvideerimisega taas kärestikuliseks ning paljastuvad looduslikud vaatamisväärsused pakuksid kindlasti paljudele suurt huvi. Paisjärve likvideerimine ei puudutaks tammist allavoolu asuvat Väikest ja Suurt Taevaskoda ega Emalätet.

„Kohalike elanike poolt võin öelda, et on palju erinevaid seisukohti,” sõnas Ahti Bleive. „Mina isiklikult eelistaks täiesti, et jõgi tuleks tagasi. Igal juhul ma ei poolda paisu allesjätmist. Pigem võiks seal maastiku taastada. Loodetavasti sel aastal jõutakse lõplikule otsusele.”

Ahti Bleive on hirmul, mis saab siis, kui praeguseks amortiseerunud tamm peaks hakkama ise lagunema – see tooks jõest allavoolu kaasa loodusliku katastroofi ja võiks looduses palju lõhkuda. Kui tamm jääb alles, tuleb Bleive hinnangul igal juhul kulutada raha selle renoveerimisele.

Bleive lisas, et on räägitud ka vahepealsest variandist ehk tamm osaliselt likvideerida ja väike järveosa siiski alles jätta ning kaladele ehitada kividest kärestikuline läbipääsukoht. Nii jääks alles ka kohalike elanike ujumiskoht.

Rein Kalle keskkonnaametist aga ütles, et neil on päevakorral praegu kaks varianti: kas jätta pais alles või lõhkuda tamm ja taastada jõgi.

Nii keskkonnaamet kui ka Ahti Bleive on arvamusel, et betoonist kalatrepp Taevaskotta visuaalselt ei sobi.

Rein Kalle sõnul ei pruugi sellest kalade läbipääsu tagamisel ka abi olla, kuna kõrguste vahe on 8,5 meetrit. „Seal tuleb igal juhul kalade läbipääs tagada,” lisas ta.

Praegu on aga olukord selline, et kui ka otsustatakse tamm likvideerida, ei oleks riigil selleks raha, sest hinnanguliselt kulub sellele kolm miljonit eurot. Ka minister Pomerants kinnitas koosolekul Põlva maavalitsuses, et kiireteks lahendusteks raha ei ole.

Likvideerimine on aja küsimus
Rein Kalle usub, et eelkõige on paisu likvideerimine aja küsimus. Ta leiab, et kui seda ei tehta praegu, siis see lükatakse lihtsalt järgmiste põlvkondade õlule.

„Võib-olla on üks lahendus see, et anda inimestele mingisugune aeg,” sõnas ta. „Me tunnistame, et meie seisukoht on looduse poole kaldu. Samas mõistame ka tagajärgi: sellel on tõesti negatiivsed tagajärjed nii elektrijaamale kui ka kohalikele ettevõtjatele.”

Kalle lisas, et kui pais lammutataks, siis kalastik ei taastuks jões kohe, vaid see võtaks aega ligi kümme aastat.

Järgmisel nädalal tuleb riigikogu keskkonnakomisjonis arutlusele õiguskantsleri ettepanek muuta veeseadust nii, et keskkonnaametile antaks kaalutlusõigus kalapääsude rajamise võimalikkuse kohta. (Sel teemal kirjutas LõunaLeht ka 10. detsembril Hellenurme vesiveskit puudutanud artiklis, kus selgus, et seadused on omavahel vastuolus ning Hellenurme vesiveski omanikul on valida, millist seadust ta rikub ‒ EA). Seadust saab muuta riigikogu.

Keskkonnakomisjoni kuuluv riigikogu Kagu-Eesti saadik Meelis Mälberg ütles, et tema on selle poolt, et õiguskantsleri ettepanek läheks läbi, ning ta usub, et keskkonnakomisjon teeb riigikogule ettepaneku seadusemuudatuseks.
„Olen üsna veendunud, et me seda muudame,” sõnas Mälberg. „Ise oleme endale võtnud kohustuse, et lõhelised peavad läbi pääsema, aga peame ka tervest mõistusest lähtuma. Kõike ei saa tagasi pöörata, mis aja jooksul on muutunud. Mina olen seda meelt, et tuleb rakendada tervet mõistust. Iga asja peaks konkreetselt kohapeal vaatama.”

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 07/01/2016 10:40:22

Lisa kommentaar