Võrumaa tegusaim kodanik 2016, Suhka päästekomando eestvedaja Väle Prutt Suhka depoos uue Mercedese päästemasina kõrval. Foto: Elina Allas

Tänavuseks Võrumaa aasta tegusaimaks kodanikuks valiti Haanja valla Suhka küla mees Väle Prutt (51), kes seitse aastat tagasi asutas külla mägede ja metsade vahele vabatahtliku päästekomando ning on üles ehitanud sinna ka päästedepoo, milles seisab kaks iga hetk stardivalmis päästemasinat.

„Tänu Väle pikaajalisele tegevusele on turvalisus Haanja kandis tagatud,” kommenteeris Tiit Piiskoppel Lõuna päästekeskusest. „Tema tarmukus on viinud Suhkale päästekomando hoone rajamiseni. Väle panustab aktiivselt vabatahtlikkuse arendamisse. Suhka vabatahtlik päästekomando on päästeametile olnud heaks koostööpartneriks juba aastast 2009.”

Mõte oma külla vabatahtlik päästekomando luua, mis enamjaolt tegutseb 25 km raadiuses, sai alguse elulisest vajadusest.

„Siin piirkonnas on hästi palju tulekahjusid olnud,” räägib Väle Prutt. „Siin külas pole ühtki talu, mis poleks tuleõnnetuses kannatada saanud. Nii kaua, kui ma mäletan, olen käinud abistamas, kustutamas. Need pildid ei lähe silme eest, kuidas tulest tuuakse välja tuttava inimese põlenud keskkeha tomp.”

Suhka küla asub tõesti mägede ja metsade vahel – Haanjast ja Plaanilt veel edasi, kuhu viivatel kurvilistel, tõuse ja langusi täis teedel tuleb võõral kohati kiirus maha võtta 30 kilomeetrini tunnis. Kuna vahepeal kadusid päästemasinad nii Haanjast kui ka Ruusmäelt, siis tuli kodanikuna midagi ette võtta.

2009. aastal sõlmis Suhka päästekomando pealik Väle Prutt koostöölepingu päästeametiga. Sealtpeale hakkaski Suhka komando tegevus hoogu koguma, käidi koolitustel ja pandi kokku meeskond vabatahtlikest. Praegu on komandos 12 vabatahtlikku päästjat.

Ehitati oma depoo

2014. aastal sai Suhka külas valmis depoo. Ehituseks saadi 60 000 eurot toetust PRIAlt, omaosalus pandi välja selle raha eest, mis tuleb päästeametilt vabatahtlikele komandodele. Mehed pole nimelt seitsme tegevusaasta jooksul kordagi omale palkasid välja võtnud. Vabatahtlikele makstakse reaalselt tehtud päästetöö eest 10 eurot tunni kohta, ent kui sealt maksud maha võtta, siis suurt kätte ei jääks. Kokku läks depoo ehitus maksma 120 000 eurot, kui mitte arvestada ka ehituseks kulunud oma materjale. Depoo ehitamist toetasid ka Haanja vallavalitsus, päästeamet ja siseministeerium ning ehitajaks oli meeskonnaliikme Eino Prantsu firma OÜ Silvermont. Võib vaid ette kujutada, kui palju on see asjaajamine ja ehitus Väle Prutilt aega võtnud.

Depoo teisel korrusel on puhkeruum ja koosolekuteruum. Põhimõtteliselt võimaldavad depoo ruumid palgata ka sinna inimese, kes oleks kogu aeg kohal.

Praegu seisab depoos kaks päästemasinat, millel on ka paagid peal. Põhiautoks on ZIL 131, mis kuulus enne Võru komandole, kuid 4. novembril saadi omale ka uus pruugitud päästeauto Mercedes Saksamaalt päästeliidu ja ASi Silberauto kaudu. Maksta tuli omaosalusena selle eest 8000 eurot. Suhka sai selle masina paljuski ka tänu sellele, et paljudel teistel vabatahtlikel komandodel pole nii kõrgeid ruume, kuhu sellist masinat paigutada.

Kaks meest stardivad

Kui tuleb väljakutse häirekeskusest, siis on põhiline, et masin sõitma saaks – masinas peab olema vähemalt kaks vabatahtlikku päästjat. Kõige rohkem käib abiks Väle vend Jüri, kes elab samuti Suhka külas. Teised mehed sõidavad sündmuspaigale sageli oma transpordiga või võetakse nad teepealt peale. Tihedamini päästesündmustel osalevad vabatahtlikud on ka Silver Näkk, Kalle Heero, Erlend Aedmaa, Ahti Utsal ja Urmas Lestberg. Kui kutsung tuleb, siis mehi hakkab enamasti läbi helistama Väle abikaasa Merike.

Väle Pruti sõnul sõidab Suhka komando välja keskmiselt korra kuus. Õnneks ei ole iga kord tegu majade või kõrvalhoonete põlenguga. Käiakse ka näiteks turvamas, kui kuskil on juhtunud liiklusõnnetus või eemaldamas teele kukkunud puid. Päästemasinal on peal mootorsaag, labidad, saepurukotid, kühvlid, harjad jms. Eriti just mägistel käänulistel teedel on teele langenud puud väga ohtlikud – Prutt nägi ise kord, kuidas üks auto teele murdunud puule otsa sõitis. Kord aga on tulnud päästa ehk välja saagida ka kass, kelle pea jäi kinni tabureti auku.

Mõnikord tuleb ette võtta ka sõit näiteks Võrru appi päästetöödele. Viimati aga käidi abis Viitinas, kus põles elumaja. Kuna just sel päeval oli Väle Prutt ise koos Ahti Utsali ja Eino Prantsuga Narvast uut päästeautot toomas, sõitsid öösel kell 2 kohale Silver Näkk ja vend Jüri. Kohale jõudes siiski selgus, et lisaabi ei vajata.

„Kui asi on vähegi tõsisem, pannakse mitmed masinad mitmest komandost abivajajate suunas liikuma,” sõnab Prutt.

Kaugeim väljasõit - Nursi

Kõige kaugem koht, kus on käidud abis, on Nursi. Sinna viis ka komando esimene väljasõit, kui 2009. aastal põles Nursi rahvamaja.

Kevaditi on sagedaseimaks väljakutsete põhjuseks kulupõlengud. Mõnikord on käidud ka kolm korda päevas kulu kustutamas. Haanja piirkonnas näiteks tullakse kevadel sageli maale lõket tegema ja paljudel puudub lõkketegemise kogemus. Ka sealt on mõni tuli lahti pääsenud. Vahel on tulnud minna kustutama kõrvalhooneid, teinekord saunu. Tänavu suvel käidi kustutamas kahte suitsusauna.

Üks Suhka komando tegutsemise aja drastilisemaid põlenguid leidis aset aga kolm aastat tagasi naabruses Hämkoti külas, kui üks naaber helistas, et kõrvalmajas immitseb suitsu kahtlasest kohast, tulge vaatama. Väle Prutt tegi kohale jõudes ukse lahti ja tema pilk ütles kohe, et tuli on majas. Paraku kaotasidki kaks Prutile tuttavat meest selles õnnetuses elu. Elukutselised suitsusukeldujad tõid kehad majast välja. Suhka komando vabatahtlikud ise suitsusukeldumisega ei tegele, see nõuab väga spetsiifilisi oskusi, kolme meest ja erivarustust. Suitsusukeldumise katsepolügoonil Väike-Maarjas on Prutt siiski käinud ja ligi pool tundi suitsu ja tule sees metallkambris esmase tunnetuse kättesaamiseks istunud.

Maal asuvate komandode ja nende päästjate tähtsus seisneb ka selles, et nad on abiks kaugemalt tulevatele masinatele tee juhatamisel, kuna nemad teavad ümbruskonnas peaaegu iga talu. Kord tuli appi minna ka kiirabile tee üles leidmisel, kui tuisuse ilmaga kauges metsatalus hakkas üks naine sünnitama. Selgus, et majale pääseb kõige lähemale 1,5 km kaugusele. Sünnitaja tuli lõpuks siiski omal jalul venna abiga kiirabiautoni, kuigi Väle ja kompanjon olid juba ka valmis talle kanderaamiga järele minema.

Üks viimaseid väljakutseid, kus Väle ise osales, oli seotud sellega, et Ruusmäel oli üks auto käinud üle katuse. Selleks ajaks, kui päästjad kohale jõudsid, olid sõitjad jõudnud juba nõndapalju toibuda, et suutsid minema kihutada, kuigi olid ka vigastada saanud – ilmselt põgeneti politsei eest, kuna promillid olid sees.

Väga palju aega kulub tehnika korrashoiuks, sellega tegeleb Väle Prutt ise. Pärast igat väljasõitu tuleb masinad üle vaadata ja vajadusel korda teha, et järgmine kord saaks startida korras päästemasinaga. ZILile käib Prutt toomas varuosasid näiteks Pihkvast. Kütust aga toob ta masinatele linnast, pannes oma autole järelkäru taha, et kanistreid vedada.

„Põnevaks ma seda tööd ei nimetaks,” räägib Võrumaa tänavune aasta tegusaim kodanik vabatahtliku päästja tööst. „Minu jaoks on iga kutse ja väljasõit pigem stressi tekitav. Kui paljusid abivajajaid väiksest peale tunned, on väga nigel tunne. Kui inimesed jäävad sisse, siis seda pilte ma silme eest täiesti ära ei saa. Kui ikka tuttaval on õnnetus, siis see on sisemiselt raske nii minnes, kohapeal kui ka pärast.”

Väle Prutt on päästetöösse tohutult palju panustanud eelkõige oma aega, aga ka ajusid. Kogu elu on ta elanud Suhka külas, kui sõjaväeaastad Kaukaasias Iraani piiri ääres välja arvata. Suhka külas oma kodus on ta isegi sündinud, kuna hilismärtsis polnud tema emal kuidagi võimalik haiglasse pääseda. Elukutselt on mees elektrik. Töötanud on ta nii Munamäe sovhoosis kui ka ettevõtjana. Praegu peab ta koos abikaasa Merikesega Suhka turismitalu, mida hakkas pere rajama 1999. aastal.

 

 

Kagu-Eesti tegusaimad 2016

Põlvamaa tegusaimad

Aasta kodanikuühendus – MTÜ Himmaste

Aasta kodanikuühenduste projekt või tegu – MTÜ Valgjärve vabatahtlik päästeselts rahvusvaheline kettagolfivõistlus „Valgjärve OPEN 2016”

Põlvamaa Sädeinimene - Anu Tuvik

Järjepidevuse kandja – Enu Mäela

Aasta vabatahtlik – Renar Kihho

Aasta kodanikualgatus – Põlvamaa Liikumine Kodukant

Valgamaa tegusaimad

Tiitel Väärt Kodupaik – Pedajamäe küla Otepää vallas

Valgamaa MTÜde konkursi raames tunnustati:

MTÜ Otepää Üritused (Otepää talveöölaulupidu)

MTÜ Tramburai ja Bamba (Lüllemäe)

Monika Rogenbaum (Taheva vallavanem)

 

Võrumaa aasta tegusaimad

Aasta tegusaim kodanik – Suhka vabatahtliku päästekomando eestvedaja Väle Prutt

Aasta tegusaim kodanik interneti rahvahääletuse järgi – Aila Näpustuudio juht Aila Kikas

Aasta toimekaim ühing – MTÜ Maana (Sõmerpalu vald)

Kodanikuühiskonna aasta toetaja – Hartsmäe talu (peremees Agu Hollo)

Siseministeeriumi kodanikupäeva aumärgi laureaat – Airi Hallik-Konnula (Urvaste)

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 01/12/2016 09:05:22