Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Loodusmuuseum ärkas puhtas kuues renoveerimisunest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Meie eelkäijate seiklused. Foto: Malle Elvet

Eelmisel nädalal ärkas uuele elule enam kui kolme ja poole aastaga põhjaliku uuenemiskuuri läbi teinud Eesti vanim muuseum, mis Tartu ülikooli looduskabinetina alustas tegevust juba 1802. aastal, kui ülikool sai esimese loodusteadusliku kogu.

Küllap on üpris vähe koolieelikuid, kooliõpilasi ja aastate voos memme-taadi ikka jõudnuid, kes pole Tartu loodusmuuseumis kordagi käinud uudistamas, mismoodi näevad välja kodumetsade ja kaugete eksootiliste maade ulukid, taimed, vee-elanikud ja kivimid.

Põhjaliku remondi läbi teinud muuseumiruumid ja restaureeritud eksponaadid ootavad nüüd külastajaid püsinäitusel „Maa. Elu. Lugu”.

Kargel reedesel jaanuariõhtul säras näituse pealkiri rohe-valges tulikirjas ülikooli Vanemuise tänava esinduslikul õppehoonel, mis valmis 1914. aastal zooloogia- ja geoloogiamuuseumi ning vastavate instituutide tarbeks.

Puhkenud Esimese maailmasõja tõttu paigutati hoonesse hoopis hospidal. 1921. aastast aga on maja loodusmuuseumide ja loodusteaduste päralt.
Rituaalne ajakohastatud muuseumi avamine algas ringauditooriumis humoorika loodus-Oscarite üleandmisega nominentidele, kes nii- või naapidi on toeõla alla pannud muuseumi uuenemisele. Poisiliku elevusega tegi mürkrohelises pidupluusis ja kikilipsus TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg põgusa ülevaate muuseumi ümberkujunemisest ja kuulutas välja seene-Oscarite saajad.

Kasvavate seentega purgi said TÜ praegune rektor, endised rektorid, haridusminister, Tartu linnapea, keskkonnaminister, muuseumi uuendajad-arhitektid ja ehitaja. Paljudel neist olid oma isiklikud tudengipõlve ja õppejõu mälestused ringauditooriumist ja muuseumidest. Keskkonnaminister Marko Pomerants on lõpetanud ülikooli geoloogia erialal.

Auditoorium mälestas püsti seistes elavate seast lahkunud geoloogi filosoofiadoktor Ivar Puurat, kelle initsiatiivil algas muuseumi põhjalik renoveerimine.

Liftiga elu alguse juurde Maal

Üks uus ja esimesena silma torkav uuendus unikaalses varamus on muuseumiavarustesse kolmandale korrusele viiv noobel ruumikas lift. Valgusküllasele muuseumikorrusele jõudnu ees avaneb animafilm Suurest Paugust ja sellest, mis edasi juhtus.

Läbi kahe korruse ulatuvas ja üle kuue tuhande vitriinidesse pandud eksponaadiga muuseumis on kolm rõdudega saali. Geoloogia-, zooloogia-, botaanika- ja mükoloogiateemalised väljapanekud moodustavad terviku 1300-ruutmeetrisel pinnal. Renoveerimise käigus sai muuseum ka kaks õppeklassi, kus saab pidada seminare ja loodushariduse tunde.

Rohekates ja beežides toonides seintega ruumides, mille ehitustööd tegi KOKO arhitektide kavandite järgi Tartu Ehitus, näeb vitriinides alates 19. sajandist talletatud eksponaate, mis aitavad meil jõuda tasapisi looduse tänasesse päeva.

Loodusmuuseumis on unikaalsed infotehnoloogilised lahendused ja süstematiseeritud teaduskogud, milles on üle miljoni säiliku. Enamik loomatopistest on jõudnud muuseumisse 19. ja 20. sajandil.

Muuseumis on alaliselt tööl viis ja väljakutsel 20 loodusteadusi õppinud või õppivat giidi. Avaõhtul saatis ringkäigul muuseumisaalides külalisi uuenenud muuseumist kogu hingest rõõmu tundev direktor Kõljalg.

Geoloogiaosakonna riiulitel säravad klaaskastides kivimid. Edasi jõuab loodushuviline saali, kust vaatavad vastu topistena meie metsades elutsevad imetajad ja eksootiliste maade suured loomad. Madusid ja kalu näeb ühes saalis ka elavaina.

Uuendatud ja puhtaks pestud topised
Lõviosa topisloomadest oli muuseumis ka enne põhjalikku renoveerimist. Neist 90 protsenti läbis MTÜs Studio Viridis Loodusharidus põhjaliku restaureerimise ja puhtaks pesemise. Näiteks kalad sõidutati selleks Tallinna lähistele, enamik töid tehti Tartus.

2005. aasta varakevadel toodi muuseumi Võrumaa Mõniste valla Saru külast Alaveski talust taluniku-jahimehe Rein Kõivu leitud 16 rotist koosnev rotipundar. Nüüd saab teadaolevalt ligi saja aasta vältel Eestist leitud kolmest rotikuningast ainust säilinut näha muuseumi rõdul.

„Need kolm ja pool aastat, mil kestis muuseumi uuendamine, olid täis põnevust ja olid väga töörohked. Fondihoidlad sisaldavad väga palju huvitavat. Uusi suuri eksponaate ei lisandunud palju. Meieni jõudis nüüd ka Eestis tabatud šaakal, mida saab vitriinis näha. Uued on ka üks hunt ja ilves,” rääkis muuseumi ajakohastamisest LõunaLehele loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi.

Pärast põhjalikku ümberkujundamist ja uuenemist on TÜ loodusmuuseum jõudnud Euroopa juhtivate loodusmuuseumide sekka. Renoveerimine ja restaureerimine läks maksma üle kahe miljoni euro. Sellest 90 protsenti rahastati keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu Euroopa regionaalarengu fondidest.

Kuigi muuseum avati pidulikult alles kuus päeva tagasi, on aasta esimesel nädalal peetud seal juba alanud Eesti merekultuuri aasta puhul vestlusõhtu hallhüljestest, kus peaesineja oli hülgeuurija Mart Jüssi. Lähinädalail avatakse näitus „Meie meri”.

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 11/02/2016 14:41:00

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia