Küsitlus

Kas sinu peres peetaks lemmikloomi?

MEIE INIMESED. Kohaliku toidu eestvedaja: äpardunud samme ei tasu varjata, sest neist omandame kogemusi

Tiiu Marrani sõnul on kastmete valmistamine pikk protsess. Foto: Maarius Suviste

Põlvamaal elav Tiiu Marran on kohaliku toidu tegemist maakonnas eest vedanud 2009. aastast ja tänu temale on seal nüüd kõige rohkem kohaliku toidu tegijaid kagunurgast.

Tiiu Marran on aastaid oma tegevusega tõestanud, et tähtis pole elukoht, vaid see, kuidas inimene töötab. Oma kodukülast Kauksist Mooste vallas Põlvamaal on ta aastaid ajanud maakonnas kohaliku toidu rida. Tegevuse edukust kinnitab seegi, et mitmesugustel kohaliku toidu üritustel on võrreldes Võru- ja Valgamaaga just Põlvamaalt rohkem kohaliku toidu tegijaid ja tooteid.

Teine oluline asi on Põlvamaa Rohelisem märk, mis Marrani eestvõttel sündis maakonda kaheksa aastat tagasi. Selle märgi saavad need kohalikud tooted, mille valmistamisel on kasutatud kohalikku toorainet. Põlvamaalased olid esimesed Eestis, kes hakkasid kohalikust toorainest valmistatud tooteid märgistama Põhja-Soome toodete eeskujul. Sealsed tooted kannavad Kaleva Spiriti märki.

Ringikujuline roheline märk on Põlvamaa 51 ettevõtte enam kui 300 tootel. Märk antakse Marrani sõnul neile maakonna toidutegijatele, ettevõtjatele ja turismiteenuste pakkujatele, kes rõhutavad kohalikku omapära ja kasutavad selles osaliselt puhast, kohalikku toorainet.

Enam on rohelise märgi saanud toidukultuuride kasvatajad ja toiduainete tootjad. Osaühingu Linaagro linajahu, sellest tehtud küpsised ja linaõli, Kalmar Mägi suitsusauna sink. Pesa hotelli menüüs on omakandi road. Moostes tegutsev Saviukumaja teeb kohalikust, puhtast loodusest võetavast savist ja liivast ehitusplokke ja looduslikke värve,” tutvustas Marran.

Ta lisas, et märk on garantiiks ostjatele, et kaup on kohalik ja kvaliteetne.

Kuidas sink Kanaari saartele jõudis

Kuigi Rohelisem märk on ligi 40-l kohalikust toorainest toidu tegijal, on mitmesuguste toodete – rohuteedest leibadeni – valmistajaid maakonnas üle saja, keda kõiki maavalitsuse arenduskeskuses töötav Tiiu Marran nõustab ja toetab.

Kohaliku toidu üritustel, nagu ökofestival Põlvamaal, Uma Mekk Võrus ja üleriigilised kohaliku toidu päevad Jänedal, on Põlvamaa toidutegijad alati oma toodanguga kohal. Nad käivad organiseeritult laatadel ja kohalikku toitu propageerivatel üritustel Tartus, Tallinnas ja mujalgi.

Eestist väljapoolegi on Marran võimaluse korral kohalikku toitu tutvustanud, enam muidugi lõunanaabritele lätlastele, sest nendega on kohtutud ühiste projektide raames.

Kalmar Mägi suitsusaunas valminud sink ja Marrani enda tehtud kastmed jõudsid Gran Canaria saarel asuvas Telde linnas elava Sergio Beniteze kodu lauale tänavu jaanuaris.

Veetsin oma kunagise naabritüdruku Liisu juures, kelle abikaasa Sergio on Eesti aukonsul Kanaari saartel, kaks nädalat puhkusest. Ostsin külakostiks ligi kuus kilo sinki ja minu meeldivaks üllatuseks maitses see väga hispaanlastele ja nende baskidest külalistele,” tundis ta rõõmu, et ka lõunamaalased hindasid meie maitsvat toitu.

Kohaliku toidu tegijate nõustamine, propageerimine ja edendamine on oluline osa minu tööst,” märkis Marran, kes alustas tööga arenduskeskuses 11 aastat tagasi, kui tuli Tartust Kauksisse elama.

Kohalik toit on elu põhiosa

Vabal ajal valmistab ta koos hea koostööpartneriga kohalikke toite, eelkõige omapärase maitsega kastmeid.

Neil on kahe peale augustis kolmeseks saav osaühing Moosivabrik, mille köögis valmib kohalikust toorainest kaheksat sorti kastet. Näiteks tuline tšillikaste mustsõstraga. Selle ja teistegi kastmete purkide kaanel on lustliku koka soovitus, mille kõrvale kaste sobib.

Kuigi kastmete valmistamine on pikk protsess, naudin nende tegemist, sest nii saan ise midagi teha. Ja kui kastmed teistele maitsevad, on rõõm mitmekordne,” kõneles Tiiu Marran. Ta lisas, et viimasena valmis kahasse kaste nimega „Päikeseline juustumoos”.

Enne kindla retseptini jõudmist valmib kastmest vähemalt seitse varianti. Näiteks „Päikeseline juustumoos” läbis kuuekuulise kestvuskatse ja siis oli see turule viimiseks valmis.

Korraga valmistatakse neli liitrit kastet, mis kallatakse purkidesse, viimased markeeritakse ja sildistatakse. Marrani sõnul on konkurents tihe, sest samalaadseid tooteid teevad nii väike- kui ka suurfirmad.

Tooraine kasvatavad nad oma aias ning kui vaja, ostavad ümbruskonna kasvatajatelt. Oma tooteid müüvad Moosivabriku omanikud ise kohaliku toidu üritustel üle Eesti ja mõnedel laatadel, nagu jõululaadal Tartus, samuti Talu Toidab poodides.

Kuna Marran puutub iga päev kokku kohaliku toidu tegijate ja ametnikega, on nii hea suhtlusoskus kui ka enda säästmine tähtis.

On õppinud energiat hoidma

Inimestega on mõttekas nii rääkida, et neil tekib sind kuulates usaldus nii sinu kui nõustaja kui ka tegija vastu. Püüan alati siiras olla ja kõnelda kõigest, ka äpardunud sammudest. Viimaseid ei tasu varjata, sest neist me omandame kogemusi,” jutustas Tiiu Marran. Ta lisas, et suhtub võrdselt kõigisse kohaliku toidu tegijatesse, sõltumata sellest, kas inimene teeb ühte või kümmet erinevat toodet.

Plaanitu äpardumine ei tähenda talle enam pikaajalist nukrutsemist, sest elu on selleks liialt napp. „Kui mõistan, et ma ei suuda tekkinud olukorda muuta, siis imestan juhtunu üle ja püüan unustada, sest pean palju olulisemaks oma energia hoidmist ja selle rakendamist elu edasiviivatele tegemistele,” lausus Marran, kes on nii toiminud viimased viis aastat.

Avatus ja siirus tööasjades ei tähenda, et ta suhtleb tihedalt kõigiga. „Keegi ei suuda paljude inimestega päevast päeva lävida. Minul on kümmekond lähedast inimest, kellega töövälisel ajal kõigest räägime,” andis ta mõista, et privaatsus on talle tähtis.

Oluline on talle ka jalgpall – nii üllatav kui see ka ei tundu. 16 aastat on ta olnud maakonna jalgpalliklubi Lootos liige, on klubi toetanud ideede ja projektidega. „Lootoses on tore seltskond, kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel ja vabal tahtel. Tänavuse EMi vaatamiseks käivitas Lootos Põlvas jalgpalli EMi pubi,” märkis Marran, kes hiljutisel jalgpalli EMil hoidis pöialt arusaadavalt hispaanlastele, aga ka horvaatidele.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/07/2016 08:49:20

Lisa kommentaar