2016. aastal saab Bernard  Kangro kirjanduspreemia noor Antsla lähedalt pärit kirjanik Marek Kahro psühholoogilise põneviku „Seal, kus näkid laulavad” eest. Raamat on Kahro (sünd 1987) neljas teos, mis on varem võitnud juba kirjanduskonkursi BestSeller ilukirjanduse kategoorias peapreemia.

Raamatu tegevus algab 1992. aastal, kui viis noort sõidavad metsajärve äärde ujuma ja lõbusalt aega veetma. Üks neist upub, nii et teised seda ei märka. Edasine tegevus toimub juba 2015. aastal. Romaani lõpuni on õhus küsimus, kes on tulnud ellujäänud neljale inimesele kätte maksma.

Kui igal aastal on Kangro kirjanduspreemia žürii pidanud pikki arutelusid võitja välja selgitamiseks, siis tänavu läks see lihtsalt. 

„Nauditav lugemine nii süžee kui ka keelekasutuse poolest,” kommenteeris žürii liige, Võru gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Sulg. „See on raamat, mis sundis end ostma. Lugesin enne läbi ja siis ostsin selle poest, sest tahtsin, et see oleks mul kodus olemas. See võiks olla uuema eesti kirjanduse kohustusliku lugemisvara hulgas.”

Ka žürii liikmed Inga Kuljus Võrumaa keskraamatukogust, Arthur Ruusmaa Võrumaa muuseumist ja Tiia Allas Võru instituudist kiitsid raamatu põnevat süžeed ja ilusat eesti keelt. „Kiskus lõpuni lugema,” sõnas Ruusmaa. „Mulle meeldis ootamatu lõpp.”

„Selles raamatus on Kangro Tartu triloogia nooruslikkus, uljuslikkus ja mängulisus, samas võrumaalikkus” lausus Tiia Allas.

„Minule kangastus enim selle raamatu puhul Sofi Oksanen – põnevust jagub raamatus algusest lõpuni, lugu on hästi komponeeritud,” lisas ajakirjanik Elina Allas. „Raamatu tegevus on paigutatud Lääne-Virumaale ja olles ise sealt pärit, võin kinnitada, et Võrumaalt pärit mees suudab adekvaatselt kirjeldada raamatu tegevuspaika. Hea meel on, et Võrumaa kirjandusmaastikule on ilmunud noor ja värske autor.”

„Intrigeeriv süžee, pikantne ka,” iseloomustas teost ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg.

Marek Kahro puhul on huvitav fakt see, et ta on pärit samast kandist Bernard Kangroga. Viimane, kellenimelise arvult 27. preemiaga Kahrot tunnustatakse, on pärit Antsla külje alt Oe külast.

Marek Kahro sulest on varem ilmunud raamatud „Kaljud ja kameeleonid”, „Päikseta paradiis” ja „Viisteist naeratust”. Ta on kirjutanud ka arvamuslugusid võrukeelsesse Uma Lehte. Kahro on öelnud, et kõige paremad mõtted tulevad looduses. Premeeritud teose kirjutamisel küsis ta ekspertidelt nõu, sealhulgas ühelt psühhiaatrilt. Kahro on lubanud raamatule ka järje kirjutada.

Žürii poolt leidis olulist äramärkimist tänavu ka Urmas Bereczki „See sinine sirjendav kaugus”, mis mahutab oma kaante vahele Bernard Kangro luuletuste põhjal valminud luuleplaadi ja -filmi. Bereczki väärib tunnustust Kangro loomingu taasavastamise ja –tutvustamise eest. Samuti tõid žürii liikmed esile luulekogudest Lauri Sommeri „Kunagi. Räestu”, Triinu Ojari „Vana katkise kassi” ja Leila Holtsi “Veere päält lauldõn”, samuti Heiki Kelbi „Hetero – tsentrist väljas”, Rein Põdra „Suure retke” ja Arvo Möldri „Olla keegi teine”. 

Võru maavalitsus annab B. Kangro preemiat välja igal sügisel, alates 1990. aastast. Esimese preemia laureaat oli luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane Bernard Kangro ise. Eelmisel aastal pälvis preemia Olavi Ruitlane raamatu „Vee peal“ eest. Kirjanduspreemia eesmärk on teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Kangro preemiaga kaasnevad 285 eurot ja Võru maavanema tänukiri.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/09/2016 14:12:00