Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Haldusreform täidab priskelt taskuid

Viimasel ajal on jälle aktuaalseks kerkinud liituvate omavalitsuste juhtide hüvitised, samuti omavalitsuste ametnike täiendavad koondamishüvitised – need on riivanud nii mõnegi tavakodaniku õiglustunnet. Kagu-Eesti linnapeade ja vallavanemate hüvitis jääb vahemikku 13 000 – 29 000 eurot ja saajate tipus on valgamaalased.

Haldusreformi seadusega kinnitati, et vallavanem, linnapea või volikogu esimees saab hüvitiseks ametikoha aastatasu eelnenud kahe aasta keskmise põhjal (nagu kõikide omavalitsushüvitiste puhul). Seda juhul, kui ta uues omavalitsuses ei valita samale ametikohale tagasi. Muule töökohale suundumine omavalitsuses ei välista seda. Need omavalitsusjuhid, kes on valimisteni hoidnud positsiooni alla aasta, saavad poole aasta ametitasu.

Päris sama ei kehti aga sundliidetavate omavalitsuste juhtide kohta. Kui valimiste järel need omavalitsusjuhid oma kohast ilma jäävad, saavad nad hüvitisena poole aasta ametitasu eeldusel, et nad on sel ametipostil olnud vähemalt aasta. Aga ka siin on erandeid, mille korral omavalitsusjuhid saavad aastatasu.

Hüvitise maksmine on automaatne ja sellest loobuda ei saa. Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles ERRile, et kui see teema tekitab paksu verd, siis saab selle uuesti lauale võtta, aga praegu pole seda plaanis.

Teine küsimus on valla- ja linnavalitsuste teenistujate hüvitis. Avaliku teenistuse seaduse järgi makstakse ametnikule koondamise korral hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Liituvad omavalitsused on aga omavahel kokku leppinud tärminid, mille puhul ühinemise tõttu koondatud töötajad saavad lisahüvitist.

Hüvitis – äraostmise vahend?

Taheva vallavanem Monika Rogenbaum meenutab, et hüvitise tulek on teada olnud juba ammu ja põhimõte on võetud teiste riikide kogemusest. „Keegi ei ole mulle teada andnud, mis ta arvab sellest, et vallavanem või volikogu esimees selle hüvitise saavad. Pahameelt ei ole kuulda olnud, heakskiitu ka mitte,” ütles vallavanem.

Tulevane Valga vald (Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Valga linn) maksab seadusjärgse koondamishüvitise kõrval lisahüvitist kolme kuu ulatuses. Kui koondamine toimub aasta jooksul peale ühinemist, makstakse koondamishüvitist ainult juhul, kui töötajal oli ühinemise hetkeks vähemalt kaheaastane teenistussuhe omavalitsuses.

Ametnikele makstava toetuse määr sai paika juhtkomisjoni koosolekutel. „Arutelude käigus jõuti arvamusele, et nii on õiglane. On inimesi, kel on väga pikaajaline staaž ja kes reformi käigus tõenäoliselt kaotavad oma ametikoha. Seal oli ka erinevaid variante laual, aga nii juhtkomisjonis kokku lepiti,” selgitas Rogenbaum.

Antsla vallavolikogu esimees, Eesti maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp ei ole samuti suurt tagasisidet juhtide hüvitise teemal saanud. „Seadusesse nii pandi ja nii tuleb teha,” muigas ta. Meenutades oma linnapea-aega ning Antsla valla ja linna ühinemist 1999. aastal, ütles Müürsepp, et siis käisid kohapeal Taani omavalitsuseksperdid rääkimas, et see ongi tavaline praktika haldusreformi käigus, mitte äraostmine.

Tulevases Antsla vallas (Urvaste ja Antsla vald) makstakse kuni 2019. aasta alguseni koondatud töötajatele hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses eeldusel, et töötatud on vähemalt aasta. Ametnike hüvitise kohta tõdes Müürsepp, et ilmselt on selle saajaid vaid mõni üksik.

Kanepi vallavanem Mikk Järv ütles vallajuhtide hüvitise kohta, et see ei ole teemaks olnud, kuigi mõned on ikka rääkinud. „Praegu me ei teagi seda, kas saame, enne kui liitmisotsust pole. Kõigepealt ootame selle ära, eks siis saab seda teemat veel hästi palju jahuda,” lausus ta.

Uues Kanepi vallas (Kõlleste, Valgjärve ja Kanepi vald) makstakse lisahüvitist kolme kuupalga ulatuses, kui koondamine toimub 2018. aasta jooksul. Nii leppis ühinemise juhtkomisjon kokku erinevaid ettepanekuid arutades.

„Eeldame, et enamik ametnikke jääb väga pikaks ajaks alles. Põlva näide, mida nad alati meelde tuletavad: siis arvati, et teeme matemaatikat, aga tegelikkuses pidi tagasi võtma kõik töötajad. Kõik need registrid ja andmebaasid on päris suur töö. Ei kujuta ette praegu, kuidas see üleminek on, seda vaatame jooksvalt,” selgitas Järv.

2015. aastal, kui lisahüvitiste teema üles kerkis, uuris LõunaLeht, mida vallajuhid ja ettevõtjad sellest arvavad. „Minule tundub aastapalga maksmine omavalitsusjuhtidele nende äraostmisena. Ilmselt tundub riigijuhtidele, et haldusreformi suurimad pidurdajad on omavalitsusjuhid, keda aastapalga maksmisega püütakse motiveerida reformi läbi viima,” arutles Rõuge vallavanem Tiit Toots toona ja lisas, et teda küll aastapalk ei motiveeri reformi ellu viima.

Ka Värska vallavolikogu esimees Vello Saar ei pooldanud juba kehtinud garantiide kahekordistamist. „Äriettevõtted reeglina selliseid aastapalku lubada ei saa. Kehtiva KOKSi (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – toim) garantii peaks piisav olema,” märkis ta 2015. aastal.

Tasu vastavalt staažile

Tulevases Tõrva vallas (Helme, Hummuli ja Põdrala vald ning Tõrva linn) on koondatavatele töötajatele ette nähtud kuue kuu töötasu suurune hüvitis. Uues Otepää vallas (Sangaste ja Otepää vald) makstakse üle ühe aasta teenistuse korral lisahüvitist nelja kuu põhipalga ulatuses.

Osa liitujaid on otsustanud koondamist töötajaile kompenseerida vastavalt staažile. Tulevases Haanjamaa vallas (Haanja, Misso, Mõniste, Varstu ja Rõuge vald) makstakse koondatavatele preemiat järgmiselt: kuni üheaastase staaži puhul kahe kuu, kuni 10-aastase staaži puhul nelja kuu, kuni 20-aastase staaži puhul viie kuu ja üle 20-aastase staaži puhul kuue kuu töötasu.

Tulevase Võhandu valla (Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald, ilmselt lisanduvad Vastseliina ja Orava vald) koondatavad saavad lisapreemiat kuni viieaastase staaži puhul kahe kuu töötasu, kuni 10-aastase staaži puhul kolme kuu ja üle 10-aastase staaži puhul nelja kuu töötasu.

LõunaLeht kirjutas detsembris, kuidas uue Põlva valla (Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste ja Põlva vald) ühinemislepingusse kirjutati alles muudatusettepanekute tulemusena allkirjastamise eel sisse vallasekretäride ja teiste töötajate lisahüvitised koondamise korral. Vallasekretäridele on see kuue kuu põhipalga ja teenistujatele kolme kuu põhipalga suurune preemia. Lisaks on kolme kuu töötasu suurune hüvitis määratud abivallavanematele.

„Need ettepanekud, mis tulid nii-öelda huvigruppide poolt, olid selles mõttes mõistlikud, et meie naabritel Räpinas ja Kanepis on samasugused punktid sees,” tõdes juhtkomisjoni ja Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis toona.

Vallasekretäride eristamine tuli aga haldusreformi seaduse algsetest ideedest. „Kui haldusreformi seadust tehti, siis arvestatigi, et vallasekretäridel on suurem kompensatsioon, aga see jäi välja. Nüüd me vaatasime, et kuna nad on kõik hästi kogenud ja asjalikud inimesed, siis see on mõistlik ettepanek,” selgitas Leis.

Uues Räpina vallas (Meeksi, Veriora ja Räpina vald) ongi analoogselt ametnike ja töötajate täiendav lahkumistasu kolme kuu ja vallasekretäridele koondamise korral kuue kuu põhipalga ulatuses.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 19/01/2017 08:58:07

Lisa kommentaar