Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Igor Taro.

Viimase poole aasta jooksul mulle kõige enam esitatud küsimus on olnud: mis saab Setomaa valla tegemisest? Olgu kodukandis või pealinnas, kütab võitlus setode enesemääratluse eest rohkelt kirgi. Ja põhjusega. Tegu on väikese, aga väga erilise piirkonnaga Eestimaal.

Pean minema pisut ajas tagasi, et selgitada enda suhet Setomaaga. Seda, et ma ei aja isiklikku asja. Ma nimelt pole ise sünnijärgne seto. Oleme abikaasaga kümne aasta eest Setomaale sisse rännanud, pidanud maha setopärase pulma, panustanud töös ja ühiskondlikus elus seto kultuuri ning lapsigi teinud, kes mõistavad vahel külakiigel leelot üles võtta. See kõik tuli nii loomulikult, et mõnikord on mind isegi setoks nimetatud. Ega ma solvu ja samas võõraste sulgedega ehtimist õigeks pea.

Põlise Võru linnapoisina polnud mul maakodu, kuhu õpingute järel elama asuda, ja nii mõtlesingi kodukanti talu osta. See juhtus nii, et sattusin Moskva õpingute aastail oma esimese soome-ugri lähetuse ajal Marimaale kokku Joškar-Ola pühapäevases tantsuklubis seto noorte seltsi kambaga. Jäime tagasiteel Moskva rongis pikalt pilli saatel diskuteerima ning minu talu ostmise soov äratas kohe huvi.

15 aastat tagasi polnud maale elama asumise teema kuigi populaarne isegi idee tasandil. Suurde linna kolimine oli iseenesest mõistetav ja vastassuunas liikujatesse suhtuti kaastundlikult – nagu surmahaiguse põdejaisse. Puudusid toetusmeetmed ning voolava vee majja vedamiseks ja porimülkaid läbiva auto ostmiseks tuli teenida suurt palka linnatööl. Sellest hoolimata oli Setomaale juba tekkinud võrgustik samasugustest peredest, kellele maaelu väljakutsed tundusid tühisena võrreldes piirkonna võludega. Odavat kinnisvara saanuks toona Eestimaal peaaegu kõikjalt, kuid särasilmseid tegelasi, usku oma ettevõtmise õnnestumisse ja sihikindlat tegutsemist oli Setomaal ühe ruutkilomeetri kohta silmatorkavalt.

Eeltööd selleks, et seto poleks sõimusõna, hakkasid setod ise süstemaatiliselt tegema 1980. aastate paiku. Siis otsiti arhiividest taas välja Fr. R. Kreutzwaldi ja Jakob Hurda ülestähendused suulise pärimuskultuuri ammendamatust varasalvest, hakati korraldama seto leelopäevi, puhastati lauluema Hilana Taarka haud. Laoti vundamenti Seto Kuningriigile, millest kujunes tugev kaubamärk. See kõik polnud iseenesest mõistetav. Väljapoole nähtav osa on kõige enam jäämäe tipu jagu – võimalus selleks on loodud igapäevase tööga, mis välja ei paista.

Teisele poole Eesti-Vene kontrolljoont jäi rohkelt ajaloolisi seto külasid. Üks traataed on seda piirkonda korra juba lõhestanud ning selle lõhe tulemused on Petseri taga näha – talvel ulub seal tuul ja suvel Sosnovski karuputk. Nõukogudeaegne halduskorraldus jagas ajaloolise Petserimaa alad eri rajoonide vahel ja nii on need killustatuna proovinud taas üheks saada. Mikitamäe ja Värska vald jäid Põlva maakonda, Meremäe vald Võru maakonda ja üks osa Luhamaa nulga seto külasid Misso valda Võrumaal.

Üsna pikk, pea sajakilomeetrine „soolikas” piki kontrolljoont – nii paistab see kaardil, aga reaalses elus pole Setomaa elanikul sellest mingit tähtsust. Igakuiseid piirkonna eestvedajate, valdade arendustöötajate ja juhtide koosolekuid on peetud juba üle saja ja kunagi pole tulnud probleemiks, et keegi peab liiga kaugele sõitma. Sõidavad ju need, kellel ametikohustuste tõttu seda tarvis on. Kuna kokkusaamised toimuvad alati erinevas kohas, siis pole kusagil tunnet, et üks või teine kant oleks teistest tähtsam või mahajäetum. Reaalsus on see, et Setomaa eri piirkondades on erinevad tõmbekeskused. Ja küsimus on – kas riigihalduslikust seisukohast tuleks eelistada keskuse- või koostööpõhise omavalitsuse loomist?

Piirkonna eestvedamise rolli võtnud kogukonnaga on asi lihtne. 1920. aastatest tegutsev seto rahva esindusorgan Seto Kongress on võtnud 2014. aastal vastu otsuse Setomaa ühise omavalitsuse moodustamisest. See otsus oli üksmeelne. Hiljem on otsuse taga seisnud kongressidevaheliseks ajaks valitud Vanemate Kogu. Setomaa-suunaliseks ühinemiseks on teinud ettepanekuid Värska vald, Mikitamäe vald, eelmine Meremäe vallavanem. Samuti on Setomaa valla loomist toetanud Setomaa ülemsootskad, keda rahvas valib üheks aastaks Seto Kuningriigil esindusisikuks. Ka Setomaa piirkondlike katusorganisatsioonide juhid on toetanud seda mõtet.

Tundub, et ka seto valdade volikogud on sellele küsimusele vastuse andnud. Vabatahtliku ühinemise faasis oli kaalumisel palju variante eri suundades. Võiks öelda, et suur jagu realistlikke valikuid sai ka läbi proovitud. Omavaheliseks ühinemiseks tehti mitmeid katseid. Eri põhjustel polnud kõigis volikogudes ühinemislepete kinnitamiseks vajalikke poolthääli. Samas võib praegu öelda, et Setomaa vallavolikogud ei suutnud tähtajaks ellu viia ühtki teisesuunalist vabatahtlikku ühinemist. Seega on vastutus ja otsustamine antud käest ära vabariigi valitsusele. Volikogud on vastu võtnud ka ühise Setomaa arengukava, mille loogiliseks jätkuks on tegutsemine ühtsena. See kõik välistab eos, et tegu oleks kõrgemalt poolt peale surutud või rahvale vastumeelse otsusega.

Muidugi tuleb endale aru anda, et tegu on erandiga, mis vaid kinnitab reeglit. Riigikogu käsitles haldusreformi seaduses Setomaad sarnaselt väikesaartega erisust vääriva piirkonnana. Ja sellepärast on setodele loodud võimalus 3500 elanikuga iseseisva omavalitsuse loomiseks. Setomaa sundühendamisega lugu ei lõpe, sest järgnev on regionaalpoliitiline väljakutse. Tulevase valla teenused peaksid olema sama heal tasemel, mis 5000 või isegi 11 000 elanikuga omavalitsustes.

Ühtset Setomaad arendanud organisatsioonid pole seni tegelenud omavalitsuslike ülesannetega. Piirkonnale loodud regionaalprogrammid – Setomaa kultuuriprogramm ja Setomaa arenguprogramm – jäävad rahaliselt mahult mitmekordselt alla praeguste omavalitsuste konsolideeritud eelarvetele. Seto Kuningriik korraldatakse külastajatele üheks päevaks, aga Setomaa valla tulevased elanikud on kohapeal 365 päeva aastas. Rääkimata sellest, et Setomaa valla tegemiseks sai sundühendamisega valitud rahaliselt kõige ebaotstarbekam tee – miljon eurot ühinemistoetust läks tuulde.

Seetõttu ma väidangi, et Setomaa valla loomise ettepanekuga valitsusele ei ajanud ma isiklikku asja. Kohaliku maksumaksjana, kelle neli last selle piirkonna koolis ja lasteaias käivad, oleksid muud valikud ilmselt turvalisemad. Vahel tuleb ka lihtsalt õiget asja ajada ning vaadata ühes ajaloolise perspektiiviga laiemat pilti.

Autor: Igor Taro, Põlva maavanem (IRL)
Viimati muudetud: 12/01/2017 09:39:34

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia