Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Seakatku hääbumine võib kesta inimpõlve

Metssigade arvukus on küll märkimisväärselt kahanenud, kuid hääbuda võib seakatk alles aastakümnete pärast. Sigade vähenemise tõttu looduses võivad hundid toiduks koduloomi ründama hakata. Kagunurgas peab elu jätma veel viis hunti.

Keskkonnaameti Põlva, Valga ja Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe lausus, et praegu on seakatk levinud kõigis Lõuna-Eesti maakondades ning metssigade arvukus on kohati väga väike.

„Metssigade arvukuse kahanemisega väheneb nende mõju teistele liikidele, eelkõige maas pesitsevatele kanalistele ja taimedest käpalistele. Põllumehed on ilmselt samuti rahul, sest kartul, teravili ja mais jäävad põldudel puutumata,” märkis ta.

Teisalt, mida vähem metssigu, seda väiksemaks jääb osa suurkiskjate, eelkõige huntide toidulaud.

„Metssigade asemel on hundid sunnitud toiduks murdma teisi loomi, nagu metskitsi ja kopraid,” kõneles regiooni juhataja. „Tekib ka nii-öelda gildisisene kisklus, milles hundid murravad rohkem liigikaaslasi, kährikuid ja rebaseid. Kährikutelt ja rebastelt saadava kärntõve tõttu võivad hundid nakatuda ja külmadel talvedel hukkuda. Toidu vähesuse tõttu võib suureneda tõenäosus, et hundid ründavad ka koduloomi.” Poltimäe lisas, et metssigade arvukuse vähenemisega võib langeda ka hundi sigimispotentsiaal.

Jäägrite suur panus
EFSA (Euroopa toiduohutusamet) avaldas mullu juulis teadusliku raporti, kus viidatakse Venemaal tehtud uuringule, mille tulemustest selgus, et aladel, kus metssea asustustihedus on üks-kaks isendit tuhande hektari kohta, on katku levik seiskunud.

„Eeltoodut arvestades on keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakond edastanud meile soovituse, et metssigade asustustihedus tuleks viia pooleteisele loomale tuhande hektari kohta,” kõneles Ena Poltimäe. „Plaanitava asustustiheduse juures võib eeldada katku leviku seiskumist või selle kiiruse märkimisväärset pidurdumist. Kuid Hispaania ja Portugali kogemuste põhjal võib katku hääbumiseks metssea populatsioonides minna aastakümneid.”

Iga uus juhtum annab sellega tegelejatele õppetunni, erandiks ei ole ka seakatku vastu võitlemine. „Jahimehed väärivad erilist tunnustust, sest vaatamata sellele, et sigade Aafrika katku eest lubatud kompensatsioonid ja toetused on viibinud, on jahimehed panustanud oluliselt taudi leviku pidurdamiseks,” märkis regiooni juhataja. Ta lisas, et tunnustust väärivad ka piirkonna veterinaarid ja teised seakatku leviku piiramisega seotud ametnikud.

Veel viis hunte peavad elu jätma
Jaanuari 27. kuupäeva seisuga oli kagunurgale ette nähtud huntide küttimise limiidist – 20 looma – kolm neljandikku täidetud. Limiit nägi Põlvamaale viie hundi küttimist ja see on täidetud. Valgamaal on elu pidanud jätma koguni seitse ja Võrumaal senini kolm hunti. Kahes viimases maakonnas peab limiidi järgi elu jätma veel viis hunti.

2015/2016. aasta jahihooajal kütitud 15 hundist on jahimeeste jutu järgi olnud kärntõbi kümnel loomal. See viitab seakatku kaudsele mõjule ja on murettekitav.

Valgamaa seitsmest seni kütitud hundist jättis kolm elu Sangaste jahipiirkonnas, Uniküla ja Laatre piirkonnas kummaski kaks. Poltimäe sõnul tundub huntide arvukus võrreldes Põlva- ja Võrumaaga olevat veidi suurem Valgamaa põhja-, kirde- ja idaosas. „Jahimeeste vaatluste järgi on piirkonnas pärast jahte leitud korraga kahe kuni kuue hundi jälgi. Valgamaa jahimehed saavad veel ühe hundi küttida, kuid mitte enam Laatre ja Lüllemäe jahipiirkonnas,” märkis ta.

Laatre ja Lüllemäe on arvatud Võru- ja Valgamaa ühisesse ohjamisalasse. Võrumaal kuuluvad ohjamisalasse Antsla, Linda, Sõmerpalu ja Urvaste jahipiirkond. Kahe maakonna ohjamisalalt võib samuti ühe hundi küttida.

Võrumaal kütitud hundid on senini ühiselt ohjamisalalt. Teistel Võrumaa jahipiirkondadel on limiidi järgi õigus kolm hunti küttida, kuid senini ei ole neist ühtegi tabatud.

Limiidi järgi võis kagunurgas vaid Põlvamaal küttida kaks ilvest. Veriora ja Ruusa jahipiirkond tõmbasid limiidile joone alla.

Võrreldes tunamullusega oli läinud aastal suurkiskjate rünnakuid inimeste varale ja koduloomadele vähem, kokku 14 juhtumit, mille käigus rünnati ja vigastati 49 lammast. Hundid murdsid ühe koera kodumaja õues Valgjärve vallas Põlvamaal.

Põdra- ja metskitsejaht on möödunud edukalt, kuid täpsed kokkuvõtted selguvad kuu keskel maakondlikel jahindusnõukogude kokkusaamistel. Need loomad ei ole loodusele suurt kahju tekitanud.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/02/2016 12:17:37

Lisa kommentaar