Võru vallamaja. Kui suureks praegune Võru vald paisub, näitab aeg. Foto: Maarius Suviste

Esimesed on loomulikult Setumaa vallad, kus tehtust ja teistest hoolimata oma joont aetakse, teised on vallad, mida kuhugi liidetakse või mille juurde plaanitakse liita, ja kolmandad need vallad, kus jääb veidike elanikke etteantud viiest tuhandest puudu.

Esmaspäeval koos olnud haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon teeb valitsusele ettepaneku Setumaa valla moodustamiseks.

Ehkki Värska ja Mikitamäe ei suutnud varem omavahelgi liituda ja pidasid mullu ühinemisläbirääkimisi Räpinaga, muutsid nad ootamatult meelt ning detsembri viimasel veerandil otsustas nii Värska kui ka Mikitamäe volikogu loobuda Räpinaga liitumisest.

„Kui Mikitamäe ja Värska volikogu otsustasid 20. detsembri paiku meiega mitte liituda, jäi meil väga napilt ühinemislepingu ümbertegemiseks aega. 31. detsembriks tuli ühinemisleping esitada,” ütles Räpina vallavanem Kaido Palu. Tema sõnul tegid viie omavalitsuse esindajad suure töö ära, kuigi juba läbirääkimiste ajal tajuti Setumaa esindajate erisoove.

„Otsisime ja leidsime ühiselt kompromisse Värskale ja Mikitamäele, nagu Setumaa abivallavanema koha loomine. Loomulikult oleks Setumaa kultuur ka suures vallas säilinud,” rääkis Palu.

Setumaa ülemsootska Aarne Leima ütles, et nii peaminister Jüri Ratas kui ka riigihalduse minister Mihhail Korb käisid Setumaa omavalitsuste esindajatega kohtumas detsembri algul. „Märgid näitavad, et asi liigub Setumaa valla sünni poole,” lausus Leima. Ta lisas, et praegune valitsus toetab Setumaa valla tekkimist.

Leima nimetas plussiks seda, et ühtse kultuuriga piirkond koos majandusega saab asju kohapeal otsustada, senini on nelja Setumaa valla koostegemisel piirkond arenenud edukalt ja ühisvalla sünniga see jätkub.

Meremäe on nagunii sundliidetava seisus ja Misso valla Luhamaa nulga liitumises Setumaa vallaga Leima takistusi ei näe. „Misso ja tema ühinemisläbirääkimise partnerid ei ole Luhamaa nulga minekule vastu,” teadis ülemsootska.

Leima ei andnud selget vastust küsimusele, kas Setumaa valla sünd saab võimalikuks tänu valitsuse vahetumisele. „Seda me ei tea,” vastas ta.

Kuid selge on see, et Setumaa vallad ei saa ühinemistoetust, sest nad ei ole Leima sõnul vabatahtlikud liitujad.

Sundliitmine toob taas laua taha

Valdadel, mida sundliidetakse ja mille juurde liidetakse, võivad veel arutelud ees seista.

Vastseliina vald Võrumaalt ja Orava vald Põlvamaalt on ühinemislepingu ammu allkirjastanud, kuid kahe peale on elanikke ligi 2600. Vastseliina volikogu esimees Urmas Juhkam ütles, et ilmselt nende käest enam ühinemise kohta midagi ei küsita, kuigi Vastseliina tugevust arvestades saavad nad Oravaga liitudes igal juhul hakkama.

„Olenemata sellest, milliseks olukord kujuneb, korraldame edaspidigi tuntud maarahva ja Lindora laata,” lubas Juhkam.

Võru vallavanem Georg Ruuda ütles, et kui haldusreformi piirkondlik komisjon teeb valitsusele ettepaneku nende kahe valla sundliitmiseks Võru, Lasva ja Sõmerpaluga, on volikogudel võimalik esitada sundliitmisele vastuargumendid. „Ootame valitsuse otsused ära ja siis kujundame tegevuskava. Kui aga sundliitmine viiakse jõuliselt lõpuni, tuleb meil kolme valla ühinemisleping uuesti üle vaadata,” märkis Ruuda.

Võru maavanem Andres Kõiv lausus, et soovitas juba mullu suvel Võru, Lasva ja Sõmerpalu vallal alustada läbirääkimisi ka Vastseliina ja Orava vallaga, kuna kahe valla elanike arv kokku on pea poole väiksem ühinemiseks etteantud viiest tuhandest. „Siis ei pidanud need kolm valda Vastseliina ja Oravaga läbirääkimiste alustamist vajalikuks,” lisas Kõiv. Seega olid kolm valda ees ootavast teadlikud, sealhulgas ka ühinemislepingu ülevaatamisest.

Võru maavanema ettepanekul teeb piirkondlik komisjon valitsusele ettepaneku Orava ja Vastseliina sundliitmiseks Võru, Lasva ja Sõmerpalu vallaga, sest seadus ei näe võimalust Vastseliina ja Orava iseseisvalt jätkamiseks.

„Ka Urvaste ja Antsla oli alguses plaanis sundliita nimetatud kolme vallaga, kuid neil jääb etteantud elanike arvust vaid mõnisada puudu. Lisaks sellele on piirkonnas linnaline keskus, Antsla, olemas ning ühel ruutkilomeetril elab üle 11 inimese,” rääkis Võru maavanem. Ta lisas, et Antsla ja Urvaste saavad koos jätkata.

Põlvamaa kolmel vallal, Kanepil, Valgjärvel ja Kõllestel, jääb Valgjärve vallavanema Kaido Kõivu sõnul vaid 38 elanikku 5000st puudu. „Meile võib ju Põlvaga liitumise ettepanek tulla, kuid meie käest ka küsitakse, kas soovime Põlvaga liituda, seda me ei soovi,” kinnitas Kõiv, kes on ühtlasi Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees. Kolme ühineva valla keskus tuleb Kanepisse.

„Me loodame väga ja usume, et valitsus ei sundliida meid teistega, seda enam, et meil on kõik ülejäänud kriteeriumid täidetud ja me saame suurepäraselt hakkama,” toonitas Kõiv.

Põlva maavanem Igor Taro lisas, et seaduse järgi tuleb neile sundliitmise ettepanek, kuid tema selle üle ei rõõmusta. „Teen kõik endast oleneva, et nad saaksid kolmekesi edasi minna,” lubas ta.

Puka vald sundliidetakse

Valgamaa viimase aja valulaps Puka vald soovis Tartumaale tekkiva suure valla osaks saada, kuid jäi lõpuks sundliidetavaks ega saa sentigi ühinemistasu.

Valga maavanem Margus Lepik märkis, et haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon teeb tema ettepanekul valitsusele esildise Puka valla sundliitmiseks Otepää vallaga.

Omaette kitsaskoht on Pukas Soontaga ja Aakre kandi külad.

„Seadus ei võimalda sundliitmise käigus külade üleandmist juhul, kui see ei ole seotud elanike arvu kriteeriumi täitmisega. Seega ei saa sundliitmise käigus külade üleandmist teostada. Kuna Soontaga ja Aakre piirkonna külade elanikud soovivad vastavalt Tõrva ja Elva piirkonna omavalitsusega liituda, teen Puka vallavolikogule üleandmiseks eraldi ettepaneku,” edastas Lepik. Ta lisas, et volikogul on vastavalt seadusele võimalus nimetatud külade vabatahtlikult üleandmiseks aega 15. aprillini.

Puka vallavanem Heikki Kadaja ütles, et juba ühinemisläbirääkimiste alguses kiskus asi viltu, sest inimestega ei räägitud. „Meil räägiti ainult ühest liitumissuunast, Elva suunast, mille piirkonnas jääb osa kohti, nagu Puhja, Puka inimestele kaugeks,” nimetas ta teise viltukiskuva põhjuse.

Pukal oli võimalus vabatahtlikult liituda ka Õru ning Sangaste-Otepää suunas. Kadaja lausus, et paraku ei pidanud volikogu enamus vajalikuks nendega läbirääkimisi pidada.

Sundliidetavana jääb Puka vald ühinemisrahata. „Raha pärast ei ole ka õige otsustada,” lohutas Kadaja pukalasi, kes võivad lõpuks ikkagi sobivaima piirkonna osaks saada.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/01/2017 09:57:38