Foto: kaitsevägi

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles eile Ridali lennuväljal peetud kolmenädalase õppuse Kevadtorm lõpurivistusel, et Eesti vajab rohkem õppusi koos liitlastega.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul näitasid õppusel hinnatud 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ennast professionaalse ja sihikindlana. „Nad näitasid end üksusena, millele võib sõja korral kindel olla. Sõduritena, kes nüüdseks tuttaval Lõuna-Eesti maastikul on tõsiseks vastaseks igasugusele vaenlasele,“ ütles kindralleitnant Terras ja lisas, et suurem osa teenistusest reservväelasena seisab veel ees. „Sõdurid, te olete välja õpetatud. Tänan teid teenistuse eest ja olen kindel, et te tulete taas reservväelastena, kui kutsutakse,” ütles ta.

Samuti tänas kaitseväe juhataja õppusel osalenud liitlasriikide sõdureid ning ütles, et Eesti vajab rohkem liitlasüksustega õppusi, sest see näitab kätte kitsaskohad liitlaste kaasamisel ning võimaldab need lahendada.

Kaitseväe juhataja vastuvõtul omavalitsusjuhtidele tänas kindralleitnant Riho Terras kohalikke vallavanevaid ning elanikke külalislahkuse ja mõistvuse eest ja lubas parandada kõik õppusel tekkinud kahjud. „Ma kinnitan siin ja praegu ja teie kõigi ees – kõik kahju, mis kaitsevägi on piirkonnas tekitanud, saab hüvitatud, parandatud ja koristatud,” ütles kaitseväe juhataja.

Kokku osales õppusel ligi 6000 kaitseväelast, kellest välismaalasi oli üle tuhande. Lõpurivistusest võtsid osa 2. jalaväebrigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljoni kompanii Sisu XA180 soomukitel, pioneeripataljon, tagalapataljon, luurekompanii, tankitõrjekompanii, staabisidekompanii, sõjaväepolitsei ja kaitseväe orkester. Külaliste hulgas olid kaitseministeeriumi juhtkond, kohalike omavalitsuste esindajad, joonistusvõistlusel osalejad ning õppuse toetajad – päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ja metskondade esindajad.

Kevadtorm algas 2. mail üksuste liikumisega väljaõppealadele. Kolme nädala vältel tegutseti Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades, 1. jalaväebrigaad harjutas liitlasüksustega õppuse alguses ka kaitseväe keskpolügoonil. Ämari ja Tartu lennuväljadel paiknesid aga õppust õhutoetusega varustanud Eesti õhuväe ja liitlaste lennukid ning helikopterid. 13. mail alustati Kevadtormi lahingutegevusega ning kuue päeva jooksul võitlesid sõdurid rünnaku, kaitse- ja viivituslahingutes.

Õppusel hinnati kahte 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest koosnevat jalaväepataljoni. Lisaks ajateenijatele võitlesid 2. jalaväebrigaadi ridades pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad ja Kanada snaiprimeeskond. Õhust toetasid ajateenijaid kaitseväe helikopterid Robinson R-44, õppereaktiivlennukid L-39, Ühendkuningriigi hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja Portugali hävituslennukid F16.

Ajateenijate vastase rollis oli 1. jalaväebrigaad, mille koosseisus olid Balti riikide, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune luureüksus ning Kalevi jalaväepataljoni alluvuses olnud Leedu ajateenijate jalaväekompanii. Samuti tegutsesid õppusel Soome, Belgia ja Ukraina staabiohvitserid. Rahvusvahelisele väele pakkusid õhutoetust Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F15C ning Poola ründelennukid Su-22.

Peale rivistuset alustab Kuperjanovi jalaväepataljon liikumist 2. jalaväebrigaadi Taara linnakusse ning Viru jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakusse. Samuti liiguvad Tapale seal alaliselt paiknevad üksused. Riigist lahkuvad ka Läti ja Leedu jalaväekompaniid ning Poola luurerühm.

Liitlaste sõdureid on Eestisse peagi tagasi oodata - juba 27. mail algab järgmine õppus, sedapuhku USA eestvedamisel peetav Saber Strike.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/05/2016 08:47:04