Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Põlva sai Euroopas ainulaadse gümnaasiumihoone

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Läbi mitme korruse kulgeb uhke aatrium või taevatrepp, nagu seda kutsuvad õpilased. Ühelt poolt saab kõndida, teisel pool end mugavalt tunda. Fotod: Urmas Paidre

Põlvas avati kahe ministri osalusel uus 2300-ruutmeetrise pinnaga riigigümnaasiumi hoone, mis ökonoomsusnäitajate poolest annab silmad ette tervele Euroopale, nagu väitsid kõnepidajad. Nüüdisaegse arhitektuuri ja siselahendustega gümnaasiumis hakkab õppima üle 200 gümnasisti.

„Koolihoone ei ole kunagi lihtsalt hoone, see on keskkond, mis toetab meid õpingutes, mis annab tuge meie laste, meie noorte edasises õppetöös. Need teadmised, oskused ja mõtted, mis me siit kaasa võtame, kujundavad meid palju enam, kui me seda tajume. Olen kindel, et põnevate ruumi- ja tehnoloogiliste lahendustega hoone annab õppimiseks ja õpetamiseks rohkesti inspiratsiooni ning moodne vorm toetab kooli põhitegevust,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps avakõnes.

„Põlva maakonna rahvas on õnnega koos, et Eesti riik oma gümnaasiumihoonega õigel ajal siia jõudis, võiks öelda, et üsna viimasel hetkel. See annab meile kindlust, et see maa, mis on sünnitanud Jakob Hurda, Johannes Käisi, ei saa unustatud leheküljeks aegade raamatus,“ tõdes Põlva maavanem Igor Taro.

Põlva vallavanem Georg Pelisaar meenutas kohalviibijatele, et esimene koolimaja Põlvas valmis juba 324 aastat tagasi – 1693. aastal.

„1452 päeva tagasi allkirjastasime haridusministeeriumiga ühiste kavatsuste protokolli riigigümnaasiumi rajamiseks, aga nüüd on ta valmis. Keegi ei saa öelda, et protsess oleks lihtne olnud, aga saame öelda, et eelkäinud põlvede kohaselt oleme jälle uuenduslikud ehk Põlva on see paik, kus ei saa küll valmis esimene riigigümnaasium, aga esimene täiesti tänapäeva Euroopa nõuetele vastav, et mitte isegi öelda nõuetest ettepoole küündiv Euroopa kõige kaasaegsem koolihoone,“ kõneles Põlva valla juht.

Gümnaasium nagu nutitelefon

Põlva volikogu esimees Kuldar Leis meenutas, kuidas iseenda passiivmaja positiivsed kogemused viisid mõttele anda samalaadset head tunnet ka piirkonna õppivatele lastele ja kuidas ta võttis jalge alla tee RKASi juhi Jaak Saarniidu kabinetti.

„Nüüd on valminud Eestis kõige õhupidavam avalik hoone, mis tähendab seda, et need õpetused ja tarkused, mis siin antakse, ei lähe akendest välja, vaid lahkuvad hoonest ainult õpilaste peade kaudu, kui nad uksest välja lähevad,“ naerutas Leis kuulajaid.

„Tänapäevane gümnaasium on nagu korralik nutitelefon: ligitõmbav, lihtsasti kasutatav ja valikuterohke ning nutikas sisu on ühendatud esteetiliselt kauni ja kasutajasõbraliku vormiga,“ sõnas gümnaasiumi direktor Alo Savi, kellele see oli juba kolmanda koolihoone avamine.

Maaeluminister Tarmo Tamm, endine kauaaegne Põlva linnapea, nimetas toimunut ideaallahenduseks, kuna lisaks uue hoone kerkimisele koristati linnapildist ära ka vana ja amortiseerunud hoone.

Viis õppesuunda

Sõnavõttude vahele lugesid gümnaasiumi õpilased ette omi mõtteid, mida nemad arvavad uuest koolimajast.

Põlva gümnaasiumi omanäoline maja on esimene avalik liginullenergiahoone, mille rajamisel on pööratud erilist tähelepanu nüüdisaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale ühisolemisele vahetundides, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursusi on võimalik valida 67 hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega.

Põlva maakonnas on gümnaasiumiastmes õpilasi 327, neist riigigümnaasiumis 217. Gümnaasiumiharidust saab maakonnas ka Värskas, Kanepis ja Räpinas.

Kagu-Eesti tegutsevad riigigümnaasiumid veel maakonnalinnades Võrus ja Valgas.

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 12/01/2017 09:29:23

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia