Samal ajal haldusreformi elluviimise küsimustega on arutusel ka Eesti jaotamine piirkondadeks. Kagunurga maavanemad pooldavad kolme siinse maavalitsuse liitumist üheks regiooniks.

Põlva maavanema Ulla Preedeni (IRL) sõnul peaks mai lõpuks rahandusministeeriumis valmima riigireformi, sealhulgas maavalitsuste ülesannete kaardistamise analüüs, siis selguvad ka riigireformi edasised sammud.

„Kui luuakse regionaalsed tasandid, võiks üks neist olla Kagu-Eesti,” lausus ta ja lisas, et riigireformiga ollakse siiski alles alguses.

Preedeni sõnul on Kagu regiooni moodustamise üks eesmärke vältida olukorda, kus riigiasutuste juhtimine ja tasand on Tallinnas. „Meie regiooni eripära väärib säilitamist,” sõnas ta.

Võru maavanema Andres Kõivu (IRL) sõnul on pakutud lahendustest enam toetust leidnud idee, mille kohaselt maavalitsuste ülesanded viiakse suurematesse regionaalametitesse. Tema sõnul on kõigi maavanemate seisukoht, et regionaalameteid peaks Eestisse moodustama vähemalt kuus, neist ühte kuuluksid Võru-, Valga- ja Põlvamaa.

„Kõne all on eelkõige regioonipõhine juhtimine, uue maakonna moodustamisest juttu ei ole, maakondadena jätkavad praegused,” märkis Valga maavanem Margus Lepik (Reformierakond), kes peab kagunurga kolme maakonda sarnasteks nii rahvastiku, territooriumi kui ka probleemide poolest.

Kõivu sõnul tuleks regioonide moodustamisel lähtuda piirkondade sarnasusest. Samalaadsete probleemidega tegelemisel saab jõud ühendada, ressursse säästa ning maakondade piiridest tulenevat killustatust vähendada, näiteks ühistranspordi korraldamisel. „Kolmest maakonnast regiooni moodustamise eelised sõltuvad palju ka regionaalametile antavatest funktsioonidest,” lisas ta.

Preedeni sõnul on kagunurga maakonnad teinud koostööd maakonnaplaneeringu protsessides. „Ühiselt oleme koostanud Kagu-Eesti tegevuskava ja kaardistanud arengusuunad. Piirkond on oluline ka riigi julgeoleku seisukohalt,” rääkis ta.

Lepiku sõnul on regiooni keskuse moodustamisel miinuseks asjaolu, et pole kindlat tõmbekeskust, sest ühegi praeguse maakonna keskus ei ole teiste maakondade elanikele tõmbekeskuseks ning see seab administreerimisele omad piirid.

„Olulisem on avalike teenuste kättesaadavus, eelkõige praegustes maakonnakeskustes, mis tähendab niinimetatud riigimaja loomist,” sõnas Valga maavanem. Otsustamise raskuskese peab tugevalt nihkuma seniselt harukondlikult tasandilt regionaalsele tasandile. „Riigireform on edukas, kui regioonidele antakse juurde ülesandeid, vastutust ja ressursse,” sõnas Lepik.

„Tähtis on, et käimasolevad valdkondlikud reformid käiksid käsikäes haldus- ja riigireformiga ega teki olukorda, kus iga maakond hakkab ennast korraldama ja oma huve silmas pidama,” ütles Põlva maavanem.

Preedeni sõnul ei ole otstarbekas kohaliku, maakondliku, regionaalse ja riigi tasandi samaaegne ümberkorraldamine, sest praegu pole selget ettekujutust, milline on kohaliku omavalitsuse tasand tuleva aasta lõpul.

„Valitsuse üks eesmärke on peatada ääremaastumine. Kagunurga maakondadele on oluline, et avaliku sektori töökohti ei viidaks neist ära. Sellepärast on arukas kaaluda maavalitsuste baasil kuue mitmefunktsioonilise regionaalameti loomist, need saaksid ülesandeid juurde ning omandaksid investeerimisvõimekuse regiooni arengu kavandamisel ja elluviimisel,” kõneles Ulla Preeden. Ta lisas, et regionaalametite loomine aitaks kaasa valitsuse teiste eesmärkide elluviimisele.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 30/04/2016 08:53:16