Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Paluperas ja Valgjärvel soovitakse kunagisse kihelkonda tagasi

Nõuni teel Otepää poole: Valgamaa Palupera valla Nõuni piirkonna elanikud soovivad liituda Otepääga, mis asub kümmekonna kilomeetri kaugusel. Foto: Maarius Suviste

Haldusterritoriaalse reformi elluviimise eel soovib Valgamaa Palupera valla üks kant Otepää vallaga liituda, teine vaatab Elva poole. Põlvamaa Valgjärve valla Krüüdneri, Maaritsa ja Vissi küla elanikud eelistavad ka Tartumaa alla minna.

Palupera valla Hellenurme ja Palupera kandi elanikud soovivad liituda Elva ning Nõuni piirkonna rahvas Otepääga.

Aili Keldo elab Neeruti külas, mis kuulub Nõuni piirkonda. „Pooldan Otepää piirkonnaga liitumist, sest meil on Otepääga ajalooline side ning tänapäeval ajame seal igapäevaseid asju. Meilt on Otepääle vaid üheksa kilomeetrit,” kõneles Keldo.

Janek Jõesaar elab Hellenurmes ja pooldab Elvaga liitumist. „Elvasse on meilt kümme kilomeetrit ja bussiliiklus on ka parem kui Otepääga. Võiksime taas Tartumaa alla kuuluda,” lausus ta.

Palupera valla samanimelise küla elaniku Kalev Lõhmuse sõnul ulatuvad valla praeguste elanike tõmmete juured kihelkondade aega. Lõhmus meenutas, et Palupera valla Elva-poolne osa kuulus ammusel ajal Rõngu ja Otepää-poolne Otepää kihelkonna alla. Seda aega ja tõmmet ei suutnud unustama panna isegi pool sajandit kolhoosikorda.

Mul on hästi toimiva valla lõhkimineku tõttu kurb tunne, kuid suurem mure on sügisel 245-aastaseks saava ligi 80 õpilasega Palupera põhikooli allesjäämise pärast. See on meie valla kool, kuid ükskõik millise liitumisvariandi juures võib Palupera kool hakata hääbuma. Juba praegu on mõnede perede lapsed kas Elva või Otepää koolis ning see näitab, et vanemad ehk juba kahtlevad kooli allesjäämises,” arutles Lõhmus.

Soovi on 15 aastat elus hoitud

Kalev Lõhmus tunnistas, et suhtub valdade liitumisse skeptiliselt, sest suurel omavalitsusel on kulud-tulud olulisemad inimlikust lähenemisest. „Liitumine ei too töökohti juurde ega vähenda väljarännet,” lausus ta.

Küsitletud paluperalased märkisid, et kindlasti tuleb rahvaküsitlus, mille tulemus otsustab asja. Vallavanem Terje Korss kinnitas, et rahva soov on kõige aluseks ning praegu näitavad kõik märgid, et rahvaküsitlusel sügisel avaldab üks osa paluperalastest soovi liituda Otepääga, teine osa Elvaga.

Tõmmet oma kunagise kuuluvuse järele on juba aastaid tundnud ka kolme küla elanikud Valgjärve vallast Põlvamaalt. Maaritsa ja Krüüdneri piirneb kahest, Vissi küla koguni kolmest küljest Kambja vallaga Tartumaalt. Nimetatud külade vanem Astra Kittus lausus, et kolme küla Tartumaa alla mineku soov on juba 15 aastat vana.

Esimene lahkulöömist puudutav küsitlus toimus 2002. aastal. Siis väideti meile, et hääletamas käinutest jäi vaid üks inimene vajalikust arvust puudu. 2007. aastal oli külade äraminek taas päevakorral ja tänavu oleme selles küsimuses juba mitu korda kokku saanud,” meenutas Kittus. Ta märkis, et kolme küla elanikud soovivad kuuluda Kambja valda, kuna kuulusid ka enne, kui nõukogude võim moodustas Eestis viis uut rajooni, nendest üks oli Põlva.

Me ei soovi kuuluda suurde moodustatavasse valda, mis võib ulatuda Valgjärvelt Moosteni. Meie tõmbekeskus on Tartu, kuhu sõidab päevas vähemalt kümme bussi, ja tänu sellele on meil Tartusse lihtne sõita. Tartus saame korraga rohkem asju korda ajada ja seal on ka eriarstid. Kuigi meilt on sama palju maad, 27 kilomeetrit, ka Põlvasse, sõidab sinna päevas ainult üks-kaks bussi,” tõi Kittus välja olulisemaid põhjusi, miks kolme küla 260 elanikku soovib Tartumaaga liituda.

Ta lisas, et näiteks Vissi külas on kodu ligi poolesajal endisel tartlasel, kes lähiminevikus Vissi ehitatud suvekodud on eramuteks ehitanud.

Vallavanem: 25 aastat on tervikut hoitud

Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv ütles küll, et suhtub kolme küla Kambja alla mineku soovi neutraalselt ja mõistab elanikke, kuid lisas, et pooldab siiski valla kui terviku liitumist.

Siin on 25 aastat tervikut hoitud ja investeeritud valla kolme piirkonda – Valgjärvele, Savernasse ja Maaritsasse – võrdselt ja kõik maksvad võrdselt laenu. Kui vald laguneb, jäävad äramineja kohustused teistele. Riik eraldab liitumistoetusena vallale 300 000 eurot. Maaritsa, Krüüdneri ja Vissi jäävad Kambjaga ühinemisel neile kuuluvast kolmandikust ilma,” rääkis Kõiv. Ta lisas, et vallal on arukam tervikuna liituda, sest siis on liitumistingimusi parem välja võidelda.

Kõiv tunnistas, et kui kolme küla elanikud otsustavad ikkagi Kambjaga liituda, nõrgeneb valla positsioon liitumisläbirääkimistel teiste Põlvamaa valdadega, sest kui väheneb elanike arv, kahaneb ka valla tulubaas.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/05/2016 10:34:25

Lisa kommentaar